Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Toiduained (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Toiduained #1 Toiduained #2 Toiduained #3 Toiduained #4 Toiduained #5 Toiduained #6 Toiduained #7 Toiduained #8 Toiduained #9 Toiduained #10 Toiduained #11 Toiduained #12 Toiduained #13 Toiduained #14 Toiduained #15 Toiduained #16 Toiduained #17 Toiduained #18 Toiduained #19 Toiduained #20 Toiduained #21 Toiduained #22 Toiduained #23 Toiduained #24 Toiduained #25 Toiduained #26 Toiduained #27 Toiduained #28 Toiduained #29 Toiduained #30 Toiduained #31 Toiduained #32 Toiduained #33 Toiduained #34 Toiduained #35 Toiduained #36 Toiduained #37 Toiduained #38 Toiduained #39 Toiduained #40 Toiduained #41 Toiduained #42
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mr815 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
doc

Toiduained

mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid ­ jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks ­ C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks ­ A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus ­ 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes

Toitumisõpetus
thumbnail
14
xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9

Kokandus
thumbnail
10
docx

Toitumine

Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen.

Tööõpetus
thumbnail
14
rtf

Eritoitumine

Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Haigestumise variandid: Kõhunääre ei erita enam küllaldaselt insuliini Organism ei suuda insuliini õigesti kasutada, mille tulemusena jääb glükoos verre ja võib põhjustada eluohtliku seisundi. Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet ­ tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest

Toitumisõpetus
thumbnail
144
xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89

Toit ja toitumine
thumbnail
20
xlsx

Toiduainete kilohinnad

Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1

Laomajandus
thumbnail
2
doc

Toiduained

Liha-Kött Vorst-en korv Kotlet-en biff / en kotlet Praetud kana-en kycklig Lihapallid-köttbullar Fisk och skaldjur-koorik En sill-heeringas Krevett-En räka. Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ­( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lök Murulauk-en purjolö

Rootsi keel
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2

Analüüsimeetodid...



Lisainfo

Toiduainete energeetilise väärtuse tabel. Väga kasulik teave õigesti toitumisel.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun