VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Martin Hame Ehitise
ohutusreeglidReferaat
Võru
Olulised
tuleohutusnõuded (1)
Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et
võimaliku tulekahju puhkemise korral:
1) säilib
ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime;
2) on
ehitises tule tekkimine ja levik takistatud;
3) on
ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
4) on
tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud;
5) on
inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;
6) on
võimalik inimesi ehitisest evakueerida;
7) on
arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende
tegutsemisvõimalustega.
(2)
Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise
kasutusaja vältel.
(3)
Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse
tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku
inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga
seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning
kui:
1) ehitis
ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud
piirväärtustele või
2) ehitis
ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
3) ehitis
ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või
4) arvutuslikul,
analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud
ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele,
kusjuures on
arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega.
(4)
Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse
tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine
tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.
(5)
Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab
vastama olulistele tuleohutusnõuetele.
Olulistest
tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded (1)
Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste
tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate
osas:
1) korrused,
sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused
(keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud
mõistet korruseline;
2) suurus,
sealhulgas kõrgus ja pindala;
3) tuletõkkesektsioonid;
4) ehitist
kasutavate inimeste (edaspidi
kasutajad)
arv;
5) evakuatsioon;
6) tulepüsivus;
7) tuletundlikkus;
8) ehitise
kasutamise otstarbed.
(2)
Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule
levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja
jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte
või mitut korrust.
(3)
Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on
automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni
pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud
nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600
MJ/m2 .
(4)
Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne
tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda
nõuded:
1) tuletõkkesektsiooni
pindalale;
2)
evakuatsioonitee pikkusele;
3) kande-
ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi
kandekonstruktsioon )
tulepüsivusele;
4) tuletõkkesektsiooni
konstruktsioonide tulepüsivusele;
5) konstruktsioonide
tuletundlikkusele;
6) tule
naaberehitisele leviku takistamisele.
(5)
Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks
automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu
eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab
tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded
erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
(6)
Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata
lisas 1 toodud
kasutusviiside (edaspidi
ehitise
kasutusviis)
loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas.
Ehitise tuleohutuse määramine (1)
Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise
otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus,
tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja
ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
(2)
Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja
tulepüsivus.
(3)
Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt
järgmiselt:
1)
tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja
jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise
kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
2) tuldtakistav
(tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja
jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem
tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
3) tuldkartev
(tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid
kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
(4)
Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad,
tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on
takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole
kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna.
(5)
Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja
TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi
kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste
arvu piiranguid ei sätestata.
(6)
Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas
hoones on erinevaid ehitise
kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse
tervikuna .
(7)
TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu
piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad
ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele
korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib
rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid.
Tulekahju
ja selle ohu vältimine (1)
Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku
(edaspidi
tulekahju)
ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja
kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse
arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud,
sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest
tingitud tulekahju- ja
plahvatusoht .
(2)
Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt
ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis.
(3)
Ehitistes , mis kuuluvad I–V kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi
olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume.
Ehitise
konstruktsioonide kandevõime (1)
Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud
aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed
jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal
oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld
kustutada .
(2)
Ehitise konstruktsiooni kandevõimet tõendatakse vähemalt ühel
järgmisel viisil:
1) katseliselt;
2) arvutuslikult;
3) ühendades
katse- ja
arvutustulemused ;
4) kasutades
tunnustatud tabelarvutust.
(3)
Kui kandekonstruktsioonilt nõutakse tiheduse (tähis E),
soojusisolatsiooni (tähis I) ja ka kandevõime (tähis R) suhtes
erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse pikemat tulepüsivusaega
nii tiheduse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes.
Tuletõkkesektsioon (1)
Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni
tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude
piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks.
(2)
Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest,
sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest,
akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest
ehitise osadest.
(3)
Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:
1) korruste
kaupa;
2) pindala
järgi;
3) ehitise
kasutamisotstarbe järgi.
(4)
Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest
tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud.
(5)
Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad
kuuluda ühte
tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate
turvalisust ega
suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures
tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja
arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral.
Tuletõkkesektsioonide
moodustamine (1)
Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt
üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada
omaette tuletõkkesektsioonid.
(2)
Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka
erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus
on alla 300 MJ/m2 kohta,
siis võib
sellistest ehitise osadest moodustada ühe
tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(3)
Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste
tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste
kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt
lisale 5.
(4)
Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad
omaette tuletõkkesektsiooni:
1) elektrijaotla
ruumid;
2) liftišaht
ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas
trepikojas asuvad liftišahtid ja
-masinaruumid;
3) evakuatsioonitrepikojad;
4) laoruumid,
kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta,
välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10
m2;
5) katlaruumid,
kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25
kW;
6) garaažid;
7)
saunad ,
välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad
saunad;
8) majutusruumid,
kus asuvad saunad;
9) korterid;
10) arhiiviruumid,
mille pindala on üle 10 m2 ;
11) ehitises
paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja
ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni
teenindav ventilatsiooniseade;
12) automaatsete
tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite
tugipunktid.
(5)
VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette
tuletõkkesektsioonid, kui:
1) ehitise
alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese;
2) ehitises
asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m2,
sõltumata alaliste kasutajate arvust;
3) ehitises
toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või
plahvatusoht.
Tuletõkkekonstruktsioon (1)
Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse käesoleva määruse
tähenduses tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud
tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks.
(2)
Lisaks lõikes 1 nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka
ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks
ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse (tähis E) osas.
Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei
levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul.
(3)
Kui tuletõkkekonstruktsioon vastab ainult tiheduse (E) nõudele ja
selle pindala on suurem kui 0,1 m2,
siis peab
vahemaa tuletõkkekonstruktsiooni ja süttivate materjalide
või väljumistee vahel olema selline, et soojuskiirguse tihedus ei
ületaks 10 kW/m2 .
Alla 2 m2 suuruse
pindalaga soojuskiirgust läbilaskvate tuletõkkekonstruktsioonide
korral peab eelnimetatud vahemaa olema vähemalt 1,5 m.
(4)
Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid
ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust.
(5)
Tuletõkkesektsioonide moodustamisel keldriruumides on
tuletõkkekonstruktsiooni tuletundlikkuse nõudeks, välja arvatud
TP3-klassi ehitises olev ühe eluruumi juurde kuuluv
kelder , vähemalt
A2-s1,d0.
Tule
naaberehitistele leviku takistamine (1)
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi
ohustada inimeste
turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku
kahju.
(2)
Lõikes 1 nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise
kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike
või muude abinõudega.
(3)
Lõikes 2 nimetatud hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda
üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat
hoonetekompleksi, kusjuures:
1) sellised
hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt samases klassis,
vastavalt kas TP1, TP2 või TP3;
2) selliste
hoonete kasutajate arv ja korruste pindala on väiksemad
hoonetekompleksile kohalduvatest lisas 2 nimetatud arvväärtustest.
Evakuatsioon (1)
Evakuatsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
kasutajate sunnitud väljumist ehitisest või selle osast ohutusse
kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või
selle võimaluse korral.
(2)
Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende
kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid
evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi
põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele.
(3)
Evakuatsiooniteena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
ehitise põranda mis tahes punktist algavat vabalt ja ohutult
läbitavat ehitisesisest liikumisteed evakuatsioonipääsuni,
kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte
tuletõkkesektsiooni.
(4)
Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs
evakuatsiooniteele.
Hädaväljapääs (1)
Hädaväljapääsuna käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille
kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest
tulekahju või muu õnnetuse korral.
(2)
Ehitistes, kus elavad või töötavad inimesed, peavad olema
hädaväljapääsud, välja arvatud juhul, kui evakuatsiooni
turvalisust on võimalik tagada muul viisil.
(3)
Ehitistes, kus ülemise korruse hädaväljapääsu alumine serv asub
kõrgemal kui 23 m
maapinnast , ja ehitistes, kus päästemeeskonna
redelid ei ulatu hädaväljapääsudeni, peab olema tagatud
juurdepääs korrustele ning evakuatsiooni ja päästemeeskonna töö
võimalikkus.
(4)
Hädaväljapääsuks
kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt
600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja
laiuse summa vähemalt 1500
mm.
(5)
Hädaväljapääs peab olema märgistatud, välja arvatud I
kasutusviisiga ehitistes.
Evakuatsioonipääs (1)
Evakuatsioonipääs peab
juhtima ehitisest ohutult välja maapinnale
või tuletõkkesektsiooni, millest on olemas ohutu pääs ehitisest
välja maapinnale.
(2)
Evakuatsioonipääsuks ei loeta lifti või muid sellesarnaseid
seadmeid.
(3)
Evakuatsioonipääsud peavad asuma
selliselt , et ehitise kasutajatel
oleks võimalik lasta end päästemeeskonnal evakueerida või ise
evakueeruda.
(4)
Põllumajandusehitises tuleb evakuatsioonipääsud ehitada nii, et
tulekahju korral oleks loomadel võimalik kiiresti ja lihtsalt jõuda
vabale maapinnale.
(5)
Evakuatsioonipääs peab olema märgistatud, välja arvatud I
kasutusviisiga ehitiste ruumides, mis ei ole avalikus kasutuses.
Evakuatsioonipääsude
arv (1)
Evakuatsioonipääsude arv ja
paigutus määratakse vastavalt ehitise
kasutamisotstarbele ja ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele
arvule.
(2)
Ehitise
igalt evakuatsioonialalt, kus
alaliselt viibib või töötab
inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe
erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.
(3)
Üks evakuatsioonipääs on lubatav:
1) kuni
kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises;
2) kuni
kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva
ehitise osa kasutamisotstarve on korter;
3) V
ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300 m2,
kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks
hädaväljapääs;
4) väikese
kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest
ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt
peab olema ka hädaväljapääs.
Evakuatsioonitee (1)
Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii,
et evakuatsiooniteed oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja
jooksul.
(2)
Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja
jooksul tekkida kasutajate evakuatsiooni takistavat
temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid
asjaolusid.
(3)
Evakuatsioonitee:
1) peab
olema kergesti identifitseeritav, lihtsalt juurdepääsetav ja
kasutatav;
2) seina-,
lae- ja põrandakatted ei tohi ohustada kasutajate turvalisust
evakuatsiooni korral;
3) trepikalle,
astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu
evakuatsiooni;
4) moodustatakse
reeglina omaette tuletõkkesektsioonina;
5) ei
tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis
võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral.
(4)
Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad
trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile.
Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib
trepikoda , põlemiskoormus
on väiksem kui 600 MJ/m2,
siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30.
Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus
on suurem kui 600 MJ/m 2,
siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60.
(5)
Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee
konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab
olema vähemalt R60.
(6)
Päästemeeskonna sisenemistee peab vastama evakuatsioonitee
nõuetele.
(7)
III kasutusviisiga ehitiste korral ja õppehoonetes ei tohi kasutada
evakuatsioonitrepina keerdtreppi, mille keskava läbimõõt on
väiksem kui 1000 mm, kusjuures trepiaste ei tohi olla kitsam kui 150
mm.
(8)
Trepil peab olema tagatud ohutu liikumine, kusjuures enama kui kolme
astmega trepil peab olema trepikäsipuu.
Evakuatsioonitee
pikkus (1)
Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige
kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni lühimat
liikumiskõlblikku teed mööda, kusjuures juhul, kui erinevad
evakuatsiooniteed kahe erineva evakuatsioonipääsuni on osaliselt
samased, siis arvestatakse ühise osa pikkust kahekordselt.
(2)
Erandina arvestatakse lõikes 1 nimetatud lühimat liikumiskõlblikku
teed ruumi uksest juhul, kui uks
avaneb vähemalt EI 30 nõudele
vastava konstruktsiooniga koridori.
(3)
Nõuded ruumi pindalale ja evakuatsioonitee pikkusele on toodud
lisades 8 ja 9.
(4)
Majutushoonetes ning ravi- ja hooldusasutustes on evakuatsioonitee
pikkuseks kuni 30 meetrit, hoolimata evakuatsioonipääsude arvust,
kusjuures ravi- ja hooldusasutuste suhtes ei kohaldata lisas 8 toodud
nõudeid.
(5)
Evakuatsioonitee pikkuseks on:
1) üldjuhul
ühe evakuatsioonipääsu korral kuni 30 meetrit;
2) kahe
evakuatsioonipääsu korral kuni 45 meetrit.
(6)
Evakuatsioonitee pikkuseks umbalast (evakuatsioonialast, millest on
võimalik pääseda vaid ühe evakuatsioonipääsuni) võetakse 50%
lisas 8 toodud arvnäitajatest.
(7)
Lisas 8 toodud evakuatsiooniteede maksimaalpikkustest võib
evakuatsioonitee olla pikem:
1) kuni
20%, kui tegemist on esimesel korrusel asuva evakuatsiooniteega ja
evakuatsiooniks saab kasutada ka avatavaid aknaid, mille kaudu pääseb
otse maapinnale;
2) kuni
50%, kui ehitises on automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
3) vastavalt
esitatud arvutustele, kui ehitises on automaatne tulekustutussüsteem
või suitsueemaldussüsteem.
Evakuatsioonitee
mõõtmed (1)
Evakuatsioonitee laius on:
1) üldjuhul
vähemalt 1200 mm;
2) kuni
kahekorruselises elamus vähemalt 900 mm.
(2)
Evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib
üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune.
(3)
Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori
summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed
kasutava 120 inimese kohta 1200 mm, millele lisandub iga järgmise 60
inimese kohta 400 mm.
(4)
Evakuatsioonitee pealmaa vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 mm,
kusjuures sellise kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi, kõrgus
keldris peab olema vähemalt 1900 mm.
(5)
Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu
laiusega.
Kasutatud
kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223 http://www.evs.ee/Standardimine/T%C3%B6%C3%B6solevadstandardid/Koostamisettepanekud/tabid/81/language/et-EE/Default.aspx Pea
Kõik kommentaarid