56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62
56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62
5.3. Tuletõkkesektsioonid ja tuletundlikkus 5.3.1. Tuletõkkesektsioonid [3] Kõikide tuletõkkesektsioonide tulepüsivused on vähemalt EI-60. Hoone omaette moodustab 11 tuletõkkesektsioone: Trepikoda ja liftsaht moodustavad iseseisvad tuletõkkesektsioonid, ülejäänud veel jagatakse korruse järgi: 23 Esimene korrus: Inventariruum moodustab tuletõkkesektsioon Aula/spordisaal moodustab tuletõkkesektsioon Garderoob, söökla ja köök moodustavad tuletõkkesektsioon Füüsika-keemia klass, õppevahendite ruum, ladu, Wcud ja personali söökla moodustavad tuletõkkesektsioon Ülejäänud korruse ruumid moodustavad tuletõkkesektsioon Teine korrus: Raamatukogu moodustab tuletõkkesektsioon Keelte- ja arvutiklass moodustvad tuletõkkesektsioon
terviklikkusest ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest, kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit. Tulepüsivusaeg - Aeg minutites, mille jooksul ehitustarind peab täitma temale pandud tuleohutusnõudeid staatilise püsivuse ja tule ning suitsu tõkestamise suhtes, samuti ära hoidma temperatuuri tõusu tule suhtes vastaspinnal üle lubatud piiri. Tulepüsivusaeg määratakse standardkatse või arvutuse alusel. 4 Tuletõkkesektsioon: Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistestehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi;
teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkekonstruktsioon Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Lisaks eelpool nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse osas. Sealjuures eeldatakse, et
Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). 6 Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. Ehitiste tuleohutustest tulenev ehitiste liigitus Ehitise Ehitise kasutamisotstarve kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt I kasutusviis Elamud ja eluruumid Ühe korteriga elamud Üksikelamu
TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? 6m? 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Ankru abil, mis ühelt poolt müüritakse tellisvoodrisse ning teisest otsast kinnitatakse kandvasse seinapinda. 60. Kas garaaž on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Jah. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? Hoone jaotatakse tuletõkketsoonideks kasutusotstarbe kohaselt: kõik korterid eraldi, trepikoda keldrikorruselt kuni kolmanda korruseni, kommunikatsioonide šahtid keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla (igaüks omaette tuletõkkesektsioonina), el. kommunikatsiooni šaht keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla, el
(3) Kui kandekonstruktsioonilt nõutakse tiheduse (tähis E), soojusisolatsiooni (tähis I) ja ka kandevõime (tähis R) suhtes erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse pikemat tulepüsivusaega nii tiheduse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes. Tuletõkkesektsioon (1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. (2) Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. (3) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. (4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud.
(6) Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna. (7) TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid. § 10. Tuletõkkesektsioon (1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. (2) Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. (3) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi;
viisil: 1) katseliselt; 2) arvutuslikult; 3) ühendades katse- ja arvutustulemused; 4) kasutades tunnustatud tabelarvutust. · (3) Kui kandekonstruktsioonilt nõutakse tiheduse (tähis E), soojusisolatsiooni (tähis I) ja ka kandevõime (tähis R) suhtes erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse pikemat tulepüsivusaega nii tiheduse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes. · § 10. Tuletõkkesektsioon · (1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. · (2) Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. · (3) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted ...
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraam...
tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaazi, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali. 5 Olulised tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" 1. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku
kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks) pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15 Garaaž majaga blokeeritud garaaž on eraldi tuletõkke sektsioon, seinte tulepüsivus EJ- 30 min elamusse sissepääsu uksel EJ-15; pääs garaažist elamusse toimub läbi lüüstamburi garaažis ei tohi olla üle 20 l bensiini, garaažis peab olema tulekustuti garaaž tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) Küttekolded
mis on varustatud kohtkindla redeliga · kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga · pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks) · pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15 Garaaz · majaga blokeeritud garaaz on eraldi tuletõkke sektsioon, seinte tulepüsivus EJ-30 min · elamusse sissepääsu uksel EJ-15; pääs garaazist elamusse toimub läbi lüüstamburi · garaazis ei tohi olla üle 20 l bensiini, garaazis peab olema tulekustuti · garaaz tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) Küttekolded
Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus. Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksikruum, millest tule levik väljaspoole on tuletõkketarindiga ettemääratud aja jooksul takistatud. Tarindid jaotatakse A ja B klassi tarinditeks Tuletõkkeuks Signalisatsiooni vahendid Telefoniside Andurid: 1. temperatuuriandurid 2. suitsuandurid 3. analoogandurid 4. leegiandurid 5. kombineeritud Tulekahjuteatenupud; Helisignalisatsioon; Valgussignalisatsioon Evakuatsiooniteed
Number väljendab aega minutites standardtulekahju korral. Keldri konstruktsioonidelt nõutakse suuremat vastupidavust. Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest, mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega. Korterelamutes on tavaline, et iga korter on eraldi tuletõkkesektsioon. Kõrgemaid kui neljakorruselisi hooneid Eestis puidust ehitada üldjuhul ei tohi. Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest, mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega. Korterelamus on tavaline, et iga korter on eraldi tuletõkkesektsioon. Maapealsete korruste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
