Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Tsiviilõigus ehk eraõigus (Eesti tsiviilõiguse doktriin, tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõiguse haru, pärimisõiguse haru, võlaõiguse haru, asjaõiguse haru, avalik teenistus, tööõigus, maaõigus), tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess), rahvusvaheline õigus; õigusaktide süstematiseerimine: inkorporeerimine, kodifitseerimine.
Tsiviilõiguslikult on probleem selles, et kui kaob inimene, aga tal on ülalpeetavad, lapsed, vara (nt pangas raha, aga keegi ei saa seda kätte). Juhul kui inimene on pika aja jooksul kadunud (et on kahtlusi tema elusoleku suhtes), siis võib määrata tema varale hooldaja juhul kui inimene on tuvastatakse, et inimene on küllalt kaua ära olnud, et kahelda, et kas ta enam elus on. § 17. Mis on siis see piisav aega on? See sõltub asjaoludest, kui inimene kaduma läks.
Tsiviilõigus - õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses
Tsiviilõiguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: Füüsiliseks(õigusvõime, ja teovõime) ja juriidilised(registrikanne) Füüsilisel isikul on elukoht(alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht). Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega.
Tsiviilõigussuhe – tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe ja sellel on kaks tasandit: • Käitumisetasand – ostu-müügi tehing (müüja annab asja ja ostja annab raha). • Õiguste ja kohustuste tasand – õiguslik reguleerimine - reguleeritakse õigused ja kohustused (õigusnormidega ja lepingutega).
Tsiviilõigussuhte subjektideks on füüsilised isikud (inimesed) ja juriidilised isikud (on seaduse alusel loodud õigussubjekt) Õigussubjektsus: Füüsilist isikut iseloomustab teovõime (võime iseseisvalt teha tehinguid) ja õigusvõime (isiku võime omada tsiviilõigusi ja – kohustusi), mille saab kaasa sünniga.
Tsiviilõiguse allikad on seadused: -tsiviilseadustiku üldosa seadus -asjaõigusseadus -võlaõigusseadus -perekonnaseadus -pärimisseadus Tsiviilõiguslikus suhtes olev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis asitatakse õigussubjektile ka teistes õigusharudes ja mis oma kogumis mood õigussubjektsuse.
Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrduse printsiibil.
Tsiviilõigus – õigusnormide kogum, mis, üldisemalt, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid.
Tsiviilõigussuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses.
Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile, moodustades eraõiguse kõige suurema osa. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel.
Tsiviilõiguse normid on valdavalt dispositiivsed e. annavad pooltele endale õiguse leppida kokku vastastikkuses käitumises. Kokku võib leppida ka seaduses erinevast käitumisest, v.a, mis on vastuolus heade kommetega või rikuvad põhiõigusi.
Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis reguleerib õigussuhte poolte vahelisi varalisi ja isiklikke Asutamise erinevad süsteemid: 1) loasüsteem; 2) normatiivsüsteem; 3) ühenduse vaba moodustamine.
Tsiviilõigus – õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev.
Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda: - Romaaniõigus perekond- intitutsiooniline süsteem(Prantsusmaa ja temast lõuna poole, Holland ja Belgia ka. - Germaani õigus perekond- pandektiline süsteem.
Tsiviilõigus - AÕ, PÕ, VÕ, TÕ Rusikareegel: kui õigusuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ kui avaliku võimu valdaja, loetakse õigusuhe avalik-õiguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraõigusliku õigusuhtega.
Tsiviilõiguslikult on elukoha määrang oluline tehingute täitmise seisukohalt ( kui miski tuleb täita nt võlausaldaja või kelle iganes elukohas). Kui asi läheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha järgi.
Tsiviilõigus - kehtisid Balti eraseadus, Talurahva seadus, samuti Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused, linnaõigus, kaubandusõiguses muudatused, võeti vastu tolliseadustik 1923. Kriminaalõiguses muudatused.
Tsiviilõiguste teostamine - käitumisvõimaluse realiseerimine, mis on subjektiivse õiguse sisus (ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt teatud käitumist). Tuleb teostada vastavalt sisule, tulenevalt õigusnormidest.
Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega.
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil.
Tsiviilõigus - eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas, suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest, sõltumatusest.
Tsiviilõiguslik ühendus EHK SELTSING LOENGUS RÄÄKIS VÄGA KIIRELT! Seltsinguleping VÕS eriosa: 7 osa sissejuhatus § 580 – 582; §587-593 §595-596; § 606-608; § 610; § 613-614 ja § 617
Vote UP
-1
Vote DOWN
Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
Tsiviilõiguse mõiste – reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest, kasutusel oli ius civile.
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil.
Tsiviilõiguslik e. varaline vastutus - rakendatakse varalistes suhetes (lepingu rikkumine, kahju tekitamine). Distsiplinaarvastutus - kasutatakse töödistsipliini rikkumise eest.
Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda  Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine.
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõigile õiguskäibes osalejatele, sellega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Tsiviilõiguse allikaks on TsÜS § 2 kohaselt ka tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks.
Tsiviilõiguses tähendab see piiranguid tehingute ja lepingute sõlmimise vabadusele, karistusõiguses karistuste raskusastmete erinevust olenevalt kastilisest kuuluvusest.
Tsiviilõigus - normib üldisi inimestevahelisi suhteid: füüsilise ja juriidilise isiku õigus ja teovõime; isiku esindus ja eeskoste; perekonna-, pärimis-, omandi-,
Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused.
Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted.
Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses. Tegelikkuses on tegemist ühiskondlike suhetege, kus inimesed teatud viisil
Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja
Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või õigusaktide süstematiseerimisega? Kui vastasid eelnevale ei, siis muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised.
Tsiviilõigus on tsiviilõigussuhte subjekti juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisi käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt.
Tsiviilõiguses tekkis - bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti.
Tsiviilõiguslik e. Varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes, lepingu rikkumises v kahju tekitamises.
Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt kaks poolt õigustatud pool(võlausaldaja) ja kohustatud pool(võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut.
Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus)
Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; distsiplinaarvastutus. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust.
Tsiviilõigus – võla, asja, perekonna, pärimus Kaubandus ja majandus – ühingu, väärtpaberi, pangandus, autori, konkurentsi, tarbijakaitse
Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel.
Tsiviilõiguslik delikt on toime pandud tahtlikult kui kahju oli rikkuja tahtliku tegevuse tagajärg ja rikkuja oli teadlik enda tegevuse õigusvastasusest.
Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, - millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad või õigused (varalised õigused ja isiklikud õigused).
Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos.
Tsiviilõigus - peakohtunikuks on keiser, kes võib kas ise otsuseid langetada või anda volitused edasi mõnele magistraadile või ametnikule.
Tsiviilõiguses on oluline keeld, et neid kohustusi või õigusi ei saa teostada sellisel viisil, mille eesmärgiks on kahju tekitamine teisele
Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes.
Tsiviilõiguse mõiste – tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada:
Tsiviilõigus – eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid.
Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on omakorda millelegi suunatud.
Tsiviilõigus on üks mahukamaid õigusharusid, reguleerib varalisi suhteid subjektist sõltumata ning autonoomse meetodi alusel.
Tsiviilõigussuhe – tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel.
Tsiviilõigusesuhete osalistele - füüsiliste ja juriidilistele isikutele-tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks.
Tsiviilõiguses on isik sünonüüm tsiviilõiguse subjektile; füüsiline isik ehk inimene on tsiviilõiguse subjekti rollis.
Tsiviilõigus – tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide
Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid.
Tsiviilõigus – normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsus põhimõttel.
Tsiviilõigussuhte objektiks on see, millele on suunatud poolte õigused ja kohustused Eelasutamisühing on käsitletav eellepinguna.
Tsiviilõigussuhe on õigusega (tsiviilõiguse normidega) reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik suhe.
Tsiviilõigus – (kodanike õigus), välismaalase suhtes olid eraldi õigused ja seda nimetati kodanikeõiguseks.
Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, seetõttu samastatakse seda ka vahel eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi.
Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe.
Tsiviilõiguse allikaks – tõsi, seda tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest siseriikliku õiguse suhtes.
Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus • distsiplinaarvastutus • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks.
Tsiviilõigus – varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted.
Tsiviilõiguslikke ehk kviriitliku õiguse hagisid (legis actio) edikt eelklassikalisel perioodil ei sisaldanud.
Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele.
Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised (Füüsiline isik on inimene õigussubjektina) või juriidilised isikud.
Tsiviilõigussuhtel on alati vähemalt üks õigustatud ja üks 1) eelasutamisühingu staadium; kohustatud pool.
Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana.
Tsiviilõigus on sarnane teiste eraõiguse harudega niivõrd kuivõrd nad kuuluvad eraõiguse valkonda.
Tsiviilõiguse algallikaks on põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ning teiste isikute suhtes.
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu.
Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad või õigused.
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas.
Tsiviilõigus - - eraisikute vahelised õigusaktid - Perekonnaõigus - Pärimisõigus - Võlaõigus
Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised.
Tsiviilõiguse valdkonnad - tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus.
Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid).
Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust.
Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas.
Tsiviilõigusrik - kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises
Tsiviilõigust on vaja, et lahendada konkreetseid tsiviilõiguslikke probleeme, elulisi kaasusi.
Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused, olulisemad neist on: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.
Tsiviilõigussuhe on suhe, mis on õigusnormidega reguleeritud varaline või mittevaraline suhe.
Tsiviilõiguse rakendamine tähendab käitumisreeglite kohaldamist / elluviimist / tegelikku järgmist.
Tsiviilõigussuhe – reguleeritud käitumine, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused
Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses.
Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte subjektiivsed õigused ja kohustused, samuti riskide jaotamine.
Tsiviilõiguses on esemeks kõik see, mis saab kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda.
Tsiviilõigusest – kaubandusõigus puudutab ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid.
Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.
Tsiviilõiguse objektiks on kõik hüved, millele saab laieneda õigussubjekti õiguslik võim.
Tsiviilõigus – reguleerib omandisuhteid ning sellega seotud subjekte ja objekte.
Tsiviilõiguse esemeks on asjad, õigused ja muu hüved, mis käivad omaniku õiguste alla.
Tsiviilõigussuhete juures – nt üürileandja ütleb tingimused, mida üürnik ei tohi teha.
Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos.
Tsiviilõigussuhe on õiguste ja kohustuste seos, ta on seotud poolte käitumisega.
Tsiviilõigussuhted on kahte tüüpi: absoluutse iseloomuga ja relatiivse iseloomuga.
Tsiviilõigussuhte sisu – selles osalevate isikute konkreetsed õigused ja kohustused.
Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.
Tsiviilõigus on üldosaks kogu eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted.
Tsiviilõigusuhtel on tavaliselt kaks poolt: õigustatud pool ja kohustatud pool.
Tsiviilõigussuhe - on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik.
Tsiviilõigussuhte subjektiks on isikud. isik on füüsiline isik või juriidiline isik.
Tsiviilõigussuhtes on reeglina kaks poolt – õigustatud ja kohustatud pool.
Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus.
Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest.
Tsiviilõigussuhted on reeglina kahekülgsed, st on õigused ja kohustused.
Tsiviilõiguslik teovõime – isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid.
Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda
Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele.
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Tsiviilõigussuhte subjektid ehk tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad on isikud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on millelegi suunatud ja see ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse objektid saavad olla need õigused ja asjad, mis kuuluvad kellelegi ja on üleantavad.
Tsiviilõigusi - ja kohustusi, v.a neid, mis on omased inimesele.
Tsiviilõigussuhte poolteks on isik või isikud, kelle vahel õigussuhe tekib.
Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa.
Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus • distsiplinaarvastutus
Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks.
Tsiviilõiguste esemeks ehk objektiks võivad olla asjad ja õigused.
Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused, olulisemad neist on:
Tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks.
Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava.
Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud.
Tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime.
Tsiviilõigussuhe on   põhiliselt   varaline   suhe.
Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub.
Tsiviilõiguse tähenduses on tähtis kahju tekitamise küsimus.
Tsiviilõiguses on õigusvõime ja teovõime lahus.
Tsiviilõigus - eraisikute vahelised pahandused.
Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte õigused ja kohustused.
Tsiviilõigussuhtes on põhiliselt varalised suhted.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Tsiviilõiguse süsteem – ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun