Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õiguse eksam (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus alused
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14092003?
  • Millal jõustus EV põhiseadus?
  • Kuidas muudetakse EV Põhiseadust?
  • Kellel on Põhiseaduse muutmise algatamise õigus?
  • Kellel on sünnijärgne õigus eesti kodakondsusele?
  • Kuidas teostatakse kõrgeimat riigivõimu?
  • Kellele kuulub EV- s seadusandlik võim?
  • Millised funktsioonid on Riigikogu pädevuses nimetada vähemalt 5?
  • Kellel on EV-s seaduse algatamise õigus?
  • Milline on õiguskantsleri tegevus kui vastuvõetud õigusakt on Põhiseadusega vastuolus?
  • Millised kohtud moodustavad EV kohtusüsteemi astmelisus?
  • Millised on esimese astme kohtu funktsioonid lisaks õigusemõistmisele?
  • Kes nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja kes nimetab muud kohtunikud?
  • Millised on Riigikontrolli ülesanded?
  • Milline on EV riigivalitsemise kord?
  • Kuidas moodustatakse EV Valitsus koosseis?
  • Millised on Kohaliku Omavalitsuse üksused ja nende volituste tähtaeg?
  • Kes on EV- s riigikaitse kõrgeim juht?
  • Mis on süütuse presumptsioon?
  • Kuidas liigitatakse asju?
  • Mis on valdus ja mis on omand?
  • Mis on vallaspant?
  • Mis on kinnispant?
  • Mis on kinnistusraamat?
  • Mis on väärtegu?
  • Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003?
    14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - „Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses”
  • Millal jõustus EV põhiseadus?
    Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus.
  • Kuidas muudetakse EV Põhiseadust?
    Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.
    Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.
    Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
    1) rahvahääletusel;
    2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
    3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
    Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.
    Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamus. Rahvahääletus toimub kõige varem kolme kuu pärast, arvates sellekohase otsuse vastuvõtmisest Riigikogus.
    Põhiseaduse muutmiseks Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama Riigikogu koosseisu enamuse toetuse.
    Kui Riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel oma koosseisu 3/5 häälteenamusega muutmatult vastu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, siis on põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud.
    Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu 4/5 häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega.
    Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist.
    Põhiseaduse muutmist ei saa samas küsimuses algatada ühe aasta jooksul, arvates vastava eelnõu tagasilükkamisest rahvahääletusel või Riigikogus.
  • Kellel on Põhiseaduse muutmise algatamise õigus?
    Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.
  • Kellel on sünnijärgne õigus eesti kodakondsusele?
    Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
  • Kuidas teostatakse kõrgeimat riigivõimu?
    Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(Eesti kodanik,18):
    1) Riigikogu valimisega ;
    2) rahvahääletusega.
    Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid - oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat.
  • Kellele kuulub EV- s seadusandlik võim?
    Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
  • Millised funktsioonid on Riigikogu pädevuses (nimetada vähemalt 5)?
    Riigikogu funktsioonid:
    1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
    2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
    3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
    4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
    5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
    6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
    7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri;
    8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
    9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
    10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
    11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
    12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
    13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;
    14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129;
    15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
    16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
  • EV Presidendi valimise kord.
    Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu .
    Vabariigi Presidendi kandidaadi(Eesti kodanik,40) ülesseadmise õigus on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust.
    Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu 2/3.
    Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine.
    Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu(Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad((1 esindaja,Eesti kodanik)).
    Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel.
    Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
    Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.( Vabariigi President valitakse ametisse 5 aastaks, max 2 ametiajaks järjestikku.)
  • Kellel on EV-s seaduse algatamise õigus?
    Seaduste algatamise õigus on: Riigikogu liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.
    Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu.
  • Õiguskantsleri ülesanded EV-s.
    Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab
    1) järelevalvet seadusandliku, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseaduse ja seadustega.
    2) analüüsib seaduste muutmisi, uute seaduste vastuvõtmisi
    3) riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
    4) teeb Riigikogule ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.
  • Milline on õiguskantsleri tegevus, kui vastuvõetud õigusakt on Põhiseadusega vastuolus ?
    Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20 päeva jooksul põhiseaduse kooskõlla.
    Kui akt ei ole 20 päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla viidud , teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.
  • Millised kohtud moodustavad EV kohtusüsteemi (astmelisus)?
    Eesti kohtusüsteem on 3astmeline koosneb:
    1) esimese astme kohtud – Maa-(4), linna- ja halduskohtud(2)
    2) teise astme kohus – ringkonnakohtud(2) ( vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid )
    3) kolmanda astme kohus - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus)
  • Millised on esimese astme kohtu funktsioonid lisaks õigusemõistmisele?
    Esimese astme kohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (maakohtud); haldusasju(halduskohtud)
  • Kohtuniku ametissenimetamise kord ja teenistuse tähtaeg.
    Kohtunikud : nimetatakse ametisse eluaegsetena.
    saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
    Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus ametis.
    Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus.
  • Rahvakohtuniku olemus ja õiguslik staatus.
    Rahvakohtuniku(25-70, teovõimeline, Eesti kodanik, elukoht Eestis, oskab eesti keelt kõrgtasemel, tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega, pole: süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, valitsuse liige) eesmärgiks on esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist . Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.
  • Riigikohtu pädevus.
    Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
  • Kes nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja kes nimetab muud kohtunikud?
    Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
    Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
    Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
  • Millised on Riigikontrolli ülesanded?
    Riigikontroll kontrollib:
    1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
    2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
    3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;
    4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
  • Parlamentaarse vabariigi õiguslik iseloomustus.
    Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast. Valitsusele parlamendi poolt umbusalduse avaldamine toob kaasa valitsuse või parlamendi errumineku ja erakorralised valimised. Valitsus juhib riiki ja peaminister on riigis poliitiliselt tähtsaim isik. Presidendi volitusi, välja arvatud esindusisikuna, teostatakse valitsuse nõusolekul. Näiteks on Itaalia, Eesti, Saksamaa,Austria, Šveits, Island,  Iirimaa .
  • Milline on EV riigivalitsemise kord?
    Eesti Vabariigis on põhiseadusega sätestatud parlamentaarne valitsemissüsteem:
    1) valitsus peab toetuma parlamendi enamuse usaldusele
    2) parlamendil peab olema riigivalitsemise juures oluline kaasarääkimisõigus.
  • Kuidas moodustatakse EV Valitsus (koosseis)?
    Kui valitsus on tagasi astunud , peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta  kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
    Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid . Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega.
  • Millised on Kohaliku Omavalitsuse üksused ja nende volituste tähtaeg?
    Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
    Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu , kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. (Perioodi võib lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.)
    Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
    Hääleõiguslikud on selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on 18.
  • Kes on EV- s riigikaitse kõrgeim juht?
    Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta oma arvamuse. Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning Kaitseväe juhataja.
    Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina :
     1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;
     2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust, ja teavitab sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 kohaselt viivitamata Julgeolekunõukogu;
     5) annab ohvitseri sõjaväelisi auastmeid seadusega sätestatud korras;
     6) kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu;
     7) täidab teiste seadustega talle pandud ülesandeid riigikaitse korraldamisel.
     (2) Vabariigi Presidendil on õigus nõuda riigi julgeoleku ja riigikaitse kohta informatsiooni kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning Kaitseliidult. Vabariigi Presidendi sellisele järelepärimisele tuleb vastata viivitamatult.
     (3) lõikes 1 antud Vabariigi Presidendi aktide täitmist korraldab Vabariigi Valitsus.
  • Õigusnormi mõiste ja struktuur.
    Õigusnorm on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist.
    Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav.
    Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus , mis tunnistatakse õigusrikkumiseks.
    Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest.
  • Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis.
    Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
  • Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine.
    Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud :
    1) mis muudavad riigipiire;
    2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;
    3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega;
    4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi;
    5) milles ratifitseerimine on ette nähtud.
    • Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamus.
    • Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.

  • Mis on süütuse presumptsioon?
    Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt – au, hea nime ja inimväärikuse kaitse.
  • Õigusloome protsess ja selle staadiumid.
    I – ettevalmistav töö.
    1. Töörühma moodustamine (suurus sõltub eelnõu sisust, mahust. Töörühma juhi määramine. Eelnõu eelarve.)
    2. Selgitatakse kas regulatsioon kehtib juba või tuleb luua uus.
    3. Koos alusandmete kogumisega selgitatakse kuidas oli probleem reguleeritud enne 1940.a. (tuleneb Riigikogu 1992 otsusest – Seadusloome järjepidevus)
    4. Kuidas valdkonda reguleerivad EL õigusaktid.
    5. Teiste riikide kogemus.
    6. Teoreetiline olemus.
    7. Sotsioloogiliste uuringute andmed.
    8. Eelnõu struktuur.
    9. Eelnõu rakendamise maksumus, tulud-kulud.
    II – esialgse variandi väljatöötamine.
    Loominguline lähenemine. Kas iga töörühma liikmel eraldi peatükk või üks liige sõnastab kogu eelnõu, see tagab terminoloogilise ja väljendusliku ühtsuse. See liige peab pidevalt arvestama teiste ettepanekutega. Koostatakse seletuskiri :
  • Koostajate nimed.
  • Eelnõu vajalikkuse põhjendus.
  • Alusandmed enne 1940.
  • EL regulatsioon.
  • Organisatsioonilised muudatused.
  • Rahalised kulutused.
    III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine .
  • Juriidiline ja keeleline ekspertiis.
  • Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone.
  • Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada).
    IV – eelnõu menetlemine Riigikogus.
    I lugemine – toimub seaduse eelnõu tutvustamine RK liikmetele , saab esitada muudatusettepanekuid (RK liikmed fraktsioonid, komisjonid ).
    II lugemine – toimub sätete arutelu juhtivkomisjon selgitab esitatud muudatusi. Toimuvad läbirääkimised, ettepanekute esitajad võivad nõuda oma ettepanekute läbihääletamist.
    Pärast II lugemist võib nõuda katkestusi.
    III lugemine – esitatakse lõpptekst. Toimuvad läbirääkimised ja pärast seda hääletamine.
    Lihtseadusel peab olema osavõtvate RK liikmete poolt lihthäälteenamus. PS muutmist eeldavad 51 poolthäält.
    Pärast seaduse vastuvõtmist suunatakse see Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks, kellel on veto õigus. Kui VP vetoõigust ei rakenda, avaldatakse RT. Täitmisele kuulub ainult avaldatud seadus. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.
    Kui RK VP ettepanekul seadust ei muuda läheb see VP poolt esitatuna Riigikohtusse.
  • Notari ülesanded, ametisse määramine.
    Notar on avalik-õigusliku ameti kandja. Riik on andnud õiguse tõestada õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja, ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluks ajaks. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond.
  • Avaliku dokumendi legaliseerimine ja apostilliga kinnitamine.
    Avalik dokument on:
    • haldusdokument (diplom, tunnistus , tõend, õiend, teatis vms);
    • kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, väljavõte registrist, kohtutäituri dokument vms); 
    • notari või vandetõlgi dokument. 
    Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Apostillida võib avaliku dokumendi: originaali, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljatrükki või väljavõtet. Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud.
    Avalik dokument on vaja apostillida, kui soovitakse kasutada riigis, kes on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga. Kui avalik dokument on kord juba apostilliga kinnitatud, on seda võimalik kasutada kõigis konventsiooniga ühinenud riikides.
  • Kuidas liigitatakse asju?
    Kinnisasjad  on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised, rajatised (krunt ja sellel asuv maja), omandid (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tegeleb notar.
    Vallasasjad on kõik esemed ja asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, arvuti, haagiselamu, laev. Vallasasjadel kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist.
  • Mis on valdus ja mis on omand?
    Valdamine on õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. St, et omanikul on õigus oma valdust kaitsta, v.a ainult rentniku vastu, kes on asja otsene valdaja.
    Omand on tegelik õiguslik vorm asja üle. Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Omandi esemeks võib-olla iga asi, mille omamine ei ole seadusega keelatud. Omandiõiguse tunnistamiseks piisab , et omanik tõedab omandusetekkimist õiguslikel alustel. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seaduse või teiste omamine õigusega.
    Omand jag:
    • kaasomand - 2 või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
    • ühisomand - 2 või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand

  • Pandi mõiste ja liigid.
    Asi on panditud juhul, kui see on isikul kellegi kasuks panti seatud. Kui nõuet ei ole kohaselt täidetud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele vara pantida. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, nii asja kui ka õigusi.
    Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant.
  • Mis on vallaspant?
    Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jag:
    • käsipant - vallasasi panditakse, kui see antakse üle pandipidaja valdusesse ja kinnitatakse pandilepingu sõlmimisega.
    • registerpant - vallasasi panditakse, kuid asi jääb pantija valdusesse (hoiule, pantija ei saa kasutada) ning pant (nt. laev, lennuk, jms sõidukid) registreeritakse.
    • kommertspant – ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse. Registerpani järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud intellektuaalse omandi vormi.

  • Mis on kinnispant?
    Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus. Kinnispant ehk hüpoteek rakendub kinnisasjale selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek kehtib kande tegemisega kinnisraamatusse. Kinnisasja omanik võib kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi muul viisil.
  • Hüpoteegi mõiste ja olemus (osahüpoteek ja ühishüpoteek).
    - Hüpoteek on kinnisasja pant, mida seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. See tähendab, et juhul, kui võlga ei suudeta tasuda, tekib hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja müümist kohtutäituri kaudu, ilma et ta peaks eelnevalt kohtusse pöörduma. 
    Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
    Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisest. Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi kohta märgitakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus ehk hüpoteegisumma. 
    - Osahüpoteek - Kui üks hüpoteek jagatakse nt mitme hüpoteegipidaja vahel osadeks – selleks ei ole
    vaja omaniku nõusolekut ja osahüpoteegid jäävad samale järjekohale, st kui läheb sundmüügiks, siis
    kõik selle järjekohal olevad osahüpoteegipidajad saavad samas järjekorras oma nõude rahuldatud
    (ja kui müügisummast ei piisa siis jagavad osahüpoteegipidajad saadava summa proportsionaalselt
    oma osale).
    - Ühishüpoteek - kui ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest ja juhul, kui laenu ei tagastata, võib hüpoteegipidaja valida, milline kinnistu müüa.
  • Äriregister (tähendus ja pidamise koht).
    Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.
    Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil.
    Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel.
    Äriregistri koosseisu kuulub:
    1) registrikaart
    2) äritoimikud;
    3) registritoimikud.
  • Mis on kinnistusraamat ?
    Kinnistusraamat on kinnisasjaga seotud asjaõigust käsitlevate andmete register , mis annab kolmandatele isikutele teavet kinnistute kohta. Kõik kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registriosa ning sellele antakse kordumatu number (kinnistu number).
  • Tsiviilõiguse subjektid .
    Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid sõltumata subjektist ning autonoomse meetodi alusel ehk subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised (Füüsiline isik on inimene õigussubjektina) või juriidilised isikud.
    Juriidilist isikud jag:
    1. Eraõiguslik juriidiline isik - isikud, mis on loodud erahuvides. EJI on täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing.
    2. Avalikõiguslik juriidiline isik - isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
    Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes AJI-na
    omades tsiviilõigusi ning kohustusi teostavad nad organite ja asutuste kaudu.
  • Äriühingute liigid ja nende üldiseloomustus (FIE,TÜ,UÜ, OÜ, AS).
    Äriseadustik liigitab ettevõtjad:
    1. Füüsilisest isikust ettevõtjad - iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb.
    2. Täisühing - äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
    3. Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühe nime all ning vähemalt üks usaldusosanik
    vastutav ühistu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks usaldusosanik vastutab ühingu kohustuste eest
    oma sissemakse ulatuses.
    4. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest,
    osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
    5. Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste
    eest, aktsiaselts vastutav oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
  • Töösuhte mõiste, tööleping.
    Seadusest tulenevalt loetakse suhet, töötaja, kes rakendab oma oskusi, teadmisi ja võimeid ning tööandja, kes kasutab võõrast tööjõudu ja tasub selle eest, töösuhteks.
    Tööleping on õigusakt, mis kujutab endast töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet, mille kohaselt töötaja kohustub isiklikult teostama konkreetsele ametikohale vastavat tööd ning järgima antud tööandja juures kehtivaid töösisekorraeeskirju. Tööandja aga kohustub varustama töötajat kokkulepitud tööfunktsioonile vastava tööga, maksma töötajale õigeaegselt ja täies mahus töötasu ning tagama tööõiguse alases seadusandluses, kollektiivlepingus ja osaliste kokkuleppes sätestatud töötingimused
  • Töötaja ja tööandja kohustused.
    Töötaja kohustused:
    1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
    2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
    3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
    4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
    5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
    6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
    7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
    8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
    9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
    10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
    Tööandja kohustused:
    1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
    2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
    3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
    4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
    5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
    6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
    7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
    8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
    9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
    10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
    11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
    12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
    13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
  • Kollektiivleping ja usaldusisik (kollektiivne töötüli).
    • Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Sõlmitakse:
    • töötajate/töötajate ühingu/liidu ja tööandja / tööandjate ühingu või liidu vahel
    • riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel

     Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on kehtetud.
    Töötajale laienevate sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam .
    Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus.
    • Usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga.
    • Kollektiivne töötüli: vaidlused,mis tekivad kollektiivlepingu alusel töötades -> vaidlus töötajate ja tööandja vahel, problemaatika jääb tööseaduste valdkonda.

  • Individuaalsete töötülide lahendamise kord.
    Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus , mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.
    Töösuhetest tekkinud lahkarvamuse lahendamine:
    1) kokkuleppe sõlmimisega - kasutades töötajate usaldusisiku/ töötajate ühingu /liidu juhtorgani vahendust.
    2) tööandja moodustab, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni, mille koosseis, pädevus ja töökord määratakse tööandja ja töötajate usaldusisiku, ühingu või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel.
    3) Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.
    4) Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel.
  • Individuaalse töötüli lahendamise organid .
    Individuaalseid töövaidlusi lahendavad :
    1) töövaidluskomisjon
    2) kohus
  • Töövaidluste iseloom.
    Töövaidluste tekkimise tingimused ongi konkreetseks põhjuseks. Asjaolusid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad töösuhet ja kutsuvad esile töösuhte subjektide vahelise reguleerimata erimeelsuse. Need asjaolud võivad olla:
    1) majandusliku iseloomuga, näiteks ettevõtte finantsprobleemid, mis takistavad töötasu õigeaegset ja täies mahus väljamaksmist,
    2) sotsiaalse iseloomuga, näiteks kasvav erinevus madala- ja kõrgepalgaliste töötajate palgatasemete vahel,
    3) õigusliku iseloomuga, näiteks tööõiguse alase seadusandluse arusaamatus ja keerukus töötaja ja juhtkonna jaoks. Sellest tulenevalt võivad töötajad mitte mõista oma tööalaseid õigusi ja kohustusi ning oma õiguste kaitsmise viise, ametiühingujuhid võivad olla töötaja tööalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmiseks halvasti ettevalmistunud jne.
  • Millised on EV riigipühad, loetleda .
  • uusaasta – 1. jaanuar;
  • iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev – 24. veebruar - rahvuspüha
  • suur reede – liikuv püha, kaks päeva enne ülestõusmispühade 1. püha;
  • ülestõusmispühade 1. püha – liikuv püha, esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva;
  • kevadpüha – 1. mai;
  • nelipühade 1. püha – liikuv püha
  • võidupüha, Eesti Vabadussõja Võnnu lahingu aastapäev – 23. juuni;
  • jaanipäev – 24. juuni;
  • taasiseseisvumispäev, Eesti Vabariigi sõltumatuse taastamise aastapäev – 20. august;
  • jõululaupäev – 24. detsember 
  • esimene jõulupüha – 25. detsember;
  • teine jõulupüha – 26. detsember.
  • Lepingud (ostu-müügi ja vahetuse mõiste).
    Asja ostu-müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
    Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
  • Lepingud (kinkeleping ja faktooringu mõiste).
    Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
    Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks:
     1) vara omandamisest hoidumist;
     2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud ;
     3) pärandist või annakust loobumist.
    Faktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali.
    Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:
     1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
     2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
  • Lepingud (üürilepingu ja rendilepingu mõisted).
    Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
    Rendilepinguga kohustub üks isik ( rendileandja ) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
  • Lepingud (liisingulepingu mõiste).
    Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
  • Lepingud ( laen ja krediit, nende eristamine).
    Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
    Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
  • Lepingud (töövõtulepingu mõiste).
    Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
  • Lepingud ( kompromissilepingu mõiste)?
    Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
  • Karistusõiguse ülesanne ja põhimõtted.
    Ülesanne: tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid.
    Põhimõte: Seaduslikkuse põhimõte
  • Mis on väärtegu?
    Väärtegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 11 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õiguse eksam #1 Õiguse eksam #2 Õiguse eksam #3 Õiguse eksam #4 Õiguse eksam #5 Õiguse eksam #6 Õiguse eksam #7 Õiguse eksam #8 Õiguse eksam #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kr1stjann Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Vastused eksami küsimustele
    õigus eksam küsimused töötaja tööandja põhiseaduse muutmise riigikaitse

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti Põhiseadus
    22
    doc

    Eesti Põhiseadus

    riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6

    Ühiskonnaõpetus
    Võimude lahusus-3 võimuharu-demokraatlik ühiskond
    5
    docx

    Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

    Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? § 81. Vabariigi

    Ühiskond
    Õiguse alused - Põhjalik Konspekt
    19
    docx

    Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

    Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    30
    docx

    Õiguse alused konspekt

    omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus ­see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende

    Õiguse alused
    Riigiõigus
    66
    doc

    Riigiõigus

    1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    33
    doc

    Riigiõigus

    1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    47
    doc

    Riigiõigus

    Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid. PARAGRAHV 102 Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega Seaduste algatamise õigus on: 1. Riigikogu liikmel 2. Riigikogu raktsioonil 3. Riigikogu komisjonil 4. Vabariigi Valitsusel 5. Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel poorduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu § 14 POHIOIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Oiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus

    Õigusteadus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun