Ehitustarindite eksam (5)

EHITUSTARINDITE EKSAM
Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel.
Kandepiirseisundid – seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele.
Kasutuspiirseisundid – lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv.
Arvutusolukorrad – valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi:

• alalaised – normaalsed kasutustingimused
  
• ajutised – ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal
  
• erakordsed – tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms.
  

Koormusjuht – selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid.
Koormusvariant – on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel.
Koormuskombinatsioon – samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust.
Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonid:

• Alaliste või ajutiste arvutusolukordade koormuskombinatsioonid
  

, kus
„+“ ja Σ tähendavad mõjumist samaaegselt ühes kombinatsioonis.
γ on koormuse osavarutegur vastavalt indeksile
- domineeriv muutuvkoormus
- muu muutuvkoormus
Kui ei ole ilmne, milline muutuvkoormustest on domineeriv, tuleb vaadelda erinevaid variante, käsitledes iga muutuvkoormust kui domineerivat.

• Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid
  

Valik võivahel sõltub vastavast erakordsest arvutusolukorrast (löök või kokkupõrge, tulekahju jms) või konstruktsiooni säilimisest pärast erakordset juhtumit või olukorda. Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid peavad kas sisaldama otseselt erakordset koormust A (tuli või löök) või viitama olukorrale pärast erakordset sündmust (A=0). Tulekahjuolukorra puhul, arvestamata temperatuuri mõju materjali omadustele, peab väljendama tulekahjust põhjustatud temperatuuri kaudset mõju. Tegurite γ ja ψ väärtused koormustele võetakse vastavast tabelist.
Kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid – koormuskombinatsioonid, mida arvestatakse vastavates arvutusolukordades, peavad olema kooskõlas kasutusnõuete ja –tingimustega.
Liigitatakse:

• Normkombinatsioon (kasutuspiirseisundi normatiivne koormuskombinatsioon)
  

Üldjuhul rakendatakse taastumatute kasutuspiirseisundite puhul.

• Tavakombinatsioon (kasutuspiirseisundi tavaline koormuskombinatsioon)
  

Üldjuhul rakendatakse taastuvate kasutuspiirseisundite puhul.

• Tõenäoline koormuskombinatsioon
  

Üldjuhul rakendatakse koormuse pikaajalise toime ja konstruktsiooni välimusega seonduvate kasutuspiirseisundite korral.
Kõikides kasutuspiirseisundi kontrollavaldistes võetakse kõigi osavarutegurite γ väärtuseks 1,0.
Koormuste väärtused
Piirseisundi kontrollimisel lähtutakse koormuse normväärtusest.
Koormuse F normväärtus Fk määratakse kas nimiväärtusena või kooskõlastatult tellijaga projektdokumentatsioonis.
Arvutusväärtused saadakse normväärtuste korrutamisel osavaruteguri ja kombinatsiooniteguriga. Osavarutegur võtab arvesse koormuse võimalikku hälvet normväärtusest ebasoodsas suunas. Kombinatsioonitegur arvestab samaaegselt mõjuvate koormuste kõige ebasoodsamate väärtuste samaaegse mõjumise tõenäosust.
Koormuse F arvutusväärtuse Fd üldkuju: , kus on koormuse normväärtus;
on koormuse osavarutegur; ψ on koormuse kombinatsioonitegur (on kas 1,0 või . Kui on vaja vahet teha alaliste koormuste soodsa ja ebasoodsa mõju vahel, siis kasutatakse kaht erinevat osavarutegurit .
Koormusi rakendatakse arvutustes kombinatsioonidena vastavalt valitud koormusjuhtudele ja piirolukordadele.
Koormuskombinatsioon - samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust.
Koormuste liigitus
Liigitus ajalise kestuse järgi:

• alalised e püsikoormused (G) – konstruksioonide omakaal , püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P)
  
• muutuvkoormused (Q) – kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus , lumekoormus , jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus
  
• erakordsed koormused (A) – plahvatused, sõidukite kokkupõrge
  

Liigitus mõjumisviisi järgi:

• staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi
  
• dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi.
  

Omakaalukoormus – Omakaalukoormuste hulka loetakse konstruktsioonide omakaal g (N/m²), neile kinnitatud kohakindlate seadmete kaal, samuti pinase kaal. Konstruktsioonide omakaalukoormus määratakse projektmõõtmete ja materjalide mahukaalu järgi. Mahukaalud on erinevatele materjalidele antud γ (kN/m³). Võimalusel tuleb omakaalu täpsustada tootja andmete põhjal.
Kasuskoormus – muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust . Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine remondi või kolimise tõttu. Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina.
Põranda, vahelae ja katuse pinnad liigitatakse nelja rühma:

• ruumide pinnad
  
• garaažid ja muud liikluspinnad
  
• lao- ja tootmispinnad
  
• katused
  

Iga vahelae dimensioneerimisel arvestatakse koormuse kõige ebasoodsamat paiknemist. Juhul kui tuleb arvestada ka teiste korruste koormusi, võib neid käsitleda ühtlaselt jaotatud liikumatute koormustena. Küllalt suure koormuspinna puhul vähendatakse vahelagede ühelaadseid kasuskoormuseid teguriga
(pinna suurusest tulenev vähendustegur). , kus c = 5/7, , on kombinatsioonitegur.
Mitmekorruseliste hoonete postide ka kandeseinte projekteerimisel käsitletakse vahelagede koormusi ühtlaselr jaotatuna. Juhul kui konstruktsioon kannab mitme vahelae kasuskoormusi, vähendatakse neid teguriga
(korruste arvust tulenev vähendustegur). , kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruse arv,
on kombinatsioonitegur.
Kui koormusekombinatsioonis on kasuskoormustele lisaks teisi muutuvkoormusi, siis käsitletakse kõiki kasuskoormusi ühe koormusena. Kui koormuskombinatsioonis on kasuskoormuse kombinatsioonitehuriga vähendatud esindussuurusi, siis võetakse kõigi korruste koormused ilma vähendustegurita .
Kasuskoormused ruumide põrandale
Hooned on jaotatud funktsiooni järgi rühmadesse:
A – eluruumid , haiglapalatid, hotellide numbritoad, köögid ja WCd
B – bürooruumid
C – ruumid, kuhu koguneb inimesi (v.a. rühmad B,D ja E)
C1 – laudadega ruumid ( klassiruumid , kohviku-, restorani- ja lugemissaalid)
C2 – kohakindlate inimestega ruumid (kirikud, teatri- ja kinosaalid, konverentsi- ja loenguruumid, ootesaalid
C3 – ruumid, kus inimesed võivad vabalt liiikuda ( muuseumid , näituseruumid, avalike hoonete, hotellide jms vestibüülid ja koridorid)
C4 – ruumid kehalise tegevuse jaoks (tantsusaalid, võimlad, näitelavad)
C5 – ruumid rahvakogunemisteka (kontserdisaalid, tribüünidega spordisaalid, katuseterrassid, ühendusteed)
D – kauplused
D1 – väikekaupluste ruumid
D2 – kaubamajade ruumid
E – ruumid, kus on võimalik suurte kauba- või materjalikoguste kuhjumine (laopinnad, arhiivid , raamatuhoidlad)
Garaažid ja muud liikluspinnad
F – kergetele sõidukitele (maxF 30 kN, istekohti max 8)
G – keskmise kaaluga sõidukitele (F = 30...160 kN)
Lao- ja tootmispinnad
Laopindade vertikaalkoormused määratakse, lähtudes materjalide tihedusest, toodete kaalust ja maksimaalsest ladustamiskõrgusest. Koormus määratakse Maksimaalne reaalselt võimalik, arvestades selle kõige ebasoodsamat võimalikku asetust.
Tootmispindade koormused koosnevad masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust. Tõste- ja transpordivahendite kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatuna, vaid tuleb käsitleda täpsemalt.
Katused
H – katused, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks
I – katused, mille kasutamise laad ja koormused vastavad vahelae rühmadele A...G
K – erifunktsiooniga katused (nt. helikopteri maandumisväljakud jms), mille koormus määratakse konkreetsetest oludest lähtuvalt
Üksteisest sõltumatute koondkoormuste ja jaotatud koormuse mõju vaadeldakse eraldi. Koondkoormuse mõjupiirkonnaks on ruut küljepikkusega 50 mm. Pinna suurusest tulenevat vähendustegurit ei rakendata. Võimalik vee kogunemine katusele arvestatakse koormusena.
Rõhtkoormused
(kN/m)
Inimeste põhjustatud rõhtkoormused (antud tabelis)
Seintel arvestatakse rõhtkoormust rakendatuna käsipuudega samale kõrgusele, kuid mitte kõrgemale kui 1,2 m. Rahvakogunemiskohtades (staadionid, tribüünid, konverentsi- ja peosaalid vms) võetakse rõhtkoormus rühma C5 järgi.
Lumekoormus – lumekoormus on muutuvkoormus. Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju ning lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaikse ja tuulise ilmaga. Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Eriprobleeme – kõrgemalt katuselt madalamale libiseva või kukkuva lume löökkoormust, jääkoormust ja horisontaalkoormust lumest käesolevalt ei käsitleta
Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on:

• kõikjal Eestis, välja arvatud järgnevates punktides toodud aladel Sk = 1,5 kN/m²
  
• Pandivere, Otepää ja Haanja Kõrgustikul Sk = 2,0 kN/m²
  
• Lääne-Eesti saartel Sk = 1,0 kN/m²
  

Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse valemiga , kus
on lumekoormuse kujutegur ja Sk on lumekoormuse normsuurus maapinnal.
Katuseäärelt allarippuv lumi
Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): , kus
on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; γ = 3 kN/m³ on lume mahukaal.
Lumetõkete koormus
Katusel libiseva lumemassi liikumissuunaline jõud laiusühiku kohta , kus on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), α on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes;
on lumekoormuse kujutegur.
Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest.
Tuulekoormus – Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega eeldusel, et konstruktsioonides tuule mõjul tekkivad inertsjõud on väga väikesed. Tuule dünaamilisele mõjule tundlike konstruktsioonide puhul (korstnad, mastid , tornid, kõrghooned), kus see eeldus ei kehti, tuleb teha ka dünaamika- ja väsimusarvutused.
Tuulekoormus esitatakse üldjuhul konstruktsiooni pinnaga risti mõjuva tuulerõhuna. Mõnede konstruktsioonide ja konstruktsioonielementide korral on sobiv esitada tuulekoormus resultandina – koondatud tuulejõuna või –momendina.
Tuulerõhk
Konstruktsiooni välispindadele mõjuva rõhu väärtus , kus
on tuulerõhu baasväärtus;
on välsrõhutegur;
on asukohategur, mis arvestab maastikutüübi ja –reljeefi mõju tuulekiirusele kõrgusel z.
Eristatakse maastikutüüpe:

– mere- ja järvekaldad ning tasane maastik , mis on vähemalt 5 km ulatuses tuuletakistuseta;

– linnaväline maastik madalate piiretega, hajali paiknevate hoonete ja puudega;

– linnalähi- ja tööstuspiirkonnad;

– linnaalad hoonestustihedusega vähemalt 15% ja hoonete keskmine kõrgus on enam kui 15 m.
Tuulerõhk arvestatakse konstruktsiooni pinnaga risti mõjuvana (v.a. suure karedusega pindade puhul).
Tuule netorõhuks konstruktsioonielemendile loetakse selle vastandpindadel mõjuvate rõhkude vahet, arvestades märki. Positiivseks loetakse pinna poole suunatud rõhk (tuule surve), negatiivseks pinnast eemale mõjuv rõhk (tuule imemine). Koondatud tuulejõud konstruktsioonile või selle osale määratakse üksikutele pinnaosadele mõjuvate jõudude resultandina või rõhkude integreeritud summana.
TULEOHUTUS
Tuletõkkesektsioon ja nende moodustamine
Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks.
Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest.
Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:

• korruste kaupa
  
• pindala järgi
  
• ehitise kasutamisotstarbe järgi
  

Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud.
Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral.
Tuletõkkesektsioonide moodustamine
Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid.
Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni.
Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast.
Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni:

• elektrijaotla ruumid;
  
• liftišaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftišahtid ja -masinaruumid;
  
• evakuatsioonitrepikojad;
  
• laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2;
  
• katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW;
  
• garaažid;
  
• saunad , välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad;
  
• majutusruumid, kus asuvad saunad;
  
• korterid;
  
• arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
  
• ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade;
  
• automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid.
  

VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui:

• ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese;
  
• ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m2, sõltumata alaliste kasutajate arvust;
  
• ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht .
  

Evakuatsioon – ehitises viibivate isikute sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral.
Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele.
Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktist algav vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni.
Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele.
Päästetööde tagamine
Päästetööde tegemise tagamiseks peab:

• ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
  
• päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega;
  
• olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
  
• olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
  
• päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
  
• pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu.
  

Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt , läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid).
Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda ).
Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja , millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu.
Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel.
Ehitiste tuleohutustest tulenev ehitiste liigitus
Ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt
Ehitise kasutamisotstarve
I kasutusviis
Elamud ja eluruumid
Ühe korteriga elamud
Üksikelamu
Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt)
Suvila, aiamaja
Kahe korteriga elamud
Kaksikelamu
Muu kahe korteriga elamu
Kolme ja enama korteriga elamu
Ridaelamu
Muu kolme või enama korteriga elamu
Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun
II kasutusviis
Majutushooned:
Varjupaik
Ühiselamud
Hotell
Motell
Külalistemaja
Sanatoorium
Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone
Puhkemaja
Hostel
Muu lühiajalise majutuse hoone
Sisekaitse või kaitseväe hoone
III kasutusviis
Ehitised, mis on ööpäevaringses kasutuses ja kus on hooldusaluseid või isoleeritavaid inimesi:
Tugikodu
Lastekodu
Noortekodu
Üldhooldekodu
Koolkodu
Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus
Erihooldekodu
Haigla
Kaitseväe haigla
Kinnipidamiskoha haigla
Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam
Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia
IV kasutusviis
Suurte rahvahulkade kogunemishooned:
Restoran
Kohvik , baar või söökla
Kiirtoitlustushoone
Muu toitlustushoone
Päevakeskus
Kohtuhoone
Konverentsihoone
Postimaja , sidejaoskond või postkontor
Toidukauplus
Kauplus, mis ei ole toidukauplus
Bensiinijaama hoone
Oksjoni-, turu- või näitusehall
Muu kaubandushoone või kauplus
Muu teenindushoone
Lennujaam
Raudteejaam
Bussijaam
Sadamahoone
Teater
Kino
Kontserdi- ja universaalsaalide hoone
Tantsusaal, diskoteek, kasiino
Klubi, rahvamaja
Muuseum
Kunstigalerii
Raamatukogu
Arhiiv
Teaduskeskus
Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed- algkool )
Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone
Kutseõppeasutuse õppehoone
Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone
Teadus- ja metoodikaasutuse hoone
Huvialakooli õppehoone
Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone
Muu haridus - või teadushoone, nagu näiteks labor , õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium
Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium)
Spordihall, võimla
Siseujula
Jäähall
Maneež
Lasketiir
Muu spordihoone
Kirik, katedraal , mošee, sünagoog, palvemaja või kabel
Kogudushoone
Krematoorium
Tavandihoone
Muu kultusehoone
Muu erihoone, nagu näiteks varjend
V kasutusviis
Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud:
Büroohoone
Pangahoone
Administratiivhoone
Muu büroo- või administratiivhoone
Lennujuhtimiskeskuse hoone
Muu transpordihoone
Raadio, televisiooni saate- või võimenduskeskuse hoone
Päästeteenistuse hoone, tuletõrjedepoo
Muu sidehoone, nagu näiteks taksofonikabiin
VI kasutusviis
Tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud:
Bensiinijaam
Raudtee infrastruktuuri hoone
Telekommunikatsioonivõrgu hoone
Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone
Energeetikaettevõtte hoone
Keemiatööstuse hoone
Toiduainetööstuse hoone
Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone
Kergetööstuse hoone
Puidutööstuse hoone
Masina- ja seadmetööstuse hoone
Muu tööstusharu tootmishoone
Hoidlad ja laohooned
Toiduainetööstuse laohoone
Sõidukite teeninduse hoone
Konteinerite terminali hoone
Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone
Elevaator või puisteaine hoidla hoone
Külmhoone või eriladu
Muu tööstuse laohoone
Loomakasvatushoone , sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus
Teraviljakuivati
Heinaküün
Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur
Metsa-, jahi- või kalamajandushoone
Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla
Katlamaja, boilerjaam
Pumbamaja, kaevumaja
Hoone loodushoiu - või puhastusseadmetele
Jäätmehoidla hoone
Lennukiangaar
VII kasutusviis
Garaažid:
Garaažid, välja arvatud teistes hoonetes paiknevad garaažid
Allmaa- või pealmaagaraaž
Parkimishoone
Ehitise tulepüsivusklass
Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:

• tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
  
• tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
  
• tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
  

Seletuskiri
1.1. Üldosa
1.2. Asendiplaaniline lahendus
1.3. Hoone plaaniline lahendus
1.4. Konstruktsioonide kirjeldus
1.5. Siseviimistluse kirjeldus (korruste kaupa)
1.6. Välisviimistluse kirjeldus
1.7. Tulekaitse
1.8. Keskkonnakaitse
1.9. Kütte ja ventilatsiooni lahendus
1.9.1. Küte
1.9.2. Ventilatsioon
1.10. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus
1.10.1. Veevarustus
1.10.2. Kanalisatsioon
1.11. Elektrotehnilise osa lahendus
1.11.1. Elektrivarustus
1.11.2. Nõrkvooluseade
1.11.3. Maandusseade
1.12. Tehnilised näitajad
10