Õiguse alused konspekt (0)

Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus.
Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord .
Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid.
Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse.
Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele.
Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, moraalinormid , korporatiivsed normid, religioossed normid, õigusnormid .
Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised käitumisreeglid , mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel. Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm.
Õigusnormi struktuuri all mõistetakse õigusnormi sisemist ehitust, seda moodustavate koostisosade teatud omavahelist seost ja tingitust. Õigusnorm ülesehitatud tingimus lausena: Kui (hüpotees)-, siis (dispositsioon)-, vastasel juhul ( sanktsioon ).
Õigusnormi erinevus teistest sots.normidest: rikkumisi karistab riik, ühiskonna hukkamõist, alati kirjapandud, kehtivad kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, keht . teatud inst . poolt.
Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud ; lapse sünni reg. 1 kuu jooksul, liikluseeskiri , koolikohustus alates 7. eluaastast) b) keelavad normid (nt. sissesõidukeeld , peatumiskeeld, alaealine ei tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, peretoetuse laekumine, vanaduspension , valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. perekonnaseadus , VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: a) imperatiivsed ehk kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) b) dispositiivsed ehk kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a. kui on keelatud. c) suhteliselt määratletud. Kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole ära nägemisel (nt. töölähetusele saatmine ) d) pool imperatiivsed. Midagi on riik ettekirjutanud ja midagi saab kokku leppida (nt. töötasu , töötasu alammäär + palju jõuad välja kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) regulatiivsed, määravad ära subjektide õigused ja kohustused b) kaitsvad on kõik karistusõiguse normid.
Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Õigus: õigusevaldkond – eraõigus ja avalikõigus; õigusharu ; õiguseinst. ehk õigus allharud (nt. tehingud ); õigusaktid (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond .
Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug-Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond , mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Mandri-Euroopa: põhineb õigusseadusel, väga suur mõju Rooma õigusel, õigus jaguneb: era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) Kohtunik määrab karistuse, ei eristata avalikku ega eraõigust, reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. (USA, Kanada , Uus- Meremaa , India, Austraalia ) Skandinaavia: eristatakse avalikku ja eraõigust, kodifitseerimata. Eraõigus: isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsedm kaevata saab maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub halduskohtusse.
Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi , direktiiv, COM ja JOIN dokumendid , otsus, SEC ja SWD dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on kohustuslikud kõigis liikmesriikides kui siseriiklik õigus. Direktiivid on suunatud liikmesriikidele ja nende mõte on ühtlustada liikmesriikide seadusandlust. Siseriiklik õigus peab vastama direktiividele.
Õigussüsteem on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum (samas). Õigusinstituut on õiguse allharu.
Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud.
Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse printsiip.
Haldus õiguse allikad: põhiseadus , seadus, seadlus , määrus, kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus .
Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloovakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda)
KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt.
Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetud üld- ja üksikaktid . Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri . Kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused ; Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on üldakt. avaldatakse RT-s; Korraldus on üksikakt (kirjutab alla peaminister ja riigisekretär ) Vabariigi President : Seadus on üldakt; Otsus on üksikakt, jõustub alla kirjutamisega; Käskkiri on üksikakt, jõustub alla kirjutamisega. Minister: Määrus, avaldatakse RT-s; Käskkiri. Maavanem : Korraldus on üksikakt.
KOV üksus | Volikogu ja valitsus: Määrus; otsus; korraldus (ainult valitsus) Kui on kohalik probleem.. abstraktne küsimus, korduvaks kasutamiseks -> määrus. Konkreetne üksik juhtum -> volikogu otsus või valitsuse korraldus.
Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid.
Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum . Kohtuotsus: motiveeriv, resolutiiv osa.
Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud . Jõus on iga jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon : kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad , sadamad, vanglad , kooli territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele.
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses . Kas tegemist on õigusaktiga? Ei, järgmine küsimus. Kas tegemist on õigusaktide süstematiseerimisega? Kui vastasid eelnevale ei, siis ei ole.
Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: seisneb mitme eriseaduse koondamisest üheks seaduseks. Tulemuseks on alati uus õigusakt. Esemeks on õigusnormid. On riiklik ülesanne. Suuremahulised määrused nimet. määrustikeks. Suuremahulised seadused nimet. seadustikeks.
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused | Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, kitsendav või laiendav . Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk ofitsiaalne, normatiivne ; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus võtete järgi: grammatiline ehk keeleline , süstemaatiline, ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane.
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Õigusnormide järgimine , kasutamine, kohaldamine ehk rakendamine.
Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussubjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, õigusuhte objekt.
Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid : täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ( delikti ) õigusrikkumise eest.
Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane).
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne koosseis, objekt, objektiivne koosseis.
Kuriteod on KarS -is sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv , arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.
Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud õigusvastased teod. Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised.
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud : hädakaitse, hädaseisund , kurjategija kinnipidamine , kuritegude matkimine , kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu.
Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia , aegumine.