15. Jonõts suudleb Jekaterinaga. 16. Jekaterina keeldub Jonõtsiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. 17. Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. 18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 3. ,,Karusmarjad" Sissejuhatus: Loomaarst Ivan Ivanovits ja gümnaasiumiõpetaja Burkin vestlevad, kuid vihmasaju alates otsustatakse Aljahhini juurde varjule minna. Sõlmitlus: Aljahhin laseb Ivani ja Burkini majja. Teemaarendus: 1. Kolm meest lähevad koos supelmajja. 2. Ivan hakkab oma vennast Nikolaist rääkima. 3. Nikolai unistus, saada mõisnikuks ning kasvatada karusmarju, oli täitunud. 4. Ivanile on muutunud linnasolek talumatuks.
Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused
Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse kultuurseen: aastaringselt
kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1. Ladina keele tundides karistas isa oma poegi vähemagi eksimuse eest
keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, hapuvõitu. Saagikas, talvekindel. Haigustele võrdlemisi vastupidav. KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD
rohkem armastama. Kahjuks leidub ka inimesi, kellel on ülevoolav armastus materiaalsete asjade vastu, nagu näiteks raha. On inimesi, kes armastavad seda niivõrd, et tegelevad ainult selle kuhjamisega ning pühendavad sellele kogu oma elu. Elu lõpuks pole sellel enam tähtsust, sest teispoolsuses pole sellega enam midagi teha ning õnne ei olegi saavutatud. Seega on ehtne näide rahaarmastuse mõrvast Tsehhovi novell ,,Karusmarjad". Armastus on võimas ja tugev jõud, millel on võime teha kõik äärmiselt positiivseks või meeletult negatiivseks. Armastusel on palju vorme ja definitsioone. Kuid armastusel on ka võime tappa. Nagu ka Leeni armastus nukkude vastu suri ajapikku. Nagu ,,Karusmarjades" hukkus lõpuks peategelane tänu rahaarmastusele. Või nagu võib juhtuda igaühe hingega, mille armastus purustab.
novellid on avatud või suletud? Selgita ja põhjenda! Käsitle iga novelli eraldi! Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 6. Selgita A.Tsehhovi loomingu iseloomustamisest lähtuvaid mõisteid ja lisa näited loetud novellidest: väike inimene- tühine, väikekodanlik inimene. "Jonõts", "Inimene vutlaris", "Karusmarjad" naerdakse väikekodanlike inimeste tühisuse üle. III kursus Ave Altvälja 09.01.2009 · naer läbi pisarate- see mõiste käib novellide ,,Rõõm", ,,Naela otsas" nende koomilistes
" Puänt: Mitja haarab ajalehe ja jookseb rõõmustades välja, et minna ka teistele teatama oma kuulsusest. MIS JUHTUS? Kuulsuse otsimine ükskõik, kas hea või halb kuulsus. 4. Inimene ja inimsuhted. Millegi pärast on inimeste elu eesmärgiks kujunenud õnne leidmine. See avaldub siis näiteks perekonna, jõukuse või kõrge karjääriredeli astme näol. Ja tegelikult nii just õige ongi, sest mingid sihid peaks igal inimesel olema. Anton Tsehhovi novellis "Karusmarjad" jutustab Ivan Ivanõts loo oma vennast, kelle suurimaks unistuseks oli karusmarjapõõsad oma aias. Tundub küll väga tühine ja pisut isegi lapsik. Kuid selle saavutamine ei olnud tema jaoks väga lihtne. Aga kui ta oma karusmarjapõõsad sai ja need ka marju kandma hakkasid, oli ta väga õnnelik. Kõige õnnelikumaks teebki inimese see, mille ta peab ise suure töö ja vaevaga välja teenima.
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited
Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Raskolnikovi teooria harilike ja haruldaste inimeste ehk "täide" ja "Napoleonide" kohta J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane · pealiskaudsed suhted siiras armastus ja sõprus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot J. Rooste novella "Pornofilm ja pudel viina" peategelane A. S
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist. Loomset toitu on kogutoidus peaaegu kaks korda rohkem kui sügisel. Nimetamist väärib mardikate hulga suurenemine. Kas haraka silm on terasemaks muutunud? Teraviljade järjestuses on esikohal ikka nisu, järgnevad kaer, oder, rukis, aga nende hulk on sügisega võrreldes tunduvalt vähenenud. Hernes, tatar, kartul, pihlaka- ja karusmarjad ning jõhvikad tuleks liigitada inimese toidujäänuste hulka, kuigi niisama hästi saaks neid kätte ka loodusest. Leedu linnustikku käsitlevas koguteoses on väidetud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige. Harakapoegi toidetakse loomse toiduga
· mikroelement · tähtsus: hambad, luud, vereloome, haavade paranemine, raua imendumine · liigtarbimine: fluoroos, osteoskleroos, vähk, kasvupeetus, impotentsus · allikad: joogivesi, merekalad, koorikloomad, linnuliha, tee, aroonia, roheline sibul, suuhügieenivahendid Molübdeen · mikroelement · tähtsus: valkude süntees, impotentsus (meestel), hambad, kaitse vähi vastu · sisaldus toidus sõltub pinnasest · allikad: piimatooted, kapsas, spinat, karusmarjad, mustsõstrad, liha, teravili Kloor, koobalt, väävel · Co mikroelement, Cl ja S makroelemendid · on organismile vajalikud · Cl leidub luudes, soolhappe koostises · Cl tähtsus: osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, membraanitransport · Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad
Tsehhov väidab, et üksinduseni.B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu.". Belikov: üliettevaatlik, targutaja, tagurlik, vagatseja .PÕHIIDEE: Õnnelikuks saada võib vaid riskides ja elu täiel rinnal elades, peab olema millegi poole püüelda. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika, Lugu mehest, kelle elu unistus oli mõis karusmarjaaiaga Kui unistus täitub, jääb olesklema. Pettus, sest karusmarjad on hapud, aga ta ei tahtnud teistele oma pettumust näidata. Taei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette. ,,Daam koerakesega" Mees, kes on oma senisest elust tüdinud, armub kuurordis olles noorde abielunaisesse. Neist saavad armukesed. Elukogenud mees arvab, et see on järjekordne armuseiklus, kuid hiljem saab aru suhte sügavusest
C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED, KIBUVITS, TEELEHED, MUSTSSTAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE
1930. aasta 28. mail süttis peahoone sigurite põletamisest kohvitehases, mille tagajärjel hävis kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine. 1936. aastal alustati konservide tootmist. Toodangu nomeklatuuris olid konserveeritud kurgid, segasalat, maasika-, mustsõstra- ja vabarnakeedis, õuna- ja porgandimahl, keedetud ploomid, pirnid, õunalõigud ja karusmarjad siirupis jne. 1961.aastal esimese ettevõttena meie vabariigis hakati toiduaineid tuubidesse pakkima. Samal aastal alustati ka sinepi tootmist. Esialgu valmistati lauasinepit, hiljem lisandusid Vene ja Põltsamaa sinep, mida on nüüdseks kokku müüdud ligi 50 miljonit tuubi. 2000.aastal Osteti Formeer majoneesitootmine Tallinnas ja rajati tootmine Põltsamaale. Sellest ajast valmistatakse suurim osa eesti majoneesist Põltsamaal. Olemus
Võõrkehad ja ebakvaliteetsed viljad eemaldatakse. Sorteerimisel jaotatakse marjad suuruse, kuju vm. tunnuse järgi. Suuremate koguste puhul kasutatakse spetsiaalseid masinaid. Kokkuvõte karusmarja kasvatamise kohta! Koosta 5 küsimust mustikakasvatuse kohta! Kasutatud kirjandus http://www.marjasontervis.ee/pages/mustikas.php “Kultuurmustikas ja selle kasvatamine” M. Starast, K.Karp, T.Paal, R.Värnik, E. Vool „Karusmarjad” J.Parksepp http://www.tihemetsa.ee/dendro/karusmari.html
· Tärkliserikkad toiduained o leib, sepik, sai o kartul o tangained o makaronitooted o teraviljahelbed, müsli · Aedvili o köögivili: kapsas, kaalikas, porgand, peet jt o salatiköögivili: kurk, tomat, redis, lehtsalat, paprika, maitseroheline jt o puuvili: õunad, pirnid, ploomid, tsitruselised, banaanid jt o marjad: sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad jt · Piimatooted o piim, hapupiim, jogurt, pett, keefir o kohupiim o juust · Liha, kala ja teised valgurikkad toiduained o sea-, veise- ja lambaliha o linnuliha o kala ja kalatooted o vorst, sink o munad o kaunvili · Nähtavad toidurasvad ja suhkrud Tärklis ja kiudained Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikkad
Õunad keskmiselt 10-20 joogivesi. Vastavalt sellele kui palju üht või Apelsinid, sidrunid 20-40 teist elementi organismis leidub ja kui suur Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille
eestlased on neid vähe kasvatatud (eelkõige aedtill). Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu. Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne, Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat, ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa, müraploom) ja pihlaka sorte. Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja
Seedermännid (P.cembra, P.koraiensis) sobivad ka linnadesse, eriti puhke- ja elurajoonidesse, parkmetsadesse jm. Seedermännid vajavad mõnevõrra viljakamat ja niiskemat mulda kui harilikud ja mägimännid, kuid rasketel savidel kasvavad siiski halvasti. Katsetatud on ka valge männiga (Pinus strobus), mis on väga kiirekasvuline ja dekoratiivne, kuid nakatub pea kõikjal umbes 15-aasta vanuses valge männi koorepõletikku (Peridermium strobi), mille vaheperemeestaimeks on sõstrad ja karusmarjad. Põletik avaldub tugeva vaigujooksuna tüvel, millele järgneb okaste kuivamine. See ongi põhjus, miks valget mändi esineb nii vähe, hoolimata arvukatest katsetest teda kasvatada. Kui aga eesmärgiks ongi kiire ja väljapaistev efekt ning arvestatakse asjaoluga, et umbes 15 aasta pärast puu eemaldatakse, siis on tema kasutamine täiesti mõeldav, seda eelkõige koduaias (sh. linna- ja asulaaiad, kus täiskasvanud valgele männile polekski ruumi).
Askorbiinh reduktsiooni salat, spinat, petersell, töövõime langus, ape protsessides, tillipealsed, sibulapealsed, tujutus, väsimus, aktiviseerib hapuoblikas, malts, nõges, vastupanuvõime proteolüütilisis kibuvitsamarjad, vähenemine fermente ja maksa metsamaasikad, vabarnad, nakkustele, esteraasi, suur karusmarjad, sõstrad, verevalumid naha immunoloogiline tsitrusviljalised, kaalikad, all, liigestes jne tähtsus naerid, porgandid, sibul, kartul jne. RASVLAHUSTUVAD A Loote norm. Areng, Merekalade ja mereloomade Kanapimedus, Retinool rakkude paljunemine, maksa õlis (tursk, mereahven, häired
Mustsõstrad 61 1,4 0,4 0,07 0 12,7 0 4,9 16 0 2,31 0,03 0,06 0,4 0,08 0 0,4 181 0,92 0,5 340 72 24 58 3 1,2 Punased sõstrad 56 1,4 0,7 0,11 0 10,9 0 3,4 4,1 0 0,92 0,03 0,02 0,6 0,05 0 0,06 49 0,86 0,6 310 40 14 47 2 0,79 Karusmarjad 45 0,9 0,6 0,11 0 8,8 0 3,4 10 0 0,74 0,01 0,03 0,4 0,02 0 0,29 33 0,75 0,2 200 29 10 25 0,3 0,37 Mustikad 49 0,7 0,8 0,29 0 9,5 0 3,1 7,9 0 1,88 0,03 0,03 0,6 0,06 0 0,16 44 0,25 0,3 100 20 9,1 20 0,5 0,56
Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis
2. Naer läbi pisaratega-situatsioonikoomikale lisandub karakterikoomika. Näiteks ,,Paks ja peenike", ,,Kameeleon", ,,Unter Prisibejev". 3. Süveneb ühiskonnakriitiline joon. Novellidesse tulevad kurvad noodid. ,,Vanka", ,,Kurbus". 4. Kibestunud ja valus pilge. ,,Vaenlased", ,,Inimene vutlaris", ,,Palat nr.6" 5. Pessimistlikusse elupilti tulevad rõõmsamad jooned. ,,Daam koerakesega", ,,Karusmarjad". PILET NR.11 1.GERT HELBEMÄE ,,OHVRILAEV" Teose peategelane Martin Justus kirjutab oma raamatut oma suurest iidolist Sokratesest, kuid probleemid, mida ta oma raamatus tõstatab, seostuvad ka tema enda eluga. Idee, millel romaan põhineb, tuleneb müüdist. Kuningas Minose käsul saadetakse igal üheksandal aastal 7 noormeest ja neiut Delose saarele tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse
oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. 18 ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi.
Süveneb analüüs Peamine pahe, kui inimene ei püüdle paremuse poole. Pole tihedat sündmustikku (tavaline argielu). Lõpp tihti lahtine. Tundub, et autor räägib tegelastest kõrvalseisjana, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tema suhtumine siiski välja. Inimese allakäik (tüüpsisuks): "Palat nr 6", "Janõts". Maaarsti allakäigu lugu, algul väga optimistlik. "Inimene vutlaris", "Karusmarjad" (Peategelane teeb karusmarjaaia, marjad rohelised ja väikesed ning hapud. Saavutas elus kõik, enam ei oska midagi edasi teha). "Daam koerakesega" (Lahtise lõpuga, otsene sündmustik puudub, peategelane Anna, abielus. Musta Mere ääres kohtab Gurovit armuvad. Mõlemad abielus ei suuda valida. Räägib vähe tegelaste tunnetest, kuid siiski selgelt välja toodud otsustusvõime puudumine). "Maja
Maasikad, külmutatud 37,3 155,9 91 0,5 0,3 0 0 Vaarikad 40,3 168,8 87 0,9 0,55 0,02 0,01 Vaarikad, külmutatud 47,2 197,5 89 1 0,5 0 - Mustsõstrad 60,9 254,9 82 1,4 0,4 0,03 0,02 Punased sõstrad 56,3 235,7 83 1,4 0,7 0,18 0,11 Karusmarjad 44,9 187,7 88 0,9 0,6 0,07 0,06 Mustikad 48,6 203,29 85 0,7 0,8 0,03 0,02 Mustikad, külmutatud 51,3 214,5 88 0,5 0,5 - - Jõhvikad 30,7 128,3 87 0,4 0,2 0,01 0,01 Pohlad 47,9 200,4 85 0,7 0,8 0,03 0,02
(Ulatab ajakirja Varvarale.) "Teleskoop"! ALEKSANDER: Tema ei ole seda kirjutanud, ta ainult tõlkis selle. Üks järjekordne saksa pläralõug. LJUBOV: Aga talle maksti selle eest kolmkümmend rubla! Ja talt telliti ühe terve ajalooraamatu tõlge. (Üle võrkkiige ääre visatakse raamat ja pliiats. Mihhail ajab end istukile, suitsetades piipu.) TATJANA: Esimesed karusmarjad. MIHHAIL: Aitäh sulle. Oh, Tata, sa tegid mind jälle õnnelikuks! (Kaelustavad teineteist. Mihhail tõmbab õe naerdes võrkkiike. Vajuvad võrkkiike, kadudes vaateväljast. Tatjana pistab vennale karusmarja suhu.) VARVARA: (ajakirja käest pannes) No mina ei annaks kolmekümmet kopikat ka selle eest. ALEKSANDER: Pärast kõiki neid aastaid tuleb välja, et me oleme
rosinate saamiseks. Lauasordid on erksavärvilised, suuremad, hea maitsega ja hästi transporditavad. Neid kasutatakse värskelt söömiseks ja mahla saamiseks. Lauasordid jaotatakse kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Sõstrad jagunevad mustaks, punaseks ja valgeks sõstraks. Kõige väärtuslikumad on mustad sõstrad, mis sisaldavad kuni 300mg C-vitamiini 100 g kohta. Samuti on mustas sõstras palju karotiini ja P-vitamiini. Kvaliteedilt jagunevad sõstrad ekstra, 1. ja 2. klassi. Karusmarjad sisaldavad sõstardega võrreldes rohkem suhkruid (keskmiselt 10%). C- vitamiini ja mineraalaineid on vähem. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Musta sõstra ja karusmarja hübriid omab suuri musti marju, mis omadustelt on lähedasemad mustsõstrale. Marjad on magusamad kui lähtevanematel. Astelpaju viljade värvus on oranzikas punasest kuni kollaseni. Maitse on hapukas. Jõhvikas ehk kuremari sisaldab kuni 3% happeid, 2...6% suhkruid, kuni 22 mg C-
80. keskpaigas võtab looming pöörde. Süveneb analüüs *Peamine pahe, kui inimene ei püüdle paremuse poole. *Pole tihedat sündmustikku (tavaline argielu). *Lõpp tihti lahtine. *Tundub, et autor räägib tegelastest kõrvalseisjana, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tema suhtumine siiski välja. Inimese allakäik (tüüpsisuks): "Palat nr 6", "Janõts". Maaarsti allakäigu lugu, algul väga optimistlik. "Inimene vutlaris", "Karusmarjad" (Peategelane teeb karusmarjaaia, marjad rohelised ja väikesed ning hapud. Saavutas elus kõik, enam ei oska midagi edasi teha). "Daam koerakeseqa" (Lahtise lõpuga, otsene sündmustik puudub, peategelane Anna, abielus. Musta Mere ääres kohtab Gurovit - armuvad. Mõlemad abielus - ei suuda valida. Räägib vähe tegelaste tunnetest, kuid siiski selgelt välja toodud otsustusvõime puudumine). "Maja ärklitoaga" (Sama probleem. Peategelane kunstnik, suhted kähe erineva naisega
- - KOOBALT, µg 1- 3 - - NIKKEL, µg 5- 80 - - KROOM, µg 1- 2 - - FLUOR, µg 10 - 20 - 2 JOOD, µg 0,5 - 0,5 - 0 SELEEN, µg 0,1 - 0,6 - - ALUMIINIUM, mg 0,5 - 0,9 Vaarikad, Mustsõstrad Punased Karusmarjad Mustikad külmutatud sõstrad 47,2 60,9 56,3 44,9 ENERGIA, kcal 48,6 197,5 254,9 235,7 187,7 ENERGIA, KJ 203,29 89 82 83 88 VESI, g 85 1 1,4 1,4 0,9 VALGUD, g 0,7 0,5 0,4 0,7 0,6 RASVAD,g 0,8
annaabi.ee 
