Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri t...
Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused
Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse kultuurseen: aastaringselt
· Võib olla väga õnnelik, kui õnnetud oma õnnetusest vaikivad Sõnumid: · Kui inimene midagi väga soovib, siis suudab ta oma unistuse täita · Parem on elada terve elu hästi, kui et kogu elu raha koguda ja siis elu lõpus seda raisata. Nikolai Ivanõtsi elu: elas ihnelt, näpistas kõhu kõrvalt, riides käis just nagu kerjus, abiellus vana inetu lesega, ostis teistsuguse mõisa millest ta polnud unistanud: polnud karusmarju, polnud puuviljaaeda. Sümbol: Karusmarjad Kuigi tunduvad maitsvad on nad tegelikult kõvad ja hapud Karusmarjad võivad sümboliseerida kättesaamatuid ideaale, mis mõnes mõttes sarnanevad ,,hapude viinamarjadega". Pealtnäha ilusad, kuid kui sa need ükskord kätte saad, siis tundub nagu midagi oleks puudu. ,,Õnne pole olemas ega tarviski, aga kui elul on mõte ja eesmärk, siis ei seisne see hoopiski meie õnnes vaid milleski mõistlikumas ja suuremas. ,,Palat nr 6" Gromov hull palatis nr 6
keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, hapuvõitu. Saagikas, talvekindel. Haigustele võrdlemisi vastupidav. KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD
Kas armastus saab tappa? ,,Armastus" tundub nii lihtne sõna, kuid on samas nii mitmemõtteline. Armastusele pole ühtset tähendust, iga inimene saab seda defineerida omamoodi, kuid mitte kunagi ammendavalt. Armastus võib olla lihtsalt positiivne tunne või ka sügavaim meelteelamus. Samas saab armastust tõlgendada ka kui abstraktse nähtuse kõrgelt väärtustamist või selle poole püüdlemist. Armastus annab palju jõudu, kuid suudab nõrgestada ka kõige tugevamaid. Kas armastusel on jõudu isegi tappa? Armastus on kui positiivne jõud, mis teeb õnnelikuks ja tekitab segadust. Mina arvan, et armastus suudab manipuleerida ka nendega, kes on enda ja isegi teiste jaoks äärmiselt tugeva isiksusega. Ja võib olla selle isiksuse isegi hävitada? Selle järsk kadumine lõhstab isiksust vaimselt, kui armastus on tõeline. Ma leian, et armastus tapabgi enamasti vaimselt ja seestpoolt nii öelda. A...
III kursus Ave Altvälja 09.01.2009 TÖÖLEHT nr 3 Tsehhovi novellide analüüs 1. "Inimene vutlaris" Koosta Belikovist sõnaline portree- Belikov oli inimene kelle jaoks olid kõige tähtsamateks asjadeks käsud ja keelud. Seda nii iseenda kohapealt kui ka teiste suhtes. Ta kartis pidevalt, et midagi võiks juhtuda. Tal oli oma elu väga täpselt paika pandud ja ei tulnud kõne allagi et midagi võiks teisiti teha. Tema jaoks oli olemas ainult see mis oli õige ja kombeline. Iseloomusta Belikovi elumentaliteeti, lisage näiteid- Ta elas täiesti üksildasena ja iseenda jaoks. Ta peitis oma tundeid ja isiksust kõigi ja kõige eest, kaasaarvatud tema ise. Ta elu pidi olema k...
Tsehhovi novellid ,,Daam koerakesega" · Anna Sergejenva oli abielus kui ta kohtas meest, kellesse ta kiindus ning kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane? Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks ja õige. Nii juhtus ka Annaga. Gurovisse armudes unustas ta, kuidas väärika naisena tegutseda. Kuigi ta ei olnud oma mehega õnnelik, ei olnud petmine õigustatud käitumine. Austusest oma mehe vastu, oleks ta pidanud oma armusuhte talle üles tunnistama ning seejärel temast lahku minema. Selline teguviis oleks olnud õiglane nii ta mehe kui ka Gurovi suhtes. Vaevalt, et Gurov oleks tahtnudk...
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist. Loomset toitu on kogutoidus peaaegu kaks korda rohkem kui sügisel. Nimetamist väärib mardikate hulga suurenemine. Kas haraka silm on terasemaks muutunud? Teraviljade järjestuses on esikohal ikka nisu, järgnevad kaer, oder, rukis, aga nende hulk on sügisega võrreldes tunduvalt vähenenud. Hernes, tatar, kartul, pihlaka- ja karusmarjad ning jõhvikad tuleks liigitada inimese toidujäänuste hulka, kuigi niisama hästi saaks neid kätte ka loodusest. Leedu linnustikku käsitlevas koguteoses on väidetud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige. Harakapoegi toidetakse loomse toiduga
· mikroelement · tähtsus: hambad, luud, vereloome, haavade paranemine, raua imendumine · liigtarbimine: fluoroos, osteoskleroos, vähk, kasvupeetus, impotentsus · allikad: joogivesi, merekalad, koorikloomad, linnuliha, tee, aroonia, roheline sibul, suuhügieenivahendid Molübdeen · mikroelement · tähtsus: valkude süntees, impotentsus (meestel), hambad, kaitse vähi vastu · sisaldus toidus sõltub pinnasest · allikad: piimatooted, kapsas, spinat, karusmarjad, mustsõstrad, liha, teravili Kloor, koobalt, väävel · Co mikroelement, Cl ja S makroelemendid · on organismile vajalikud · Cl leidub luudes, soolhappe koostises · Cl tähtsus: osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, membraanitransport · Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad
õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu.". Belikov: üliettevaatlik, targutaja, tagurlik, vagatseja .PÕHIIDEE: Õnnelikuks saada võib vaid riskides ja elu täiel rinnal elades, peab olema millegi poole püüelda. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika, Lugu mehest, kelle elu unistus oli mõis karusmarjaaiaga Kui unistus täitub, jääb olesklema. Pettus, sest karusmarjad on hapud, aga ta ei tahtnud teistele oma pettumust näidata. Taei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette. ,,Daam koerakesega" Mees, kes on oma senisest elust tüdinud, armub kuurordis olles noorde abielunaisesse. Neist saavad armukesed. Elukogenud mees arvab, et see on järjekordne armuseiklus, kuid hiljem saab aru suhte sügavusest. Mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. (lootusrikas)
C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED, KIBUVITS, TEELEHED, MUSTSSTAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubamärgid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Balbiino .................................................................................................3 Kalev ......................................................................................................4 Felix .......................................................................................................5 A.Le.Coq ................................................................................................6 Liviko .....................................................................................................7 Ella's ......................................................................................................8 Coca-Cola Company ...........................
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. · Tärkliserikkad toiduained o leib, sepik, sai o kartul o tangained o makaronitooted o teraviljahelbed, müsli · Aedvili o köögivili: kapsas, kaalikas, porgand, peet jt o salatiköögivili: kurk, tomat, redis, lehtsalat, paprika, maitseroheline jt o puuvili: õunad, pirnid, ploomid, tsitruselised, banaanid jt o marjad: sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad jt · Piimatooted o piim, hapupiim, jogurt, pett, keefir o kohupiim o juust · Liha, kala ja teised valgurikkad toiduained o sea-, veise- ja lambaliha o linnuliha o kala ja kalatooted o vorst, sink o munad o kaunvili · Nähtavad toidurasvad ja suhkrud Tärklis ja kiudained Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikkad
Õunad keskmiselt 10-20 joogivesi. Vastavalt sellele kui palju üht või Apelsinid, sidrunid 20-40 teist elementi organismis leidub ja kui suur Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille
eestlased on neid vähe kasvatatud (eelkõige aedtill). Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu. Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne, Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat, ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa, müraploom) ja pihlaka sorte. Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja
Seedermännid (P.cembra, P.koraiensis) sobivad ka linnadesse, eriti puhke- ja elurajoonidesse, parkmetsadesse jm. Seedermännid vajavad mõnevõrra viljakamat ja niiskemat mulda kui harilikud ja mägimännid, kuid rasketel savidel kasvavad siiski halvasti. Katsetatud on ka valge männiga (Pinus strobus), mis on väga kiirekasvuline ja dekoratiivne, kuid nakatub pea kõikjal umbes 15-aasta vanuses valge männi koorepõletikku (Peridermium strobi), mille vaheperemeestaimeks on sõstrad ja karusmarjad. Põletik avaldub tugeva vaigujooksuna tüvel, millele järgneb okaste kuivamine. See ongi põhjus, miks valget mändi esineb nii vähe, hoolimata arvukatest katsetest teda kasvatada. Kui aga eesmärgiks ongi kiire ja väljapaistev efekt ning arvestatakse asjaoluga, et umbes 15 aasta pärast puu eemaldatakse, siis on tema kasutamine täiesti mõeldav, seda eelkõige koduaias (sh. linna- ja asulaaiad, kus täiskasvanud valgele männile polekski ruumi).
Askorbiinh reduktsiooni salat, spinat, petersell, töövõime langus, ape protsessides, tillipealsed, sibulapealsed, tujutus, väsimus, aktiviseerib hapuoblikas, malts, nõges, vastupanuvõime proteolüütilisis kibuvitsamarjad, vähenemine fermente ja maksa metsamaasikad, vabarnad, nakkustele, esteraasi, suur karusmarjad, sõstrad, verevalumid naha immunoloogiline tsitrusviljalised, kaalikad, all, liigestes jne tähtsus naerid, porgandid, sibul, kartul jne. RASVLAHUSTUVAD A Loote norm. Areng, Merekalade ja mereloomade Kanapimedus, Retinool rakkude paljunemine, maksa õlis (tursk, mereahven, häired
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on järjekordne armuseiklus, mis peagi ununeb, kuid hiljem nõustub Annaga.
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
" Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. 18 ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on järjekordne armuseiklus, mis peagi ununeb, kuid hiljem nõustub Annaga. Anna peab oma armastust
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
(Ulatab ajakirja Varvarale.) "Teleskoop"! ALEKSANDER: Tema ei ole seda kirjutanud, ta ainult tõlkis selle. Üks järjekordne saksa pläralõug. LJUBOV: Aga talle maksti selle eest kolmkümmend rubla! Ja talt telliti ühe terve ajalooraamatu tõlge. (Üle võrkkiige ääre visatakse raamat ja pliiats. Mihhail ajab end istukile, suitsetades piipu.) TATJANA: Esimesed karusmarjad. MIHHAIL: Aitäh sulle. Oh, Tata, sa tegid mind jälle õnnelikuks! (Kaelustavad teineteist. Mihhail tõmbab õe naerdes võrkkiike. Vajuvad võrkkiike, kadudes vaateväljast. Tatjana pistab vennale karusmarja suhu.) VARVARA: (ajakirja käest pannes) No mina ei annaks kolmekümmet kopikat ka selle eest. ALEKSANDER: Pärast kõiki neid aastaid tuleb välja, et me oleme
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
- - KOOBALT, µg 1- 3 - - NIKKEL, µg 5- 80 - - KROOM, µg 1- 2 - - FLUOR, µg 10 - 20 - 2 JOOD, µg 0,5 - 0,5 - 0 SELEEN, µg 0,1 - 0,6 - - ALUMIINIUM, mg 0,5 - 0,9 Vaarikad, Mustsõstrad Punased Karusmarjad Mustikad külmutatud sõstrad 47,2 60,9 56,3 44,9 ENERGIA, kcal 48,6 197,5 254,9 235,7 187,7 ENERGIA, KJ 203,29 89 82 83 88 VESI, g 85 1 1,4 1,4 0,9 VALGUD, g 0,7 0,5 0,4 0,7 0,6 RASVAD,g 0,8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
