Herned, kuivatatud 350 21,6 2,4 0,22 0 59,2 0 10,7 216 0 0,72 0,6 0,3 6,5 0,13 0 2 0 2,6 1,5 1100 59 120 380 3 6 Herned, keedetud 81 6 0,9 0,08 0 11,8 0 6,5 61 0 0,17 0,26 0,09 2,5 0,09 0 0,14 12 0,93 2 200 28 29 100 0,3 1,9 Herned, külmutatud 79 5,7 0,9 0,08 0 11,8 0 6,5 61 0 0,17 0,32 0,1 3 0,1 0 0,14 17 0,93 80 200 28 29 100 0,3 1,9 Konserveeritud hernes, vedelikuta 73 4,4 0,4 - 0 12,6 - 4,9 67 0 0,04 0,96 0,08 1,2 0,06 0 0,15 10 1 200 73 20 17 67 - 0,95
VITAMIIN B1, mg 0,43 0,3 0,33 0,6 0,66 0,51 VITAMIIN 82, mg 0,05 0,13 0,11 0,2 0,32 0,12 NIATS,EKV., mg 5 2,7 7,9 6 26,5 3 VITAMIIN B6, mg 0,08 0,35 0,33 0,36 1,38 0,17 VITAMIIN B12, µg 0 0 0 0 0 0 FOOLHAPE, µg 18 69 20 60 260 44 PANT, HAPE, mg 0,5 1,34 0,5 0,8 2,4 1,5 BIOTIIN, µg 1,9 6 7 45 21 VITAMIIN C, mg 0 0 0 0 0 TUHK, g 0,44 1,7 1,4 1,5 5,2 2,9 NAATRIUM, mg 0,4 1 2,5 0,6 2,7 380 KAALIUM, mg 150 500 360 390 1340 425
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
OSA A Tabel1 Xi ni ni*xi ni*(xi)2 ni(xi-Xk)2 9 37 1 37 1369 263,74 15 54 3 162 26244 1,73 18 intervalli nr 94 2 188 35344 3322,76 19 1 32 1 32 1024,00 2809,00 30 2 19 1 19 361 1172,38 32 3 33 1 33 1089 409,66 33 4 69 1 69 4761 248,38 37 5 51 1 51 2601 5,02 41 89 1 89 7921 1278,78 43 43 2 86 7396 209,72 43 18 1 18 324 1241,86 49 9 88 1 88 7744 1208,26
44,84 Keskväärtus 44,84 ül4 1 Dispersioon 814,056666667 814,05667 intervalli nr. 1 Mediaan 38 28,531678 1 7 Haare 86 2 10 t-statistik -0,9043112513 3 15 50 4 16 5 19 1,7108820799 24 35 Histogr 38 0,4780363352 38 0,4168338365 8 41 1,7108820799 7 6 41 36,4150285018 5 44 13,8484250272 4 49 814,056666667 3 51 28,5316783009
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ülemine 17 33
45,04 Keskväärtus 45 ül4 1 Dispersioon 1167,833 1164,123 intervalli nr vahemik 4 Mediaan 38 1 0-20 6 Haare 97 2 20-40 7 t-statistik -0,706614 3 40-60 10 50 4 60-80 11 5 80-100 12 1,7108820799 15 20 10 Histogra 25 0,4780363352 9 27 0,4168338365 8 33 1,710882 7 38 36,41503 6 46 13,84843 5 52 1164,123 62 34,11925 4 62
s D(s)=0 -0,01 0,84183255 -0,02 0,6988884 -0,03 0,57050485 -0,04 0,4560192 -0,05 0,35476875 -0,06 0,2660908 -0,07 0,18932265 -0,08 0,1238016 -0,09 0,06886495 -0,1 0,02385 1 -0,11 -0,01190595 -0,12 -0,0390656 0,8 -0,13 -0,05829165 -0,14 -0,0702468 0,6 -0,15 -0,07559375 -0,16 -0,0749952 -0,17 -0,06911385 0,4 -0,18 -0,0586124 -0,19 -0,04415355 0,2 -0,2 -0,0264 -0,21 -0,00601445 0 -0,22 0,0163404 12345678911111 -0,23 0,04000185 -0,2 01234 -0,24 0,0643072 -0,25 0,08859375 -0,26 0,1121988 -0,4 -0,27 0,13445965 -0,28 0,1547136 -0,29 0,17229795 -0,3 0,18655 -0,31 0,19680705 -0,32 0,2024064 -0,33 0,20268535 -0,34 0,1969812 -0,35 0,18463125 -0,36 0,16
46,2 Keskväärtus 46,2 ül4 99 Dispersioon 867,9167 intervalli nr vahemik 32 Mediaan 38 1 0-20 10 Haare 99 2 20-40 96 t-statistik -0,644942 3 40-60 2 50 4 60-80 79 5 80-100 46 1,7108820799 31 29,46043 68 46 7 Histog 47 0,4780363352 6 28 0,4168338365 75 2,063899 5 29 36,41503 32 13,84843 4 7 S2 867,9167
Andmed-A N= 25 jrk. Dispersioon= 37 9 1. Keskväärtus= 53,24 263,74 54 15 0,58 94 18 1661,38 32 19 451,14 19 30 1172,38 33 32 409,66 69 33 248,38 51 37 5,02 89 41 1278,78 43 43 104,86 18 43 1241,86 88 49
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u Uvi
dl lh dIh iih d Iih keskmine 6,39 0 5,26 0,00 6,75 0 0,00 6,3 0,09 5,25 0,01 6,75 0,00 0,00 6,1 0,29 5,22 0,04 6,75 0,00 0,02 5,9 0,49 5,2 0,06 6,76 -0,01 0,02 5,61 0,78 5,2 0,06 6,77 -0,02 0,02 5,34 1,05 5,19 0,07 6,83 -0,08 -0,01 5,04 1,35 5,18 0,08 6,92 -0,17 -0,04 4,71 1,68 5,17 0,09 7,02 -0,27 -0,09 4,38 2,01 5,17 0,09 7,11 -0,36 -0,14 3,96 2,43 5,2 0,06 7,22 -0,47 -0,21 3,47 2,92 5,26 0,00 7,3 -0,55
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
Hind km- ga: 0,644 183 7 Valmistamine 1. Pese, puhasta ja koori köögiviljad, haki sibul ja küüslauk väikesteks kuubikuteks, paprikas 1cm x 1cm 2. Pruunista hakkliha, sibul ja küüslauk. 3. Lisa tomati konserv ja kuumuta. 4. Lisa paprikas ja hiljem lisa kurnatud oad, ning puljongi vesi. 5. Hauta valmimiseni ja maitsesta. 6. Pese riis, pane riis keevasse soolasesse vette ja keeda pehmeks. Serveerimine: Serveeri taldrikul riis ja chilli con carne soojalt. Idee- Pakkuda õpilastele midagi mida iga päev ei saa. 8 Astelpajukissell kohupiimavahuga TOIDU NIMETUS Astelpajukissell kohupiimavahuga
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 3 9 7 4 7 7 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 91 96 79 95 10 39 69 38 40 5 0 96 24 22 75 79 82 86 91 74 75 25 12 71 85 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 2,8 2,2 4,0 1,1 5,1 yi 6,9 6,1 9,8 7,2 15,3 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5) Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7) 1,3 0,2 0,7 4,2 3,6 2,6 1,9 Lahenduse kontrollelemendid Üles
Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 17 283,9 Vajum S, mm M. Mõõt
# A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Mehaanikainstituut Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: Survetõstepumpade valik Koostas Eaki-73 Tallinn 2014 Pumbad ja Ventilaatorid EMH0040 Kodutöö: survetõstepumpade valik Pumplas on kaheasmeline töögraafik.Öösel töötab üks pump : vajalik Q1, päeval töötavad kaks pumpa: vajalikQ1+2 .Tulekahju olukorras vooluhulk suureneb 30l/s. Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O. Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2=
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv n�
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega...............
Nurk Uv V Uk V Un Uv i Uk Uvv % 0 0,034327 0,034268 0 0,5 0,034327 0,858 0,034268 0,039 33 0,9849 0,94916 0,9438 0,5 0,0411 1,028 0,00536 0,015 66 1,9305 1,793 1,8876 0,5 0,0429 1,073 -0,0946 0,009 99 2,8808 2,6219 2,8314 0,5 0,0494 1,235 -0,2095 0,0087 132 3,8095 3,4367 3,7752 0,5 0,0343 0,858 -0,3385 0,0085 165 4,742 4,2517 4,719 0,5 0,023 0,575 -0,4673 0,0084 198 5,6898 5,1262 5,6628 0,5 0,027 0,675 -0,5366 0,0084 231 6,6243 6,0459 6,6066 0,5 0,0177 0,442 -0,5607 0,0083 264 7,5772 7,0654 7,5504 0,5 0,0268 0,67 -0,485 0,0083 297 8,5255 8,1936 8,4942 0,5 0,0313 0,782 -0,3006 0,0082 330 9,4302 9,4169 9,438
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
jõud surve KELL VAJUM 0 0 0,02 0 0,6 18,7 -0,68 -0,7 1,2 37,5 -1,68 -1,7 1,8 56,2 -3,05 -3,07 2,4 74,9 -4,5 -4,52 3 93,6 -6,05 -6,07 3,6 112,4 -7,41 -7,43 4,2 131,1 -9,11 -9,13 4,8 149,8 -10,77 -10,79 5,4 168,5 -12,78 -12,8 6 187,3 -15,32 -15,34 A= 0,03204 jõud I mõõtekell II mõõtekell III mõõtekell IV mõõtekell näit paigutid näit paigutid näit paigutid näit paigutid 0 3,44 0 2,42 0 0,79 0 9,73 0 0,6 3,45 0,01 2,42 0 0,79 0 9,73 0 1,2
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit. puud puud
Tabel 1. nxi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09 1497, 5 1 9 9 1498,34 69 1204, 6 1 13 13 1204,67 09 882,0 7 1 18 18 882,59 9 561,6 8 1 24 24 562,09 9
Osa A 2 i xi ( x i−´x ) 1 1 1921,946 2 1 1921,946 3 7 1431,866 4 10 1213,826 5 15 890,4256 6 16 831,7456 7 19 667,7056 8 24 434,3056 9 35 96,8256 10 38 46,7856 11 38 46,7856 12 41 14,7456 13 41 14,7456 14 44 0,7056 15 49 17,3056 16 51 37,9456 17 58 173,1856 18 69 583,7056 19 69 583,7056 20 76 970,9456 21 79 1166,906 22 82 1380,866 23 84 1533,506 24 87 1777,466 25 87 1777,466 ∑ 1121 19537,36 1. Selle valimi: ∑ xi ni = Keskväärtus: μ= n ∑ xi pi=44,84 N 1 1 Hinnang: ^μ= x´ = N ∑ x i= 25 ∙ 1121=44,8 i =1
1. kodune töö: hoone soojakaod Karin Erimäe MT-3 1. Leian välispiirete U väärtused: a) seinad: neljakihiline sein välistemp sisetemp -7 21 la m b d välisõhk kihi paksus a R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 0,8 0,23 -6,77 välispind 1, krohv 0,01 4 0,01 0,1 0,04 -6,73 kihtide
süsivesikuid (kilokaloreid). Eriti hea on toiduks tarvitada värsket kapsast, mis takistab süsivesikute kiiret imendumist teistest toitudest. 6. Teraviljatooteid ja kartulit süüa mõõdukalt nende suure süsivesikutesisalduse tõttu. Võrreldes teiste tangainetega tõstab manna kõige kiiremini veresuhkrut (süsivesikud imenduvad kiiremini verre). 7. Janu korral võib juua vett, mineraalvett või teed, mis ei anna süsivesikuid. Naturaalne mahl (100%list ilma suhkruta) tuleb lahjendada veega. Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada kogu päeva toidust saadud süsivesikute arvestuse hulka. 8. Diabeetik ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast. Kui veresuhkur ja kehakaal on normaalne, siis võib natuke süüa ka magusat. 9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid:
LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm
Põltsamaa Ametikool Kokk I Kutseeksami-kirjalik kodutöö Sõbrapäeva lõuna Põltsamaa 2009 SISUKORD 1.Sissejuhtaus 2.Toitude valiku põhjendus 3.Menüü 4.Tehnoloogilised kaardid ja hinna kalkulatsioonid 4.1Eelroog 4.2pearoog 4.3Järelroog 5.Seadmed,töö-ja serveerimis vahendid 6.Ajagraafik 7.Toiduainete tellimus 8.toitained ja kalorsus 9.Laua eelkatte skeem kokkuvõte kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tööautor õpib Põltsamaa Ametikoolis 4 kursusel koka erialal. Koka eriala valisin just, iseenda jaoks. Et õppida söögivalmistamise nippe. Koduseks ülesandeks oli sõbrapäeva lõuna kahele. Töö eesmärk, on koostada laud kahele sõbrannale. Toidud valisin kerged, ehk vähe rasvased. Töö eesmärgiks on klientide rahul olu. TOITUDE VALIKU PÕHJENDUS Valisin sõbrapäeva lõuna kahele. Sööma tulevad kaks parimat sõbrannat. Vanuses 20. Mõlemad töötavad ärindusealal. Nad soov
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 23a Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Eesmärgiks on ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
