Lühike sissejuhatus tsiviilõigusesse (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Tsiviilõiguse üldosa

5 VÄGA HEA

I teema. Sissejuhatus tsiviilõigusesse

Eraõigus õiguskorra osana

Õiguse võib jagada:

Objektiivne õigus – eelkõige õigusnormide kogu; õigusnorm – üldkehtiv riiklikult tagatud kirjutatud käitumisreegel
Subjektiivne õigus – võimaldab ise kuidagi käituda või nõuda kelleltki teatud käitumist, mis on riiklikult tagatud

Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel):

Avalik õigus
Eraõigus – õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel

Eristamise kriteeriumid:

Huviteooria – avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi
Subordinatsiooniteooria – avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed
Subjektiteooria – avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana , eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ?

Õigussüsteemid:

Mandri-Euroopa õigussüsteem (jaguneb germaani ja romaani õigusperekondadeks) – põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud
Anglo-Ameerika ehk common law süsteem – ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid
Skandinaavia õigussüsteem – AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud

Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel:

Avaliku õiguse normideks – riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused
Eraõiguse normideks – tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme – näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada , kui tegemist nn välismaise elemendiga)

Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus

Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses.
Reeglid, mis kõigi valdkondade normidel on ühised: üldpõhimõtted, isikute kohta normid, tehingute üldnormid.
Ajaloos eristatakse peamiselt kahte tsiviilõiguse süsteemi (ainult seal, kus kodifitseeritud M-E!):

Institutsiooniline süsteem – normid jaotatakse (lähtutakse nn institutsioonidest): isikud, asjad, hagid (siin tähenduses „omandamise viis“); suunatud varaliste suhete reguleerimisele. Varalised suhted on kahte tüüpi:

O-X omanik-kõik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult)
O-K omanik – kindel isik (asjade üleminekul)

Iseloomulik romaani õigusperekonnale. Rohkem levinud kui pandektiline.

Pandektiline süsteem – Saksamaal väljatöötatud süsteem; tsiviilõigus jaotatud viieks osaks (üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, võlaõigus); lähtutakse valdkonnast. Iseloomulik germaani õigusperekonnale.

Pandektiline & institutsiooniline combined:
Perekonnaõigus - ISIK
Asjaõigus - ASI
Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK
Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK

Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis

Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut – perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima – olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud.
NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms. Pärast NSV aega keeruline olukord – kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks. Suurt osa nendest normidest polnud uues olukorras enam võimalik rakendada. Ülemnõukogul oli dilemma , kas luua oma originaalne tsiviilkoodeks või lähtuda mingist kindlast mudelist. 1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel.
Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit).
I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993
II TSÜS jõustus 01.09.1994
III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995
IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997
V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002
PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon.
Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ).

Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad

Tsiviilõiguse ja eraõiguse olemus on sama – reguleerivad eraisikute vahelisi suhteid võrdsuse põhimõttel.
Eraõiguses veel lisaks tsiviilõigusele (olemus on sama, aga subjektide erinevus):

Kaubandusõigus ehk äriõigus

Kaupmeeste vaheline õigus – reguleeris kaupmeeste vahelisi suhteid (muutes neid paindlikumaks); tänapäeval reguleerib ettevõtjate vahelisi suhteid. Veel ka kaubandustehingute vahelised normid, ent Eestis neid ei eristata. Kaubandusõigus sp Eestis eraldi haruna ei eksisteerigi. Äriseadustik pigem aktsiaseltside, äriühingute etc kohta.

Intellektuaalse omandi õigus

Reguleerib intellektuaalse tegevuse tulemusena tekkinud suhteid (autoriõigused). Seondub ka intellektuaalse tegevuse endaga.

Rahvusvaheline õigus

Näitab, millise riigi õigust tuleb kohaldada.

Tsiviilõiguse allikad

Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normide kogum. TSÕ allikas on koht, kus need normid esinevad. Enamasti on TSÕ allikaks seadus (harva mõni alam akt). PS ka oluline, aga TSÕ jaoks keskse tähendusega TSÜS, AsjaõS, PerekonnaõS, VõlaõS, PärimisõS.
Lisaks seadustele on TSÕ allikaks ka tava (TSÜS § 2 lg 1 – „Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.“). Tava on ka kohtupraktikas aktsepteeritud. Tava kasutatakse peamiselt siis, kui pole vastavat normi seaduses.
Lisaks meie seadustele ka EL seadusandlus, mis puudutab TSÕ. Allikaks ei ole kohtupraktika , kuid omab tähendust õiguse kohaldamisel analoogilises asjas (pole siiski pretsedent). Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse).

Tsiviilõiguse kehtivus

Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada).
Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent leping on sõlmitud vana seaduse ajal. Seadusel POLE tagasiulatuvat jõudu! (Aga – kui leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu – siis oleneb.)

Tsiviilõiguse tõlgendamine

TSÕ tõlgendamine tähendab pm TSÕ normi ehk üldkehtiva reegli sisu avamist ehk mis selle normi taga on?

Normi läbilugemine – grammatiline tõlgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud)

Üldiste, abstraktsete normide mõistmine (nt TSÜS § 6 lg 4 – „Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava lepingu kehtivusest.“) ehk süstemaatiline tõlgendamine (normide sisu nende seoses). Tuleb kontrollida mitme tasandi norme, nende seoseid jne.
Abistavad tõlgendamised:

Ajalooline – pm kujunemine
Teleoloogiline – eesmärgist tulenev

Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogia kaudu

Vajadus analoogia järele tekib, kui seaduses on lünk ja puudub konkreetne norm. Siis tuleb leida sarnane norm ja seda kohaldada. Õiguse analoogia – lähtumine õiguspõhimõtetest. Olukord peaks kuuluma õigusliku reguleerimise valdkonda, kuid norm puudub – siis analoogia.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 70 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marrrrria Õppematerjali autor

Tsiviilõiguse üldosa esimesed kaks loengut.

tsiviilõiguse üldosa tsiviilõigus eraõigus õiguskord

Sarnased õppematerjalid

pdf

II loeng ja seminar

06.09.2021 II 1. Tsiviilõiguse iseloomustus Eraõigus → Tsiviilõigus - võlaõigus tegeleb lepingute ja lepinguväliste kohustustega. Lepinguväline kohustus on loetelu kohustustest, mis kehtivad ilma lepinguta. Näiteks kahju hüvitamine, alusetu rikastumine - asjaõigus tegeleb omandiga - perekonnaõigus tegeleb abielu ja vanemate-laste vaheliste suhetega - pärimisõigus tegeleb vara üleandmisega surma korral → Äriõigus - äriõigus/ühinguõigus

Kategoriseerimata

doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõiguse üldosa

 Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS;  Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;

Tsiviilõigus

doc

TsÜS-i konspekt

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.

Õigus

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. · Menetlusõigused tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus Eraõigus: · Rahvusvaheline eraõigus määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes on välismaine element. · Tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel · Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat · Intellektuaalse omandi õigus õigus inimese loometöö tulemustele · Tööõigus õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.

Sissejuhatus õigusteadusesse

doc

Tsiviilõigus

Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2

Õigus

doc

Tsiviilõiguse konspekt

Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate

Õiguse alused

docx

Tsiviilõigus

1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid.

Ühinguõigus

Rohkem sarnaseid