Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Tuleohutus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
11. Tuleohutus
11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine
Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire- resistance (fire- proof materials)
Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu – sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi:
1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580 °C,
2) raskelt sulavad ( hard smelt) t°s = 1350...1580 °C,
3) kergelt sulavad t°s Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad:
a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (šamott)
b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid)
c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted)
Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani.
Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis)
kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted
(keraamilised plaadid , kanalisatsiooni torud).
Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega.
Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks .
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral
suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv , klaas, tellis , betoon).
Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit,
plastikud , kummid) .
On levinud ka klassifikatsioon , mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:
1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt
( looduslikud ja tehiskivi , mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult
tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900
kg/m3) või immutatud antipüreeniga.
3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud
antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja
ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks
evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete
kategooriale jne.
Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille
abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest
suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud
sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid ( konstruktsioonid ), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse.
Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures
  • määratakse põlemiskoormus MJ,
  • eripõlemiskoormus MJ/m²,
  • materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg
  • tuleleviku kiirus pinnal jne.

Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb
kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast
tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet
Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja.
Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast
eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur
tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
Klaasvill-tooted - sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest
Kivivilltooted Partek kivivill -tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC
Põlemine (Allikas: Ehitiste tuleohutus osa 1. EPN 10.1 Üldeeskiri Abimaterjal (ET-2 0109-0306)
Märkus: EPN 10.1 on küll asendatud (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315; vt. ptk.11.3), kuid abimaterjal on kasutusel.
Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsioonisaaduste temperatuuri järsk tõus ja tavaliselt ka valguskiirgus. Kui oksüdeerijaks on hapnik, siis tekivad põleva lähteaine koostiselementide oksiidid .
Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur süttimiseks piisava soojasisaldusega (soojusmahtuvusega). Põlemisreaktsiooni kiirus võib ulatuda aeglasest, visuaalselt märkamatust oksüdeerumisest kuni plahvatusliku põlemiseni.
Põlemine jagatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: põlemine leegiga ja hõõgumine. Gaasid ja põlevvedelikud põlevad ainult leegiga. Tahketel ainetel (nt puit, paber, plastmassid ) algab enne tõelist põlemist aine termiline lagunemine – pürolüüs. Selles põlemisstaadiumis eraldub ainest põlemisvõimelisi gaase (auru). Tõeline põlemine toimub seejärel leegitsemise või hõõgumisena või samaaegselt nii leegitsemise kui hõõgumisena. Nt puit, paber ja süsi põlevad leegiga (pürolüüsi tagajärjel) ja hõõgudes (jääksöe põlemine). Mitmed ained, nagu nt parafiin, põlevad vaid leegiga. Hõõgpõlemise näiteks võiks olla koks.
Tavaline tulekahju
Kui oluline osa põlemiskoormusest koosneb tavalistest põlevatest materjalidest nagu puit, paber, plastmass , tekstiil, võib vabalt arenevas põlemises (tulekahjus) eristada kolme üksteisest selgesti erinevat faasi (joonis 18). Esimene neist on süttimisfaas, mille juures ruumi keskmine temperatuur on veel suhteliselt madal. Selle faasi kestus sõltub peamiselt põleva aine süttimise kiirusest (süttivustundlikkusest) ja sellest, kui palju seejuures vabaneb soojust ning eraldub põlemisvõimelisi gaase. Tule(kahju) arengut süttimisfaasis mõjutavad ka põlemiskoormuse suurus ja põleva materjali paigutus , materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine .
Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral
Joonis 27. Tulekahju faasid
hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti
800 – 1200 oC-ni.
Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas.
Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 –15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund.
Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus:
1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine,
2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid,
3. Faas: kandvad tarindid.
Standardtulekahju
Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja režiim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes.
Temperatuuri ja aja režiim on määratud valemiga 71:
T – T0 = 345 log (8t + 1), (71)
milles
T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K,
T0 - katsekeha algtemperatuur K,
t - aeg minutites.
Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on temperatuuri tõus palju kiirem ning seda iseloomustab valem 72:
T = 1080 [1 – 0,325 exp (-0,167t) – 0,675 exp (-2,5t)] + 20 (72)
milles t on aeg minutites.
Aeglasemat temperatuuri tõusu iseloomustab hõõgpõlemise kõver, mis järgib seost (valem 73):
T = 154 t0,25 + 20 (73)
Üldjuhul peetakse standardtulekahju režiimi raskemaks võrreldes tavalise tulekahjuga. Seepärast püütakse tänapäeval modelleerida ja matemaatiliselt formuleerida ka tavalisi tulekahjusid.
See võimaldaks küll ehitisi täpsemalt dimensioonida tuleohu suhtes, kuid nende arvutusmeetodite arendamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks , samuti arvutusteks vajalike materjaliomaduste
väljaselgitamiseks vajatakse veel märkimisväärset rahvusvahelist uurimispanust.
Normide koostamise lähtekohad
Süttimisfaasi kestusel on otsustav osa inimeste evakueerumisvõimalustele, tulekahju avastamisele enne laussüttimist ja tulekahju kustutusvõimaluste edukusele. Põlemisfaasi kestusel ja temperatuuril seevastu on otsustav mõju kande- ja tuletõkketarindite vastupidavusele ja selle kaudu ka inimeste päästmisvõimalustele, vara hävingu ulatusele ning tulekustutus - ja päästemeeskonna toimimiseeldustele.
Tarindite süttimise takistamine ja süttimisfaasi pikendamine suunavad tähelepanu pinnakihi tingimustele, kaitsetarindi kaitsekihi ja -katte kasutamisele ning üldse mittepõlevate ehitusmaterjalide kasutamisele.
Suur suitsuteke tulekahjul raskendab evakuatsioonipääsude leidmist ning tulekustutus- ja päästetööde teostamist, samuti põhjustab see varale suitsust tingitud kahjustusi. Surmajuhtumid tulekahjus on põhjustatud peaasjalikult suitsus esinevate mürkgaaside toimest, millest tavalisim on süsinikoksiid ehk vingugaas , samuti ka mitmed muud lämmastiku-, kloori-, väävli- jm ühendeid sisaldavad gaasid.
Ehitises ei tohi kasutada materjale, mis on iseeneslikult süttivad või mille abil võib tuli intensiivselt (plahvatuslikult) levida; samuti materjale, mille põlemisel või kuumenemisel eraldub
suitsu tavalisest koostisest erinevaid mürgiseid gaase või mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Tuleohutus #1 Tuleohutus #2 Tuleohutus #3 Tuleohutus #4 Tuleohutus #5 Tuleohutus #6 Tuleohutus #7 Tuleohutus #8 Tuleohutus #9 Tuleohutus #10 Tuleohutus #11 Tuleohutus #12 Tuleohutus #13 Tuleohutus #14 Tuleohutus #15 Tuleohutus #16 Tuleohutus #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gearvisual Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

jjaja profiilipilt
jjaja: hhea ..
12:06 16-06-2009


Sarnased materjalid

17
pdf
Konspekt tuleohutus
24
pdf
Tuleoht
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
2
doc
Tuleohutus
74
docx
TÖÖOHUTUS
67
doc
Hoonete konstruktsioonid - kliima
472
pdf
EHITUSMATERJALID
74
docx
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun