................................................................................... 23 5.2. Tuleohutuse tagamise põhimõtted................................................................................ 23 5.2.1. Tuleohutuskujad [3] .......................................................................................... 23 5.2.2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusajad [3] ...................................................... 23 5.3. Tuletõkkesektsioonid ja tuletundlikkus ........................................................................ 23 5.3.1. Tuletõkkesektsioonid [3] ................................................................................... 23 5.3.2. Tuletundlikkus[3] .............................................................................................. 24 5.4. Evakuatsioon ja pääsud................................................................................................ 24 5.5
(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. 3. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
– Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldus. 6. Miks peab veekindlal vineeril plaatide servasid eraldi katma? Et vesi ei saaks puidukihtide vahele 7. Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea? Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte või -toote eluiga. 8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate materjalide omadused? 9. Mis on tuletundlikkus? Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte – süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku. 10. Mis on tulepüsivus? Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju tingimustes ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime. 11. Mis on siseviimistlusmaterjalide kõige tähtsam üldine omadus?
tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas. Ehitise tuleohutuse määramine 1. Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. 2. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. 3. Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime · on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud · on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud
Sein rajada 400mm sü sügavuseni eraldatud vundamendile Seina paksus, Pinna- Rw, dB mm viimistlus 100+75+100 pahtel+pahtel 52 100+100+100 pahtel+pahtel 55 150+50+150 pahtel+pahtel 55 150+70+150 pahtel+pahtel 55 150+100+150 pahtel+krohv 60 13 Poorbetoon vaheseina tulepüsivus Tuletundlikkus: A1 (mittepõlev), suhteliselt madal soojusjuhtivus. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700°C. Seejärel see langeb: +800°C juures on survetugevus 50 % algsest ja +900°C = 0 Seina paksus, mm Kandesein Mittekandev sein 75 EI 90 100 EI 120 150 REI 120 EI 240 ≥200 REI 240 EI 240
keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315). Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus
keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - üksikutel mõõtmistel kuni 800 mm. Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315). Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus
(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. · § 4. Ehitise tuleohutuse määramine · (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. · (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. · (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla
(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. § 4. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
Garaazid · Garaazide tulekaitsetasemed on toodud EVS 812-4:2011 lisas B1 Üldjuhul garaaz üle 60m2 peab olema varustatud ATSiga Mitmekorruselistes keldrites peavad garaazid olema varustatud AKSiga · Tuletõkkesektsioonide piirpindalade suurused on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 4 Lisaks eri keldrikorrused on üldjuhul eraldi tuletõkkesektsioonid Tuletõkkekonstriktsioonid vähemalt A2-s1,d0 materjalist · Tuletundlikkus: Siseseinad ja laed üldjuhul B-s1,d0 TP3 klaasis teatud juhul D-s2,d2 Keldrikorrustel vähemalt A2-s1,d0 Põrandad vähemalt A2fl-s1 · Ühendus teise ruumi evakuatsiooniteega, kütteruumi või ruumiga, kus viibivad inimesed, peab olema läbi lüüstamburi · Suitsuluukide kogupindla vähemalt 1% tuletõkkesektsiooni põrandapindalast · Lahtine garaaz on ehitis , mille mis tahes korruse seintest on vähemalt 30% avatud välisõhule ja nende
1. konstruktsiooni kandevõimest R 2. tihedusest ehk terviklikkusest E 3. soojaisolatsioon I Eripõlemiskoormus on ruumis paikneva põleva materjali, inventari ja põlevate ehitustarindite täielikul põlemisel vabanev soojushulk, ühikuks on MJ/m2. <600 MJ/m2 majutusettevõtted, elamud, hooldus- ja õppeasutused. Tuletundlikkus on omadus tulega kokkupuutes süttida, eraldada soojust, levitada tuld. A1- ei ole tuletundlik A2- on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises B on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine C on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides D on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus osalemise lubatavuses E põleb täielikult Suitsu eralduvus
niiskusel (90±5) %. Paksuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Tasapinnalisuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1 mm/m. 1.1.6 Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga tuleb määrata standardi EN 1608 järgi. Käsitsemiseks peab toote tõmbetugevus paralleelselt pinnaga olema piisavalt suur, et kanda täissuuruses toote kahekordset kaalu. 1.1.7 Tuletundlikkus Tuletundlikuse klass tuleb määrata standardi EN 13501-1 järgi.[2] 1.1.7.1 Tulelevik Peamine ehitusmaterjalide iseloomulik joon on kas materjal võib tuld edasi levitada või ei. A1-, A2- ja B-klassi ehitusmaterjalid tule levikule (edasikandumisele) kaasa ei aita. C-klassi ehitusmaterjalid võivad ühineda hiljem kui 10 minuti pärast. D-klassi tooted ühinevad tulelevikuga 2-10 min jooksul. E-klassi tooted vähem kui 2 minutiga. F-klassi toodetele see omadus ei laiene. 2
13 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Tähelepanekud. Süsteemi tehnilised omadused sõltuvad palju teostusviisidest ja – materjalidest. Töö Tööea ea suhtes on oluline, et tarindis kasutataks omavahel kokkusobivaid komponente ja materjale; Tuleohutuse seisukohalt on kasutusulatus piiratud. TP1 klassi hoone soojusisolatsiooni tuletundlikkus peab olema vahemikus Cs1,d0 – Es2,d2 ning tule levik soojusisolatsiooni möömööda da ning ühest tuletõkkesektsioonist teise peab olema takistatud (nä(näiteks akna servades on vaja kasutada min.villa); min.villa); Orgaanilised krohvid on üldiselt hü hüdrofoobsed, mis tervena olles takistavad vee tungimise tarindisse;
· on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus, ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus, tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikkus tulenevalt ehitise kasutamise otsatarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt · I elamus ja eluruumid · II majutushooned · III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi · IV suurte rahvahulkade kogenemishooned · V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viiv´biva ruume tundvad isikud (bürood)
27 oktoober 2004 määruse 315 ,, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" täitmine. · Hoone on projekteeritud TP3 klassi hoonena. · Teise korruse ruumidest on evakuatsioonipääsud rõdude kaudu. · Tuletõkkesektsiooniks on garaaz. Garaazi lagi ja garaazi ja elamu vaheline sein peavad vastama klassile EI 30. Garaazist esikusse ja katlaruumi viivad uksed peavad olema EI 15 · Ehitise seinte ja lae ning välisseinte välispinna tuletundlikkus peab vastama D- s2,d2 nõuetele. · Tuletõkketarindeid läbivates kommunikatsiooniavades teha vastava tule- kindlusega tulekaitseklapid. · Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur. Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline
niiskusesisaldusest, tihedusest, puidu liigist ja temperatuurist. · Puidu niiskusesuurenemisel 1% võrra puidu soojuserijuhtivus kasvab 1,2% võrra. 4.3 Soojusmahtuvus Puid Soojusmaht · sõltuv temperatuurist ja niiskusest. Puidu u uvus, kJ/ keskmine 1,356 kJ/(kgK). niisk (kgK) us, % 4.4 Tuleohtlikkus · Tuletundlikkus D, Puit on põlev materjal. 0 0,11 o · Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 C hakkavad temast eralduma gaasid. 10 1,59 · Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 o 30 1,88 C - leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
