Tsiviilõiguse konspekt (0)

Tsiviilõiguse KT kordamiseks
Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks . (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine )
Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament .
Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks:

Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne

Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. (Riik saab kaebuse ning hakkab asja uurima ise isiklikult nt kuriteo puhul. Eraisik ei pea olema ise aktiivne)
Eraõigus harud : tsiviilõigus ; äriõigus ; väärtpaberiõigus; pangandus - ja finantsõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; intellektuaalse omandi õigus
Õigusaktid – õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja koondatakse süsteemselt kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti e õigusakti. Õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud : põhiseadused, seadus, määrused
Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa : tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus , asjaõigus ja võlaõigus .

Tsiviilõiguse üldosa (tsiviilseadustiku üldosa seadus) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud , esindus , tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse.

Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt).

Pärimisõiguse ( Pärimisseadus ) reguleerib suhteid, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega.

Võlaõigus ( Võlaõigusseadus ) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus ( võlgnik ), teha teise isiku ( võlausaldaja ) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine).

Asjaõigus (Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine
Avaliku õiguse harud:

• Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega,.Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kõige suurem ja mahukam õigusharu.Enamus õigusnorme kuuluvad siia.
  
• Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse.Süüteod jagunevad kuritegudeks ( raskemad ) ja väärtegudeks (kergemad).
  
• Menetlusõigus määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel.
  

Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega või nende ülemineku tõttu ühelt isikult teisele. Tsiviilõiguse normid on valdavalt dispositiivsed e. annavad pooltele endale õiguse leppida kokku vastastikkuses käitumises. Kokku võib leppida ka seaduses erinevast käitumisest, v.a, mis on vastuolus heade kommetega või rikuvad põhiõigusi. Tsiviilõigus on üldosaks kogu eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted.
Tsiviilõiguse põhimõtted : a) Osaliste võrdus(võrdsus laiemas tähenduses), b)omandi kaitse(omand on eriline subjektiivne õigus, see on kõige suurem jõud, seda ei määratle miski), c) lepinguvabadus (seotud dispositiivsusega), d) tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip, e) hea usu põhimõte- käiuda ausalt ja õiglaselt kohustus teha koostööd jne, f) mõistlikuse põhimõte(asja konkreetset hinda, turuhind )
Tsiviilõiguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: Füüsiliseks( õigusvõime , ja teovõime ) ja juriidilised(registrikanne)
Füüsilisel isikul on elukoht( alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht). Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Juriidilisel isikul on asukoht. Juriidiline isik on kas eraõiguslik(Äriühingud-(OÜ, AS, täisühind, usaldusühing , tulundusühing ), mittetulundusühing ) või avalik-õiguslik (riik, kohalik omavalitsus ). Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri . Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus . Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve.
Tulundusühistu asutajateks peavad olema vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik.
Osaühing, aktsiaselts , täisühing , usaldusühing, tulundusühistu on äriühingud ja võivad jagad kasumit oma liikmete vahel. Mittetulundusühing on selline juriidiline isik, kes seda teha ei või.
Aktsiaselts on samuti piiratud vastutusega äriühing, nö. suur osaühing oma olemuselt .
Täisühing- osanikel täisvastutus; usaldusühing-ühel osanikul täisvastutus.
Juriidilise isiku lõpetamine : Pädeva organi otsusega, põhikirjas toodud eesmärgi saavutamisel, kohtumäärus (sundlõpetamine, lõpetamine vara puudumise tõttu pankrotimenetluses.
Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus . Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
Tahteavaldus võib olla nii otsene(sõnaselge tahte avaldamine, nt tahan saia osta) kui kaudne (millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg) ka vaikimine või tegevusetust loetakse tahteavalduseks.
Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja.Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.
Tsiviilõigussuhted baseeruvad lepingul, seega peaks põhiliseks vahendiks olema kokkulepe. Enne kohtusse pöördumist saab esitada kirjaliku kohtuvälise nõude täita kohustus. Eelkõige tuleks kokkuleppeid eelistada kohtumenetlustele.
KOHTUSÜSTEEM

Maakohtud (4) – tsiviilasjad , kuriteo- ja väärteoasjad.
Halduskohus (2) – avalik õigus, riigipoolne – eeskirjad, normid – nende täitmised jne

Ringkonnakohus
3. Riigikohus –
Tehakse lõplik otsus
Maakohtud on esimese astme kohtud ning ned nimetatakse ka kui üldkohtud. Maakohtus on ametis kokku 145 kohtunikku. Maakohtus asuvad ka kinnistus-,registri- ja kriminaalhaldusosakond, mis täidavad haldusfunktisooni. Ringkonnakohus on teise astme ning riigikohus kolmanda astme kohtud.
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tuleneb kohtuasi erinevatest lepingutest ja võlgnevstest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, pankrotiasjad, tööõigus jne.
Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad.
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja , kes on isik, kelle vastu on hage esitatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.
Hagiavaldus peab olema kirjalik, ( formaadis A4). Tsiviilkohtumenetlusse tuleb hagiavalduses märkida: nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks, võlanõue kellegi vastu vms ) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid
Maksekäsu kiirmenetlus on-kiirendatud menetlus võla või elatise saamiseks. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates 10 tööpäeva jooksul. Kohus jätab määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kui selline menetlus ei ole seadusega lubatud, avaldus ei vasta nõuetele, makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada (füüsilisest isikust võlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kättetoimetamine) ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, avaldaja ei teavita kohut kättetoimetamise tulemustest määratud tähtaja jooksul, ilmnevad muud menetluse peatumise alused.
Edasikaebamise tähteg hagimenetluses on 30 päeva. Otsus jõustub, kui edasikaebamise tähtaja jooksul edasi kaevatud ei ole. Jõustunud kohtuotsuseid tuleb täita. Täidetakse kas vabatahtlikult või toimub sundtäitmine. Seda reguleerib täitemenetluse seadus ja keskseks figuuriks seal on kohtutäitur.
Kohtuasjadelt tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu ei võeta tsiviilasjades järgmiste toimingute eest:
töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine. Kohtukulude all mõeldakse riigilõivu ja õigusabikulusid.
LEPING – on mitmepoolne tehing, võib leppida kokku milles tahes v.a mis on seadusega keelatud. Kord sõlmitud leping on pooltele kohustuslik. Üks pool teeb pakkumise ja teine annab sellele nõustumuse.
Tehing võib olla mis tahes vormis: suuline ; kirjalik; elektrooniline vorm; notariaalne kinnitamine; notariaalne tõestamine; kohtu poolt kinnitatud kompromiss – vorminüud rikkumise korral on tehing tühine.
Mitte iga avaldus ei ole pakkumus . Avaldus on pakkumus siis, kui see on piisavalt määratletud.
Tehingu kehtetus:
1. Tehing on tühine, kui ta on vastuolus heade kommete v avaliku korraga, seadusega vastuolus
2.Tehingu saab tühistada, kui see on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse v. vägivalla mõjul, raskete asjaolude ärakasutamisega
Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing (tahab jätta mulje mingi tehingu olemasolust) on tühine
Tühistatav tehing- ainult siis, kui isik seda tühistada soovib.
Alused- tehingu tegemisel kas pettus ,oluline eksimus, ähvardus või vägivalla kasutamine
Tühistada saab kuni 3 a jooksul. Ei saa siis, kui isik kinnitab eelneva tehingu.
Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
Tingimus-sündmus, mille toimumine ei ole kindel.Tingimuslik tehing on tehtud edasilükkava tingimusega , kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.
Tehingu võib teha esialgu esindaja kaudu.
Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Piirand on siin see, et esindaja kaudu ei tohi teha tehingud mida tulenevalt seadusest võib teha vaid isiklikult.
Esindust on kahte liiki:

Seadusjärgne: (nii füüsilised (esinduslik) kui ka juriidiliste isikute puhul – äriseadustik ning tsiviilõigus seadustik )

Tehinguline – volitusega, volitust tõendav volikiri,
Volituse lõpetamine:
– lõpeb juhul kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või on selle tehingu tegemine muutunud võimatuks
- Kaob esindatav isik(kõik võimaikud isikud, nii juriidilised- kui ta äriregistrist kustutatakse või füüsilised- sureb )
- Kuulutatakse välja esindatava pankrott
- esindatav võtab volituse tagasi
Mitme poolse tehingu puhul, kui see on juba heaks kiidetud on nö leping olemas, pole vaja sel juhul vaja volitust nt ostes siis makki jne (slaidil)
Ühepoolne esindusõiguseta esindaja poolt tehind on tühine. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu puhul juhul, kui esindatav seda heaks ei kiida, peab esindusõiguseta tegutsenu hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistemisel kantud kulutused ja muu kahju.
Aegumine
- isikute nõuded aeguvad teatud aja jooksul, pärast seda võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest
- kohus võtab aegumist arvesse vaid kohustatud isiku taotlusel
Aegumistähtajad : Tehingust 3a, ehitise puudusest tulenev nõue 5a, seadusest 10a, 10 a kinnisomandi plekandmise või lõpetamise vms nõudel.
Nt kokkulepitud taas maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks;
Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähaeg on 10 aastat
Aegumise katkemine ja uuesti algamine
- Katkeb kui isik tunnustab nõuet (nt tasub osaliselt, maksab intresse, annab tagatise vms)