Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. 3 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded:
osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades
võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele. Evakuatsiooniteena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise põranda mis tahes punktist algavat vabalt ja ohutult läbitavat ehitisesisest liikumisteed evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni. Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Esmased tulekustutusvahendid · Esmased tulekustutusvahendid on kantavad tulekustutid (hoonetes enamlevinud 6kg pulberkustutid). · Reguleeriv seadus "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" siseministri määrus nr 39.
intensiivselt (plahvatuslikult) levida; samuti materjale, mille põlemisel või kuumenemisel eraldub suitsu tavalisest koostisest erinevaid mürgiseid gaase või mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Evakuatsioonipääsudele esitatavad nõuded püüavad tagada hädaolukorraks piisavalt avarate ja hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui trepikoda ei pea moodustama tuletõkkesektsiooni, on tuleohutusklassi TP2 või TP3 kuuluvate kahekorruseliste hoonete trepid juhul, kui on täidetud väljumistee pikkuse piirnorm, mille
intensiivselt (plahvatuslikult) levida; samuti materjale, mille põlemisel või kuumenemisel eraldub suitsu tavalisest koostisest erinevaid mürgiseid gaase või mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Evakuatsioonipääsudele esitatavad nõuded püüavad tagada hädaolukorraks piisavalt avarate ja hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui trepikoda ei pea moodustama tuletõkkesektsiooni, on tuleohutusklassi TP2 või TP3 kuuluvate kahekorruseliste hoonete trepid juhul, kui on täidetud väljumistee pikkuse piirnorm, mille
· (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . · (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. · (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate,
hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Ohumärguanded jagunevad: - alalisteks; - ajutisteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee, esmaabi- ja tuletõrjevahendite asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut.
ühte või mitut korrust. 3. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . 4. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. 5. Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades
1. Ohumärguande kasutuselevõtmiseks peab tööandja konsulteerima töötajate või töökeskkonnavolinikega ning andma neile võimaluse osa võtta ohumärguande kasutuselevõtmisega seotud küsimuste lahendamisest Ohumärguannete tüübid Kuidas ohumärguanded jagunevad? 1. Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. 2. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. 3. Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt;
(2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. (3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. § 6. Evakuatsiooninõuded (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Kristel Reinsalu referaat
Tuleohutusmärk Tuletõrje-veevarustus Tulekahjusignalisatsioon Automaatne tulekustutussüsteem Suitsutõrje süsteem Turvavalgustuse süsteem Piksekaitsesüsteem 48.Elektri- ja plahvatusohutus kuidas elektriohu korral käituda, keda 49. teavitada? 50. Lülitada välja vooluvõrk, teavitada isikuid ohust, evakueerida isikud, teatada päästeametisse. 51. 52.Evakuatsiooniplaani tähtsus ja paiknemine 53. Asukoht, tulekustuti, tuletõrjekraan, evakuatsioonitee, häirenupud, hädaabi telefon (kast+rist=lift) 54. 55.
Evakuatsioon ehitises viibivate isikute sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele. Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktist algav vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni. Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Päästetööde tagamine Päästetööde tegemise tagamiseks peab: · ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
(3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse
tuleohutuskujad on määratud EVS 812-4:2011 tabelis 3 · PVC kattega hallide projekteerimisel võib läheneda probleemile justkui oleks tegemist lahtise laoga. Lahendatud peavad olema oluised tuleohutusnõuded ehitisele. Põllumajandushooned · Tuletõkkesektsioonide moodustamise täpsustused on toodud EVS 812-4:2011 p 14.2 · Loomapidamishoonete evakuatsioon: Lõastamisseadmed peavad võimaldama loomade kiiret grupiviisilist vabastamist Evakuatsioonitee pikkus väljapääsuni kuni 45m ja vähelalt 2 teineteiselt sõltumatult paigutatud pääsu Pööningul paiknevatest hoidlatest peab olema vähemalt 2 teineteisest sõltumatut evakuatsioonipääsu inimestele Garaazid · Garaazide tulekaitsetasemed on toodud EVS 812-4:2011 lisas B1 Üldjuhul garaaz üle 60m2 peab olema varustatud ATSiga Mitmekorruselistes keldrites peavad garaazid olema varustatud AKSiga
saunadega). Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivusaeg peab vastama vähemalt poole tuletõkkekonstruksioonile ettenähtud tulepüsivusajast, st. > EI15. Hoones on üks evakuatsioonipääse, mis asub hoone põhjapoolsel küljel. Evakuatsioonipääsuni suunduv lühike sisekoridor on laiusega 1200 mm ja vabakõrgusega 2800 mm. Kuna on arvestatud, et hoone kasutajate arv ei ületa 60 inimest, siis on lubatud, et üks evakuatsiooniteedest on 900 mm laiune. Evakuatsioonitee pikkus hoone kõige kaugemast punktist, so naiste riietusruumi läänenurgast, on arvestatud 22 m. Katusele ligipääs on tagatud hoone kagupoolsel küljel paikneva välise tuletõrjeredeli abil. Tuleohutus tagatakse tarindite pinnakihtides suurema tulepüsivusega materjale kasutades silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed
ümbritsetud massiivsete tuletõkketarinditega. Plahvatusohtlik ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad, uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel. Evakuatsioon. Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsiooniteed või väljapääsu. Üks evakuatsioonitee on tööstus ja laohoonetes piisav, kui on kuni 8-korruseline hoone, tuletõkkesektsiooni pindala väiksem kui 300 m2, vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas hädaväljapääs. Hädaväljapääs on võimalus pääseda hoonest tulekahju korral lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sealhulgas ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Hoonest tuleb välja saada 6 minuti jooksul. 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL Isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid;
teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 32. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) Keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) Evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks; 3) Mahutite ja torude märgistamiseks; 4) Takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 1) Valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele
Nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise ja seal liikumise kohta. TUO'd määratletakse: 5. Suitsetamiskohtadele esitatavad nõuded. EVAKUATSIOON inimeste sunnitud väljumine ruumist ohutusse kohta. 6. Nõudeid side-, tuletõrje- ja päästevahendite kohta. EVAKUATSIOONITEE ehitise põranda mistahes punktist algava ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev ohutult läbitav liiklemistee. 7. Töötaja kohustusi tulekahju tekkimisel, kustutamisel. EVAKUATSIOONIPÄÄS evakuatsiooni alast otse väljaviiv uks. 8. Objekti allüksuste TUO eest vastutavad isikud. VARUVÄLJAPÄÄS evakuatsiooni pääsu nõuetele vastav teine lahkumisvõimalus.
Lisaks häirete plaanile peab olema instruktsioonide kogumik, milles on täpsed juhised päästevahendite kasutamiseks, võitluseks kahjutulega jne. Vanemtüürimees peab plaani alusel regulaarselt 1 kord kuus läbi viima tuletõrje alaseid ja laeva mahajätmise õppuseid. Reisilaevadel tuleb neid õppusi korraldada iga nädal. Häirete plaan ja ohutuse ja tulekaitseplaanid peavad olema väljapandud nähtavale kohale, et kõik näeksid. Reisilaevadel on kajutites evakuatsioonitee skeem ja päästevahendi nr, kuhu peab minema, kui antakse korraldus laevalt lahkuda häireolukorras. 19. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel Mainaruumis töötamisel tuleb kanda nõutud kaitseriietust, mitte kasutada lahtist tuld, suitsetada jms. jätte töötavaid mehhanisme järelvalveta, samuti käivitada mehhanisme, seadmeid ilma vastava kutsetunnistusta. Vea märkamisel tuleb enne parandama asumist kõrvaldada seadmed elektrivõrgust, kanda prille, kindaid jms. 20
3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz. Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest. Hoonel on 3 evakuatsioonipääsu esiuks, terrassile pääsud. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus ca 20 m. 3.9. Suitsuärastus Suitsuärastus toimub ruumides avatavate uste ja akende kaudu. 3.10. Tuleohutusabinõud hoones Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur paigaldada igasse ruumi. Hoones peab olema vähemalt kaks tulekustutit. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse aluse või klambriga seinale ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem
suhtes ehitise projekteerimise ja ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt, et see ei tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk, kustutamata sigaret vms) toimel. - Inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis (50 ja enam inimest) tähistatakse mis tahes evakuatsiooni- , häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga. - Tulekahju tekkimisel suunatakse lift viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult.
Päästeametit; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; 9) teadma oma kohustusi tulekahju korral; 10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112; § 6. Evakuatsiooninõuded (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. (4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise
projekteerimise ja ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt, et see ei tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk, kustutamata sigaret vms) toimel. §30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tähistatakse mis tahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga. §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. §34
lõike 11 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED §1. Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (edaspidi objekt), nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded. §2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) evakuatsioon inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul; 2) evakuatsioonitee ehitise põranda mis tahes punktist algav ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee; 3) evakuatsioonipääs evakuatsioonialast otse välja viiv uks või ehitise sees- või väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult evakueeruda maapinnale; 4) hädaväljapääs võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral
põrandapinnaga mitte üle a’ 85 m2. Kõnniteelt esimese korruse põrandani viivad trepiastmed pidid olema kivist ka puitehitises. Kui aga ehitise alumine korrus või kaks alumist korrust olid kivist, pidid ka kiviastmed ulatuma kuni teise või kolmanda korruseni. Astmete mõõtude alammäärad olid: trepi laius 0,9…1,2 m, astme kõrgus 0,18 m ja astme laius 0,23 m. Trepil pidi olema käsipuu või võre. Evakuatsioonitee maksimumpikkus (iga ruumi kaugemast otsast kuni trepini) oli 30 m. 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid Uuritud puitkorterelamute maapealsete korruste vahelised trepid olid põhiliselt puittrepid. Tallinna tüüpi elamutes ja teistes elamutes keldritrepid olid peamiselt betoonist või paeastmetest. Puittreppide puhul oli enamasti tegu varvaslaudadega treppidega. Astmelaua paksuseks 40…50 mm. Astmed on toetatud puidust põskedele, mis omakorda
annaabi.ee 
