õigusõpetuse konspekt. (3)

Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.

Riigi mõiste.­ Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.

• Õiguses väljendub riigi tahe.

• Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks

Mis on riigiaparaat , selle süsteem. – kodanike ühiskonna institutsioon.

Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus.

• Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem.

• Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.

• Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

• Õiguslik tava

• Õigusteadus (juristide arvamus)

• Kohtu- ja halduspretsedent

• Leping

• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid

• Normatiivakt

Tava erinevus õigusnormist. - ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. –erinevus!? Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.

Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum

• Kehtestatud riigi poolt

• Selles väljendub riigi tahe

• Üldkohustuslike normide kogum

• Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga

Õiguse seos poliitikaga.- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend.

• Riik on poliitilise võimu organisatsioon.

• Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid .

• Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.

Õiguse seos majandusega. - Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused.

• Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud

Sotsiaalne reguleerimine

Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 2 viisi: Individuaalne ja normatiivne reguleerimine

Individuaalne reguleerimine

• Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.

ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. - Õigusnormi loogiline struktuur

• Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:

• Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile;

• Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine;

• Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi.

ÕN loogilise struktuuri elemendid:

• HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused

• DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused)

• SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.

Mis on õigusharu.- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.

Milline norm on sotsiaalne norm.- Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil.

SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid.- Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.

• Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.

Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. - Avalik õigus

• Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon

Eraõigus

• Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.

Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid

• HUVITEOORIA –

• Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist

• Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)

• SUBJEKTITEOORIA –

• Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.

• Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.

• ALLUVUSTEOORIA-

• Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).

• Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).

• Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. – Riigiõigus, tööõigus, haldusõigus, karistus,: era: tsiviil, majandus, protsessi.

Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. - Määrus

• Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel.

Määruse jõustumine

• Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.

seadus

• Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).

• Põhiseadus

• Konstitutsioonilised seadused

• lihtseadused

Seaduse jõustumine

• Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

õigusakt

• Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi

Õigusakti kehtivus

• Ajaline

• Ruumiline

• Isikuline

Ajaline kehtivus

• On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt).

• Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit:

• 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.

• 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.

Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist

Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe

• Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.

Õigussuhte elemendid

• 1. Subjektid

• 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused

• 3.objekt

Õigusrikkumise liigid. Juriidilise vastutuse liigid. - Õigusrikkumise liigid

• Kuriteod

• Väärteod

• Tsiviilõigusrikkumised

• Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised

Juriidiline vastutus

• On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises.

Juriidilise vastutuse liigid

• Kriminaalvastutus

• Haldusvastutus

• Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus

• distsiplinaarvastutus

• Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks. - On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline, õigusvõimeline ja teovõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.

Õigussuhte subjektid . Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse

• ÕIGUSSUBJEKTSUS – SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA

ÕIGUSSUBJEKTSUSE MOODUSTAVAD:

• Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.

• Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.

• Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest

Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. – Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon , millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus

Juriidilise vastutuse liigid

• Kriminaalvastutus

• Haldusvastutus

• Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus

• distsiplinaarvastutus

Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused. Indiviidide vajaduste ja tahte alusel tekivad need kooskõlas kõrgemate organitega.
Tehing.Tehingu vorm. - Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

• Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
  
• Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
  

Esindamine . Esinduse liigid. – esindamine on mingi ühenduse või ettevõtte huvide eest seismine ja võib samal ajal ka juhtimine olla. (tavaliselt nõukogu). Liigid oleks ametlik ja mitteamtelik.
Mis on aegumine . tähtaja möödumine (dokumendi puhul kehtivuse kaotamine)
Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust. - seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
Kes on ettevõtja- On füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük ja teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing
Nimeta äriühingute liigid : On täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu
Mis on ettevõte - On majandusüksus (sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara , sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jne, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa , rentida), mille kaudu ettevõtja tegutseb.
Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu : Register ettevõtjate kohta.Peetakse maakohtute juures.Tähtsus: 1.Avalikkuse printsiip – äriregistri põhiandmetega saavad tutvuda kõik;2. Äriregistri andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes;3. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Koosneb:1. Registrikartoteek2. Äritoimik3. Registritoimik

Registrikartoteek – selles sisaldub ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu näit. Ärinimi, asukoht, tegevusala , esindusõiguslikud isikud jm.
Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart.

Äritoimik – säilitatakse need dokumendid , mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded jne)

Registritoimik – sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes.
Mis on täisühing - Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Mis on usaldusühing - Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses
Mis on osaühing- Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. Mis on aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Mis on välismaa äriühingu filiaal - Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali . Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist