Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. 3 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded:
osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades
võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele. Evakuatsiooniteena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise põranda mis tahes punktist algavat vabalt ja ohutult läbitavat ehitisesisest liikumisteed evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni. Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Esmased tulekustutusvahendid · Esmased tulekustutusvahendid on kantavad tulekustutid (hoonetes enamlevinud 6kg pulberkustutid). · Reguleeriv seadus "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" siseministri määrus nr 39.
3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni; 4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60. Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60.
3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni; 4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60. Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60.
· (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . · (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. · (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate,
hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Ohumärguanded jagunevad: - alalisteks; - ajutisteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee, esmaabi- ja tuletõrjevahendite asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut.
ühte või mitut korrust. 3. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . 4. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. 5. Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades
1. Ohumärguande kasutuselevõtmiseks peab tööandja konsulteerima töötajate või töökeskkonnavolinikega ning andma neile võimaluse osa võtta ohumärguande kasutuselevõtmisega seotud küsimuste lahendamisest Ohumärguannete tüübid Kuidas ohumärguanded jagunevad? 1. Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. 2. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. 3. Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt;
(2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. (3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. § 6. Evakuatsiooninõuded (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Kristel Reinsalu referaat
Tuleohutusmärk Tuletõrje-veevarustus Tulekahjusignalisatsioon Automaatne tulekustutussüsteem Suitsutõrje süsteem Turvavalgustuse süsteem Piksekaitsesüsteem 48.Elektri- ja plahvatusohutus kuidas elektriohu korral käituda, keda 49. teavitada? 50. Lülitada välja vooluvõrk, teavitada isikuid ohust, evakueerida isikud, teatada päästeametisse. 51. 52.Evakuatsiooniplaani tähtsus ja paiknemine 53. Asukoht, tulekustuti, tuletõrjekraan, evakuatsioonitee, häirenupud, hädaabi telefon (kast+rist=lift) 54. 55.
kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele. Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktist algav vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni. Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Päästetööde tagamine Päästetööde tegemise tagamiseks peab: · ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; · päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega;
(3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse
tuleohutuskujad on määratud EVS 812-4:2011 tabelis 3 · PVC kattega hallide projekteerimisel võib läheneda probleemile justkui oleks tegemist lahtise laoga. Lahendatud peavad olema oluised tuleohutusnõuded ehitisele. Põllumajandushooned · Tuletõkkesektsioonide moodustamise täpsustused on toodud EVS 812-4:2011 p 14.2 · Loomapidamishoonete evakuatsioon: Lõastamisseadmed peavad võimaldama loomade kiiret grupiviisilist vabastamist Evakuatsioonitee pikkus väljapääsuni kuni 45m ja vähelalt 2 teineteiselt sõltumatult paigutatud pääsu Pööningul paiknevatest hoidlatest peab olema vähemalt 2 teineteisest sõltumatut evakuatsioonipääsu inimestele Garaazid · Garaazide tulekaitsetasemed on toodud EVS 812-4:2011 lisas B1 Üldjuhul garaaz üle 60m2 peab olema varustatud ATSiga Mitmekorruselistes keldrites peavad garaazid olema varustatud AKSiga
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide...
ümbritsetud massiivsete tuletõkketarinditega. Plahvatusohtlik ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad, uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel. Evakuatsioon. Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsiooniteed või väljapääsu. Üks evakuatsioonitee on tööstus ja laohoonetes piisav, kui on kuni 8-korruseline hoone, tuletõkkesektsiooni pindala väiksem kui 300 m2, vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas hädaväljapääs. Hädaväljapääs on võimalus pääseda hoonest tulekahju korral lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sealhulgas ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Hoonest tuleb välja saada 6 minuti jooksul. 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL Isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid;
teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 32. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) Keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) Evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks; 3) Mahutite ja torude märgistamiseks; 4) Takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 1) Valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele
Ei tohi kütta pragunenud seinaga ahju. 3. Sulgeda jäigalt evakuatsiooni väljapääsu. Peab olema võtmeta avatav. 5. Süüdata koldes tuld süütevedelikuga. 4. Keelatud paigaldada evakuatsiooniteele lükand- või pöördust. 6. Kütta katelt, ahju/pliiti kolde ust sulgemata. 5. Katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga. 7. Paigutada kütust, põlevmaterjali või eset välispinnast lähemal kui 0,5 m. 6. Trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent. 8. Kuivatada küttepuid, riietus või muid esemeid kütteseadmel. 7. Kasutada põlevat viimistlusmaterjali, mis võib eritada mürgiseid põlemisjääke.
Lisaks häirete plaanile peab olema instruktsioonide kogumik, milles on täpsed juhised päästevahendite kasutamiseks, võitluseks kahjutulega jne. Vanemtüürimees peab plaani alusel regulaarselt 1 kord kuus läbi viima tuletõrje alaseid ja laeva mahajätmise õppuseid. Reisilaevadel tuleb neid õppusi korraldada iga nädal. Häirete plaan ja ohutuse ja tulekaitseplaanid peavad olema väljapandud nähtavale kohale, et kõik näeksid. Reisilaevadel on kajutites evakuatsioonitee skeem ja päästevahendi nr, kuhu peab minema, kui antakse korraldus laevalt lahkuda häireolukorras. 19. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel Mainaruumis töötamisel tuleb kanda nõutud kaitseriietust, mitte kasutada lahtist tuld, suitsetada jms. jätte töötavaid mehhanisme järelvalveta, samuti käivitada mehhanisme, seadmeid ilma vastava kutsetunnistusta. Vea märkamisel tuleb enne parandama asumist kõrvaldada seadmed elektrivõrgust, kanda prille, kindaid jms. 20
3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz. Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest. Hoonel on 3 evakuatsioonipääsu esiuks, terrassile pääsud. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus ca 20 m. 3.9. Suitsuärastus Suitsuärastus toimub ruumides avatavate uste ja akende kaudu. 3.10. Tuleohutusabinõud hoones Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur paigaldada igasse ruumi. Hoones peab olema vähemalt kaks tulekustutit. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse aluse või klambriga seinale ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem
suhtes ehitise projekteerimise ja ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt, et see ei tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk, kustutamata sigaret vms) toimel. - Inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis (50 ja enam inimest) tähistatakse mis tahes evakuatsiooni- , häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga. - Tulekahju tekkimisel suunatakse lift viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult.
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust sä...
sisustusega; 3) hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida; 4) sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit. Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav; 5) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või pöördust või muud inimeste 97 evakueerimist takistavaid seadeldisi või katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga; 6) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent või muud ava; 7) kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali (välja arvatud põlevmaterjalist või süttimise eest kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist põlemisjääki eraldavat pinnakihti, vaipa või muud katet;
lõike 11 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED §1. Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (edaspidi objekt), nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded. §2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) evakuatsioon inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul; 2) evakuatsioonitee ehitise põranda mis tahes punktist algav ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee; 3) evakuatsioonipääs evakuatsioonialast otse välja viiv uks või ehitise sees- või väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult evakueeruda maapinnale; 4) hädaväljapääs võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
