ÕIGUSE ALUSED (0)

5 VÄGA HEA

ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused

Riigi ja õiguse tekkimine
RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon , mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi.
Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk , mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik.
Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine
2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
ÕIGUSE TEKKIMINE : Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse
2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist
Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega.

Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased.
(Pealik valiti isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste vastu. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.)

Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim)
Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid (armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad – mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.)

Rahvas ja territoorium riigi tunnustena
Riigi TERRITOORIUM on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse:

riigipiiriga piiratud maismaa osa

riigi territoriaal- ja siseveed

õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal;

atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid;

maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all;

kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all;

sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist , ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust ja riigi ülesannetest.
RAHVAS (kodanikud ja kodakondsuseta isikud) täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks , teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Rahva riigivõimu subjektiks on riigiga seotud püsiva õigusliku kodakondsusega isikud.

Riigi mõiste.
Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil toestab suveräänset võimu, on relvastatud, jagamatu ja ülimuslik.

Riigi funktsioonid.
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga , st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu.

Sisefunktsioonid(maksusüs., kohus, politsei, haridus ) – riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise, sotsiaalmajandusliku ja kultuurilis -kasvatuslikuse funktsioon ( omased kõikidele riikidele)

Välisfunktsioonid(riigikaitse, diplomaatia ) – kõige olulisem kõikidele riikidele läbi aegade on riigi kaitsefunktsioon, tänapäevases globaliseeruvas maailmas on suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti.

Riigiorganid ja nende liigitus.
Riigiorganite süsteem on RIIGIAPARAAT ja see on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan , täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina.
SEADUSANDLIK – parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine)
TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id ( seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine )
KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine)
(Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.)

Riigivalitsemise vormid.
Riigivõimu seesmised organisatsioonid , st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse riigipea institutsiooni järgi:
MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea.

Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan , Monaco, Liechtenstein, Saudi- Araabia )

Piiratud/ konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik (nt kuningriigid Norra, Rootsi, Suurbritannia , Taani)

Parlamentaarne monarhia – monarhil vaid esindusfunktsioon
VABARIIK on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .

Presidentaalne vabariik – president korraga riigipea ja valitsusjuht, parlamendist sõltumatu (nt USA)

Parlamentaarne vabariik – parlamendi võimu ülimuslikkus, võimude lahusus , tasakaalustuse põhimõte (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria)

Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.
Riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus – näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.
Unitaarriik ehk LIHTRIIK on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike.
Föderatsioon ehk LIITRIIK on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. (nt USA)

Autonoomia – osaline iseseisvus
Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega, mõnikord korraldatakse rahvahääletus.

Õiguse mõiste ja tähtsus.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Riik loob ja kasutab õigust oma poliitikas. Et riik suvaliselt õigusi ei kehtestaks, on kujunenud õigusriigi kontseptsioon.

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist..
Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnalookmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.

Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga.
Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus ja määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nende kahe omavahelist seost näitab kõige paremini õigusriigi konstruktsioon.
Õigus ja poliitika on omavahel seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis.
Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majanduse õigusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitiline ja majanduspoliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Samas ei saa ükski riik oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse , jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega.

Õigusriigi konstruktsioon
FORMAALSED TUNNUSED:

Võimude lahusus

Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena

Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele

Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine

Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitmuses, nende käitmuse vastavus õigusnormide nõuetele

Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskkõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga

Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine
MATERIAALSED TUNNUSED:

Inimõiguste austamine riigi poolt

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist

Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt

Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.
JURDIIDILINE: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud rik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
SOTSIOLOOGILINE: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.

Õigus ja õiglus .
Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglus – moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses
Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal .
Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja üldinimlikest väärtustest, mitte aga mingitest isiku- või grupihuvidest.

Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.

Individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga (nt koeraomanikud, jahimehed , kalamehed)

Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus)

Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel , millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omadsed kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitmuse reegel
2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega

Õigusnormi loogiline struktuur.
Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele:
1.Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile . ( HÜPOTEES – määrab aja, koha ja subjekti)
2.Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine) (DISPOSITSIOON – näitab kuidas peab käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul)
3.Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel ( SANKTSIOON – mõjutusvahend, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramisel hüpoteesi tingimustes)

Õigusnormide liigid.

Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides)

Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele ( riigiõigus , haldusõigs, tsiviilõigus , kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele

Ajalise kehtivuse järgi – ajutised(kindlaks tähtajaks) või alalised normid

Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed (riik) ja kohalikud(KOV) normid

Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud(nt avaliku õiguse normid, ei saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei jõua kokkuleppele) – selle määrab dispositsiooni iseloom

Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed (vahetult ühiskondlike suhete reguleerimiseks) ja kaitsvad ( karistusõiguse normid; juriidilise vastututse vahendite kehtestamine ja kasutamine)

Vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad normid(kohustus sooritada kindlaid positiivseid tegusid ), keelavad normid(karistusõiguse normid; hoiduda teatud tegevusest ja õigustavad(antakse õigus sooritada mingeid tegusid)

Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.
NORMATIIVAKT ehk ÜLDAKT – seadused, määrused, dekreedid
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitmismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see kätimismudel ette on nähtud.Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust(õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust.
Karistusõiguses on kõige olulisemal kohal sanktsioon. Sõnastatud keelatud käitumine.
VÄLJENDAMISVIISID:
1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.
2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised.

Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest.
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustav iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus , perekonnaõigus , võlaõigus )

Riigiõigus- reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Riiklik korraldus, valimisõigus , KOV-de süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus. Sätestatud Eesti põhiseadusega, vastu võetud 28.juuni 1992.

Haldusõigus – reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsmeisorganite ja indiviidide vahel. Autoritaarne meetod. Põhiseadus .

Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda. Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus.

Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod.

Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.

Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka näiteks autorsust. Kasutab autonoomaset meetodit.

Tsiviilprotsessiõigus – reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel.

Perekonnaõigus

Tööõigus

Rahvusvaheline õigus

Õigusperekonnad.
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tundumad (suuremad) õigusperekonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Õigussüsteemid on mandri-euroopa, anglo-ameerika ja islami.

Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste.
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

Õiguse väljendusvormid.
Õiguslik tava, õigusteadus ehk juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana.
Eesti põhiseaduse paragrahv 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa Tähtsaimaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon.

Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
Avaldas märgatavat mõju juba enne Eesti liitumist . Täies ulatuses eesti õiguse allikas liitumisel.EL liikmete põhiline õiguslik regulatsioon peab olema harmoniseeritud. Eesti õigus viidi vastavusse EL õiguslike põhimõtete ja normidega. EL eristatakse
1. Esmast õigust( liikmetele siduv ja kohustav – vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) – moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks
2. Teisane – koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused)

Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem.
Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks.
Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses.

Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid.
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.

Õigusnormide nõuetest kinnipidamine ;

Õigusnormide kasutamine;

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.

Õigussuhte subjektid .
ÜKSIKISIKUD: kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased
ORGANISATSIOONID: riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted , ühingud

Õigussubjektsus .
on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest).

Õigusvõime , teovõime, deliktivõime.
Õiguvõime on tiigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.Tsiviilõiguslik võime tekib inimesel sünniga või isegi enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saades.
Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omadanda. Täies ulatuses tekib täisealisena.
Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest.

Õigussuhte objektid.
Objekt on nähtus, millele on suunatud tegevus. Õiguse objekt on lähedalt seotud subjektiivse õiguse kandjaga. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivse õiguste esemeks .
(näide: tööandja ja töövõtja on subjektid, töö on objekt)

Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena.
Õigussuhte tekkimine tema muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis . Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse ,kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja kinnitanud üldistatud kujul õigusnormiks.
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks(surm, tulekahju, looduskatastroof) ja tegudeks( kuritegu , hagiavalduse esitamine jms)

Õigussuhete liigid.
REGULATIIVSED: eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil (nt liiklus )
KAITSVAD: seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise, põhirõhk on kohustusel

Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid(haldusorganid, kogus, politsei jne)
Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane.
SEADUSLIK: 1) õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit;
2)otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires;
3)õigusnormi rakendamine ei sõltu õigustrakendava organi suvast;
4)kui on olemas kehtiv otsus, ei tohi võtta vastu uut otsusts, eelnev tuleb enne tühistada;
5)kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada.
OTSTARBEKUS : 1)Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele, seega on kõige otstarbekam otsus kinni pidada seadusest.
2)Nt min ja max rakendamine, mitu aastat vanglakaristust on kõige otstarbekam.

Tõendid õiguse rakendamise protsessis.
Esimene staadium: Analüüsitakse niisuguseid asjaolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut , kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel. Kõikide nende asjaolude kindlakstegemine toimub juriidiliste tõendite abil.

Õiguse rakendamise aktid.
Õiguse rakendamise akt on idividuaalse tähendusega õigusakt , millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile.
1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.
2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.
3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali-tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid

Õigusrikkumise mõiste ja koosseis.
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis.
Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti, kus süülise õigusvastase teo on toime pannud deliktivõimeline isik, kes oma teo eest kannab juriidilist vastutust.

Õigusrikkumise subjekt .
Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud või loomad) nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad kes võivad olla õigussuhte subjektiks. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla ainult teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses ). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel.

Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.
Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Nende huvid, eesmärgid, motiivid. (Tahtlus ja hooletus )

Õigusrikkumise objektiivsed tunnused.
Tegu või tegemata jätmine.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

Hädakaitse

Hädaseisund – ohu kõrvaldamiseks(tuletõrjujad, politseinikud)

Kurjategija kinnipidamine – kui kurjategija osutab vastupanu politseile

Kuritegude matkimine

Kohustuste kollisioon – kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustutst, aga füüsiliselt ei ole võimalik

Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – ekslik arusaam (keegi ronib sõbra majja)

Kannatanu nõusolek

Teenistus- või kutsealaste koustuste täitmisel toime pandud tegu

Oma õiguste teostamisele suunatud tegu

Alluva poolt temalte antud kohustusliku kästu täitmine

Õigusrikkumise objekt.
On õigusega kaitstud (reguleeritud) ühiskondlikud suhted. Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja siin õigusrikkumise objekt on kriminaalkoodeksis liigendatud vastavalt erinevate õigusrikkumise objektiline külg.
Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus ). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol , mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa.

Õigusrikkumiste liigid.
1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine)
2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik-kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes)
4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus , rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine ]

Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid.
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga.
Õigusharude järgi: 1)Kriminaalvastutus - hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole.
2) Haldusvastutus - järgneb väärteole, nend üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
3)Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.

Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.
Tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt .
Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Tsiviilõiguse allikad
(1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
(2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.

Tsiviilõigussuhte objektid.
Objekt on nähtus, millele on suunatud tegevus. (nt töö, elu, tervis)

Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes.
Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus . Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohadalda juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element.

Füüsilise isiku õigussubjektsus.
Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu ). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel piiratud teovõime. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja . Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel. Piiratud isikule seatakse sisse eestkoste ja kohus otsustab, milliseid tehinguid see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul. Kui piiramise alused langevad ära, tehakse n. ö. tagasiotsus.

Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a. neid, mis on omased ainult inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka ilma põhikirja või ühingulepinguta.
Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 51 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SJohanna Õppematerjali autor

50 kordamisküsimust koos vastustega.
Näiteks:
1. Riigi ja õiguse tekkimine
2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
3. Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim)
6. Riigi funktsioonid.
13. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga
14. Õigusriigi konstruktsioon
27. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
32. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime.
34. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena.
36. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded.
46. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid.
51. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.

õiguse alused kordamisküsimused vastused juriidiline isik õigus õiglus juriidiline vastutus seadused riigi tekkimine õiguse tekkimine õigusriigi konstruktsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

(samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid.

Õigus alused

docx

Õiguse alused

Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist

Õigus

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide,

Õigus

docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik.

Õigus alused

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond

Õigus alused

doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt

Õiguse alused

docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused.

Õigus alused

docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning

Õigus alused

Rohkem sarnaseid