Õiguse alused (1)

1 Hindamata

Õiguse alused KT

Riigi ja õiguse tekkimine
Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest.
Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli.
Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:

Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist

Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome).

Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu.
Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb.

Avalik võim
Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone:

riigiaparaat riigiorganite abil

Kohalikud omavalitsused

Rahvas ja territoorium riigi tunnustena
Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks , samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks.
Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus.

Riigi mõiste
Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas.

Riigi funktsioonid
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.
Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon.
Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine .

Riigiorganid ja nende liigitus
Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks.
Riigiorganiteks on:

Seadusandlikud riigiorganid ( parlament )
Täitev-korraldavad riigiorganid ( ministeeriumid , valitsus, inspektsioonid jne)
Kohtuorganid

Riigivalitsemise vormid
Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid (piiratud ja piiramata) ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed).

Monarhia ja vabariik, nende erisused
Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu.

Riiklik korraldus liht- ja liitriikides
Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid ( osariik , liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan . Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus .

Autonoomia
Autonoomia on osaline iseseisvus , mis on antud mingile osale riigi territooriumist, nt ühele rahvusele. See on poliitiline-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna etnilist koosseisu, kultuuri, traditsioonide erisusi.

Õiguse mõiste ja tähtsus
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ning tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust. Õigus ei loo ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks.

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist
Kui tavareeglid on loodud ja realiseeritud ühiskonna enda poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.

Õiguse seos riigiga, majanduse ja poliitikaga
Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon .
Majandust ei saa korraldada õiguslikke vahendeid kasutamata. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib mõjutada majanduse arengut kas soodustavalt või takistavalt.

Õigusriigi kontseptsioon
Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused.
Õigusriigi tunnusteks on:

Riigi allutatus õigusele

Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid

Seaduse ülimuslikkus

Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu.

Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused
Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud .
Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine.

Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus
Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega – rakendatakse mandri-euroopas.
Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted.

Õigus ja õiglus
Õiguse ja õigluse mõisted on mitmetahulised. Eri regioonide õiguses on erinev õigusloome ja õiguse rakendamise protsess.
Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses.
Anglo-ameerika õigusperekonnas, kohtud mõistavad teatavatel juhtudel õiguse asemel pigem õiglust, rakendades antud piirkonnas väljakujunenud tava ja üldiselt aktsepteeritud lahendit.
Õiglane on selline õiguse otsus, milles väljendub rahva õiglustunne.

Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine
Kasuaalne reguleerimine - konkreetse inimese käitumine määratakse kindlaks ühekordse personaalse aktiga. Sellise reguleerimise puhul antakse akt just selle konkreetse juhu kohta. Pos: saab arvestada konkreetse situatsiooniga ning konkreetse isiku omapäraga. Neg: tuleb läbi töötada väga palju erinevaid situatsioone, võtta vastu otsuseid, lisaks ei pruugi selline reguleerimine tagada võrdse kohtlemise põhimõtet.
Normatiivne reguleerimine- eesmärgiks on inimeste käitumise korraldamine üldise reegli abil. Määratakse kindlaks üks käitumismudel, mida kasutatakse analoogsete käitumisaktide või kõikide subjektide suhtes. Neg: ei arvestata konkreetset individuaalset erinevust. Pos: loob õiguslikku reguleerimisse teatud stabiilsuse, ning vähendab juhuse osa.

Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega teatud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse õigused ja pannakse kohustused.
Õigusnorm lähtub riigist, õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiisved juriidilised kohustused, õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.

Õigusnormi loogiline struktuur
Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Loogiline struktuur koosneb: hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise; normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi.

Õigusnormide liigid
Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:

Subjekti järgi – kes on normi kehtestanud

vastavalt õigusharudele

Ajalise kehtivuse järgi – ajutised või alalised normid

Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid

Ettekirjutuse iseloomu järgi – määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed

Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad normid

Vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad , keelavad, õigustavad.

Õigusnormi väljendamine normatiivaktis
Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused.

Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes.
Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand.
Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants -, kriminaal - ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.

Õigusperekonnad
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad õigusperekonnad on romaani-germaani (Mandri-Euroopa) ning anglo-ameerika õigus-perekond (peamiselt ingliskeelsed riigid). Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekond – teotuvad religioossetele põhimõtetele ja normidele.

Õigusvormi (õiguse allika) mõiste
Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

Õiguse väljendusvormid
Õigusnormide väljendusvorme on nimetatud õigusvormideks ja ka õiguse allikateks. Õiguse väljendusvormidest on olnud kasutusel:

õiguslik tava (vanim õiguvorm, mis toetub rahva tõekspidamistele ja harjumustele)

õigusteadus - juristide arvamus

kohtu- ja halduspretsedent (üldine reegel, kuidas lahendada järgmisi samasisulisi asju)

leping (määrab kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused)

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid

normatiivne akt (kõige levinum. Dokument, mis sisaldab kohustuslikke käitumisreegleid)

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana
Rahvusvahelise õiguse üld-tunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Rahvusvaheline õigus on teistega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise ja sõjalise suhtlemise pinnal.

Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
Euroopa Liidu õigus avaldas märgatavalt mõju Eesti õigusele juba enne Eesti liitumist selle ühendusega, ehkki täies ulatuses muutus ta Eesti õiguse allikaks Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Liidu liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud ühenduse arengu käigus. Määrab kindlaks liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused. Lisaks ka nõudeid ja tingimusi, millele peab vastama ühenduse liikmeks pürgiv riik.

Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem
Normatiivakt kehtib määratlemata isikutele, Eesti riigi piires ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi . Eestis eristatakse kahte tüüpi õigusakte:

õigustloovad aktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldine, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, tagatakse riigi sunniga).

õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.

Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist subjektide tegevuses, väljendub subjektide käitumises.
Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest, eristatakse õiguse realiseerimise vorme:

Õigusnormide nõuetest kinnipidamine

Õigusnormide kasutamine

Õigusnormide rakendamine.

Õigussuhte subjektid
Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime.

Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja.

Õigusvõime, teovõime, deliktivõime
Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani.
Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega .
Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest.

Õigussuhte objektid
Nähtus, millele on subjekti õigused ja kohustused suunatud.
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed. Samuti ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand.

Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.

Õigussuhete liigid
Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades, erinevate subjektide vahel ning need loovad ka erinevaid õigusi ja kohustusi. Kusjuures need õigused ja kohustused on erinevad nii oma sisult kui ka struktuurilt . Õigussuhteid saab liigitada erinevate aluste järgi:

Suhete valdkonna järgi (nt Riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud jne)

Õigussuhete struktuuri järgi (kahepoolsed ja ühepoolsed õigussuhted)
Õigussuhete funktsiooni järgi (regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted)

Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel.

Tõendid õiguse rakendamises
Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta – õiguse rakendamise põhistatuse nõue.

Õiguse rakendamise aktid.
Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õiguse rakendamise akte annavad välja erinevad riigiorganid, aktidel on erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi.
Õiguse rakendamise aktid peavad sisaldama infot, mis annab teha järeldusi juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida.
Õiguse rakendamise akte liigitatakse:

reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi – regulatiivsed (käskkirjad, otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid

akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll– ja järelvalveorganite aktid .

Õigusrikkumise mõiste ja koosseis.
Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine.
Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks.

Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit , tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena.

Õigusrikkumise objektiivsed tunnused.
Teo objektiivne külg kujutab endas faktiliselt toimepandud tegu, mis on vastuolus õigusega. Tegu kujutab endas mingi muutuse toimepanekut tegelikkuses.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud .
1) hädakaitse – õigusvastase ründe tõrjumine
2) hädaseisund – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks
3) kurjategija kinnipidamine
4) kuritegude matkimine – kohtu luba ainult pädeval organil
5) kohustuse kollisioon – rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust ning pole võimalik kõiki täita jt.

Õigusrikkumise subjekt
Õigusrikkumise subjektiks on üldjuhul inimene, sõltumata tema seosest riigiga (kodanik, mittekodanik, välisriigi kodanik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loodus ega loomad, samuti vaimuhaiged ning deliktivõimetud alaealised , sest nad ei suuda oma käitumist teadlikult juhtida ega sellest endale aru anda.

Õigusrikkumise objekt.
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega.

Õigusrikkumiste liigid
Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi:

Kuriteod – Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised – seetõttu ka kõige karmimad karistused. Karistust kohaldab ainult kohus.

väärteod ehk haldusõigusrikkumised. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu. Karistust kohaldavad pädevust omavad riigiorganid, ametiisikud.

Tsiviilõigusrikkumised - Vastutust kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajdusel pöördutakse kohtusse.

tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (-üleastumised) – seiseb töölepingu seaduses kehtestatud kohtustuste süülises täitmatajätmises.

Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid.
Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine.
Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi:

Kriminaalvastutus – järgnevad kuriteole

Haldusvastutus – järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele

Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus.

Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest.

Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.
Tsiviilõigus – normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsus põhimõttel. Tsiviilõigussuhtes on põhiliselt varalised suhted.
Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.

Tsiviilõigussuhte suhtest osavõtjad (isikud).
Tsiviilõigussuhte subjektideks on füüsilised isikud (inimesed) ja juriidilised isikud (on seaduse alusel loodud õigussubjekt)
Õigussubjektsus: Füüsilist isikut iseloomustab teovõime (võime iseseisvalt teha tehinguid ) ja õigusvõime (isiku võime omada tsiviilõigusi ja – kohustusi), mille saab kaasa sünniga. Füüsiline isik peab olema täisealine ning teovõimeline, deliktivõimeline.

Tsiviilõigussuhte objektid.
Tsiviilõiguses on esemeks kõik see, mis saab kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Tsiviilõiguse objektid on:

Asjad – asjaõiguse esemed

Õigused – mis kellelegi kuuluvad ja mida saab üle anda. On õigusi, mida ei saa üle anda, ei saa olla esemeks, sest neid ei saa ju ka näiteks pantida.
Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk). Samuti ei saa objektiks olla inimene.

Tsiviilõigus rahvusvahelises ärisuhetes
Rahvusvahelisi ärisuhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus - seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu ja rohkus – näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element (subjekt, objekt, juriidiline fakt). Kui esineb kas või 1 element, kuulub selline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega.

Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil :

Teatud liiki juriidilise isiku või

Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Juriidilisi isikuid liigitatakse isiku suunatuse alusel: era või avaliku huvi rahuldamine. Juriidilisel isikul on kõik tsiviilõigusi ja –kohustusi, va neid, mis on omased ainult inimesele.

Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks on ntks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, sihtasutus , mittetulundusühistu.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisel .
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. A-õ juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega.

Juriidilise isiku organid . Nende pädevus ja vastutus
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, on lisaks ka nõukogu.
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
Juriidilise isiku juhatuse või muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud sellele juriidilisele iskikule süülist kahju, vastutavad juriidilise isiku eest solidaarselt.

Juriidilise isiku lõpetamine.
Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda:

Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;

Isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik

Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;

Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliseks;

Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;

Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses;

Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu

Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta;

Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel.

Juriidilise isiku pankrot .
Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlglane on maksujõetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotiavalduse võib võlgnik või võlausaldaja ise esitada.

Pankrotimenetlus.
Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluses, kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras.
Pankrotimenetlus toimub kohtu- ning ka kohtuvälise menetlusena.
Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks – juriidiline isik lakkab olemast.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nlllly Õppematerjali autor

õigusnorm aktid rikkumise õigussuhte juriidilise isiku rakendamise õigusrikkumise õigusnormide riigiorgan juriidiline eraõigus õiguse rakendamise organid õiguse all õigussubjekt õiguse all

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

(samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid.

Õigus alused

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide,

Õigus

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond

Õigus alused

docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik.

Õigus alused

doc

ÕIGUSE ALUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku

Õigus alused

doc

Õiguse aluste eksami materjal

*Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused

docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning

Õigus alused

docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused.  Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid