Õiguse alused põhimõisted (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.

Tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.

Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati.

Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe . 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.
6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.

Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud. See kehtestatakse riigi poolt kindlas korras selleks pädeva institutsiooni poolt ning tagatase riigi sunniga.

Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond,riik, kollektiiv )

Õigusnormi loogiline struktuur seisneb selles, et kuna õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis peab adressaadini jõudma tema teadvuse kaudu, siis peab see käitumisreegel vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks määrama :
1.tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2.subjektile lubatud,keelatud või kohustatud käitumise 3.normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi ( sanktsioon )

Õigusnormi hüpotees on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt esimene element, mis näitab õigusnormi kehtivuse tingimused.

Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt teine element, mis näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi

Õigusnormi sanktsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt kolmas element, mis näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.

Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1.Subjekti järgi – eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. 2. Reguleerimisobjekti järgi – õigusnormid liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. 3.Ajalise kehtivuse järgi – õigusnormid võivad olla kas piiratud ajalisekehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4.Territoriaalse kehtivuse järgi – eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks.

Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik ,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus)
Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks .

Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Füüsilise isiku teovõime , mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid .
Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest.

Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Inimese elu ruumiline keskpunkt.
Füüsilise isiku tegevuskoht on koht, kus inimene alalselt või peamiselt teguseb, tema elu ruumiline keskpunkt.

Teadmata kadunud isik
Tingimus: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha,eluoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
Kui teadmata kadunul isikul on vara , võib kohus huvitatud isiku taotlusel määrata tema varale hoolduse.
Surnuks tunnistamine
Kohus võib teadmata kadunud isiku,huvitatud isiku taotlusel, surnuks tunnistada, kui 5 aasta jooksul ei ole andmeid,et ta oleks elus.
Kui isik jäi kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetuse tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest.
Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid 2 aasta jooksul

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt .
Juriidilise isiku liigid: 1.Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, ministeerium , töötukassa jne.) ; 2. Eraõiguslik juriidiline isik ( täisühing ,usaldusühind, aktsiaselts , osaühing , sihtasutus ja MTÜ, tulundusühistu )

Juriidilise isiku õigusvõime: Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.

Juriidilise isiku esindamine – Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks .

Juriidiliste isikute organid
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

Juriidiliste isikute lõpetamine
Alused: vabatahtlik ja mittevabatahtlik (sh sundlõpetamine)
Likvideerimine Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.
Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras.

Asi on kehaline ese. Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi.
Asja liigid: 1. Kinnis - ja vallasasjad 2.Asendatavad asjad 3.Äratarvitatavad asjad
Asja osad: 1. Asja oluline osa- koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
2.Kinniasja olulised osad – sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, asvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud , nt ridaelamuboks.
Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti.
Päraldis on vallasasi , mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis.
Viljad – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.

Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles sisaldub kindla õigusliku tagajäre kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Tehingu liigid – ühepoolne tehing ( aluseks on ühe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus)
Teostamise viisi alusel jaotatakse veel: konsensuaalsed ja reaalsed tehingud .

Tehingu vorm
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
Tehingud võivad olla tehtud: Lihtkirjalikus , notariaalses ja elektroonilises vormis.

Ofert - ettepanek lepingu sõlmimiseks, kinnituskande tegemine, äriregistri kanne.
Aktsept - Leping on sõlmitud, kui teine pool oferti’i aktsepteerib. Aktsepti võib väljendada otsese tahteavaldusega või mingi teoga. Nt lepingu täitmisele asumisega.

Tähtaeg- Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
Tähtaja määramine- Tähtaeg määratakse nädalate, kuude, päevade, aastate või tundidega või seotakse mingi kindlalt saabuva sündmusega.
Tähtaja algus- Tähtaja algust loetakse alates tehingu/lepingu täitmise momendist.
Tähtaja lõpp- Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisega või mingi sündmusega.
Tähtaja pikendamine-

Esindamine- Isik, kelle kaudu võib teha tehingut, va juhul kui seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha tehing isiklikult.
Esindamise liigid- Seadusjärgne esindusõigus ja esindusõigus, mis on antud volitusega.

Esindusõigus- on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

Volitus - Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel.
Volituse liigid- lihtkirjalik ja notariaalselt tõendatav
Volituse lõppemise alused- 1.Esindaja on sooritanud tehingu, milleks volitus on antud. 2. Volituse tähtaeg lõpeb. 3. Esindatav tühistab volituse. 4. Esindaja loobub . 5. Esindatava või esindaja juriidiline isik lõpetab tegevuse. 6. Esindatav või esindaja pankrotistub. 7. Esindatav või esindaja sureb või tunnistatakse teovõimetuks või piiratakse teovõimet või jääb teadmata kadunuks.
Volituse tagasivõtmine- toimub tahteavalduse tegemisega esindajale, või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud; või avalikkusele.
Esindaja võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 12 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

koortk Õppematerjali autor

Põhimõistete loetelu ja definitsioonid aines "õiguse alused"

Õigus Tava Õiguse määratlus Sotsiaalne norm Õigusnormi loogiline struktuur Hüpotees Dispositsioon Õigusnormide liigitus Tsiviilõigus Füüsiiline isik Juriidiline isik Tehing Ofert Tähtaeg Esindamine Volitus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tsiviilõiguse üldosa

pandektiline süsteem õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus. eraõigus ja avalik õigus eraõiguses on objektiks eraisikute omavahelised õigussuhted. Iseloomulikuks tunnuseks on üksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt. Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e. protsessiõigus. avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine huviteooria avalik õigus on kõik see, mis lähtub riigi huvist (ehk üldistest huvidest)

Õigus

pdf

Õigusõpetuse konspekt

2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216

Õigusõpetus

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka

Õigusõpetus

doc

Tsiviilõiguse üldosa

ÕIGUS/ius - rooma õigussüsteemis oli õigusnormide jaoks tarvitusel termin ius. Mõnevõrra lihtsustatuna öelduna on õigus õigusnormide kogum. ÕIGUSNORM omakorda kujutab endast riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglit või põhimõtet. Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. 2. Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest? Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid. Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka need normid sisaldavad käitumisreegleid, kuid erinevalt õigusnormidest ei ole need

Tsiviilõigus

docx

TsÜS küsimused eksamiks

Mis on tava? Pikaajaline käitumisharjumus 16. Mis on käsutustehing? Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut 17. Mis on kohustav tehing? võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet 18. Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Riik ei tohi hakakta domineerima ja oma positsiooni kuritarvitada: pealtkuulamine jne.Eraõiguses on rohkem vabadusi. Vabadust on vaja selleks, et ühiskond edasi areneks. 19. Kuidas jaguneb eraõigus? Tsiviilõigus-mis omakorda jaguneb: võlaõigus- tegeleb lepingutega; asjaõigus- tegeleb omandiga; perekonnaõigus- tegeleb abieluga ning laste ja vanemate

Tsiviilõiguse üldosa

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

Õiguse alused

doc

Tsiviilõiguse konspekt

Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; VÕS § 6) 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. 2.1 Üldosa Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.Hea usu 2

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse aluste eksami materjal

*Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid