Rooma eraõiguse allikad 2. peatükk (0)

Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK

Rooma õiguse allikate üldiseloomustus
Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses:

• Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude
  
• Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid .
  
• Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek.
  
• Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused.
  

Vanima Rooma õiguse allikad
Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks.
Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim.
Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks , sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna.
Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist.
Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid . Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex -sillaehitaja.
Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks.
Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents.
Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal.
Seadus- lex-
Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka.
Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus.
Hiljem tähendas Lex- rahva käsku.
Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet.
Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-.
Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal.
Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks , mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik:
Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti.
XII tahvlit - tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid.
See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks.
Edikt -kohustuslik reegel
Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise.
Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum-
Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid.
Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad
Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad.
Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus.
Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega.
Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile - Rooma linnas kehtiv õigus.

• Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus. magistraadid .
  
• Ius praetorium - preetori poolt kujundatud õigus.
  
• Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus
  

Õigussüsteemide dualism - preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon
Preetori ja kviriitliku õiguse – eraõigus /rooma kodanike õigus eristamine
Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki.
Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.-paljaks õiguseks-ius nudum quirutium

• Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda
  
• Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine.
  

ILMALIK JURISPRUDENTS

• Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust.
  

Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused:

Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi

Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks

Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi
Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul :

• Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel
  
• Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta
  
• Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks.
  

Rooma juristid kohtus ei osalenud.
Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng
Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal.
Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu
Korraldusi oli 4 liiki:

Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule.

Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel

Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele.

Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul.
Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex.
Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis.
Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist.
Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse.
Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM
Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris
Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed , täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid .
Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb:

• Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega
  
• Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga.
  

Erinevad juriidiliste teoste liigid:

• Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised aforismid juriidilise hariduse saamiseks. Definitiones-juriidiliste institutsioonide mõisted.
  
• Commentarii - kommenteeriti preetori edikte. Digesta -kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid.
  
• Responsae- juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid .epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks
  

Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad / pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute.
Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis.
Kodifikatsioon - teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine .
Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid:

Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a

Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused.
Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest.
Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus püüab säilitada orjanduslikku korda.
Kodifitseerimistöö jaosk koostas Justinianus 10, hiljem 15liikmelise komisjoni, kes alustas kodifitseerimistöid. Koostati Justinianuse seaduskogu kolm suur osa: Institutiones-lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel on seaduse jõud;Digetsa e Pandectae-Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori korraldusi,mis pidid lahendama vastuolusid õigusallikate vahel – Kõik osad said seaduse jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta.
1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis.
Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil.
Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud:

• Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest
  
• Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis.
  
• Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis
  

Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati.
Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes ; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas.Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus ; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist.
kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all.
Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks.
Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima.

Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti

Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse.

Klassikalise kirjanduse uurimine . Püütakse kindlaks määrata Justinianuse kodifikatsiooni täielik algtekst Huministid tõstavad esiel ajaloolise uurimise.

Praktiline vool. Tekkis saksamaal. Juristide ül oli antud maal kehtiva ja rakendatava Rooma õiguse käsitlemine .Nende töö seines rooma õiguse rakendamise võimaluste leidmises

Ajalooline koolkond..Tekkis vastukaaluks loodusõiguslikule suunale-Püüdsid kriitiliselt kontrollida tsviilõiguslike suhete süsteemi põhi ja üldprintsiipe. Ajaloolise koolkonna esindajad seletavad, et õigus kujuneb nagu keelgi salapäraselt rahva hinges.

Kaasaegse rooma õiguse uurimine: tänapäevased loogilised konstruktsioonid ,formuleeritakse mõisted,, koostatakse klassifikatsioonid.