Õigusõpetus teooria 1 (2)

Q: Millal need õigusaktid jõustuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus teooria 1

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

4 HEA

Esitatud küsimused

Millal need õigusaktid jõustuvad?

õiguse mõiste
Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid.

õigussüsteem
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi.

õiguse allikad
Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.

õigusakt
Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse , lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt

seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti.
Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon , määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga.
Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt.

õigussuhe ja selle elemendid
Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
1) õigussuhte subjekt – juriid. või füüs. isik
2) subjektiivne õigus – õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks
3) juriidiline kohustus – vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik
4) õigussuhte objekt – väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine

õigusrikkumise liigid
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.
Kuriteod – karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu – tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine.
Väärteod e. Haldusõigusrikkumised – on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest . Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest .
Tsiviilõigusrikkumised – seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus.
Tööõigusrikkumised e. Distsiplinaarsüüteod – seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises.

juriidilise vastutuse liigid
Kriminaalvastutus – riiklik sunni vahend, mis järgneb kuriteole. Karmimad karistused.
Haldusvastutus – järgneb väärteole, väiksem kahju tingib lahjemad karistused.
Tsiviilõiguslik e. Varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes, lepingu rikkumises v kahju tekitamises.
Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumises ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest.

õigussuhte subjektid
Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on visiku võime olla õigussuhte osavõtja

õigusvõime
Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga.

teovõime
Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras.

deliktivõime
Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest.

juriidiliste isikute liigid
a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid.
b) Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalikõigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu.

avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid
Avalik-õiguslik juriidiline isik
1) On sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele eraõiguslik juriidiline isik on 1) Täisühing 2) Usaldusühing 3) Osaühing 4) Aktsiaselts 5) ühistu 6) Mittetulundusühing 8) Liit
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

tehing
Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja ja kohustuste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehing on tsiviilõigussubjekti tahteline akt ja õiguspärane tegu, mis on suunatud teatud tsiviilõigusliku tagajärje saavutamisele . Oluline on isiku tahe .
Liigid: Ühepoolsed, kahepoolsed , mitme poolsed

tehingu vorm
Tehingu võivad pooled teha mistahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seadus ei sätesta tehingule kohustuslikku vormi. Pooled võivad teha tehingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis, kui seadus nõuab kohustuslikku kirjalikku vormi, või ei ole tehingu vormi seaduses sätestatud. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis, kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud või keerulisemas vormis. Lepingu kirjalik vorm võib olla kas notariaalselt tõestatud või lihtkirjalik. Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad tehingu osapooled. Kirjaliku tehinguga võrdsustatakse poolte kirjavahetus . Seaduses ette nähtud kohustusliku lihtkirjaliku või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine koos kõigi tagajärgedega.

esindamine
Täis- ja usaldusühingu suhtlemine subjektidega väljaspool ühingut e. Kolmandate isikutega toimub ühingus esindamise kaudu.

esinduse liigid
Ühis esindus , usaldusosanik, prokurist ,

tööleping
Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja kohustub maksma töö eest tasu ning kindlustama kollektiivlepingutega töötingimused.

eraõiguslik juriidiline isik
Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid.

kes võib olla tööandjaks
Tööandjaks võib olla juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

kes võib olla töötajaks
Töötaja on 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik.

töölepingu kohustuslikud tingimused
Töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja kohustub maksma töö eest tasu ning kindlustama kollektiivlepingutega töötingimused.

millistel alustel võib sõlmida määratud tähtajalist töölepingut
Määratud ajaks sõlmitakse tööleping:
1) Teatud töö tegemise ajaks
2) Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks
3) Tööde mahu ajutisel suurenemisel
4) Hooajatööde tegemiseks
5) Kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul)
6) Tööandja loobumine lepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu

töölepingu vorm
Töölepingus peavad olema kohustuslikult ära näidatud järgnevad kokkulepped:
1) Tehtav töö ja selle keerukuse aste
2) Tööaeg
3) Töötasu - ei tohi olla halvem , kui kollektiivlepinguga on ette nähtud; kuidas makstakse jne.
4) Töö tegemise asukoht
5) Kui leping on sõlmitud määratud ajaks, siis lepingu kehtivusaeg
6) Tööleasumise aeg

katseaeg
Katseaeg ei või ületada 4 kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ja invaliididele töölevõtmisel neile ettenähtud töö- või ametikohtadele.

töölepingu lõpetamise vormistamine töölepingus ja tööraamatus
Tööleping võib lõppeda vaid seadusega ette nähtud alustel:
1.Poolte kokkuleppel
2.Tähtaja möödumisel
3.Töötaja algatusel
4.Tööandja algatusel
5.Kolmandate isikute nõudmisel
6.Pooltest sõltumatutel asjaoludel
Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama kirjalikult. Sealjuures töölepingu lõpetamise soov peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamise kohta tehakse töölepingusse vastav kanne, kus näidatakse töölepingu lõpetamise
aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Samuti märgitakse kuupäev, hüvituse maksmise ja lepingu järgi saadu tagastamine.

töölepingu lõpetamine tööandja algatusel tööandja tegevuse lõppemisel

töölepingu lõpetamine töötaja koondamise tõttu

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 724 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

724 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eestland Õppematerjali autor

teooria esimese osa küsimused-vastused

õigusõpetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Vaheeksamiks vastamine õiguses

KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normid

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus

1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse 1 kontrolltöö küsimused

1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus, äriõigus,

Tööõigus

doc

Õigusõpetus I KT

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele ?

Õigusõpetus

rtf

Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõi

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetus TTÜ

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majand

Õigus

docx

Õigusõpetus - vaheeksami küsimused

1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrds

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus vaheeksami küsimuste vastused

1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, mida tähendab

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid