ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED (0)

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus
Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning 
kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik.
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne 
tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks 
tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse 
kinnitusega. Kui  tegevusala  on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul 
Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid.
Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud 
andmed
Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale  teatada  oma ettevõtte tegevuse peatamisest 
ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. 
Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on 
hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte 
tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja  perekonnanime  ning ei või 
sisaldada  äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Ärinimi peab olema selgesti  eristatav  teistest 
sama  registripidaja  tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi 
ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.
Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib  omandaja  
senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.
Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi 
tegutseda.
Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi 
tegutseda.
Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate 
ettevõtete kohta.
FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu 
seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud 
kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu 
ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib 
FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). 
Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE 
äriregistrist tema avalduse alusel.
Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. 
FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. Puuduseks on suurem maksukoormus 
ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga.
Raamatupidamine
Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamiseseadusest.
Vastutus: Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
Plussid:
• Puudub vajadus omada äripartnerit 
•  Odavus  
• Vähe formaalsusi 
• Ettevõtluskulude mahaarvamise õigus 
Miinused:
• Piiramatu vastutus
• Registreerimise kohustus
• Sotsiaalmaksu avansiline tasumine 
2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes.
Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu 
õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud 
juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. 
Isikud jagunevad:
1. koda
 
nikud 
2. vä
  lismaalased 
3. t opeltkodakondsusega isikud 
4. koda
 
kondsuseta isikud 
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja 
arvatud neid, mis on omased  üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. 
Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu 
liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. 
Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu  avalikes  huvides 
seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus  tema 
eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine,  organid  ja nende pädevus, põhikirja 
olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti 
õiguskorras võib  juriidilist  isikut ka kriminaalkorras  karistada  rahatrahvi või sundlõpetamisega.
Eraõigusliku juriidilise  isiku  õigusvõime tekib seadusega ettenähtud  registrisse  kandmisest. 
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel 
loodud   juriidiline   isik.   Eraõiguslike   juriidiliste   isikute   liigid   on   antud  ammendavalt 
äriseadustikus  ja teistes  seadustes . Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud 
on äriühingud. 
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: 
• Äriühingud: 
1. T
  äisühing 
2. U
  saldusühing 
3. O
  saühing 
4. A
  ktsiaselts 
5. T
  ulundusühistu 
• M
  ittetulundusühing 
• S ihtasutus 
Isikul on täielik õigusvõime – ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel 
õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta 
on iseseisev õigussubjekt.
osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte 
üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline 
organisatsioon  võib õiguslikult iseseisvana esineda üksnes teatud õiguse osavaldkonnas: ta ei ole 
(täieliku õigusvõimega) juriidiline isik, vaid osalise  õigusvõimega subjekt.
Teovõime mõiste annab seadus füüsilisest isikust lähtuvalt: füüsilise isiku teovõime on võime 
iseseisvalt teha kehtivaid  tehinguid , seega oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja 
-kohustusi, samuti neid lõpetada. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). 
Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire 
tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi 
tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. Seega õigused ja kohustused, mis on tekitatud juriidilise 
isiku organi  tegevusega , on juriidilise isiku õigused ja kohustused ning peegeldavad tema 
teovõimet. Juriidilise isiku organiteks võivad olla üldkoosolek, nõukogu, juhatus jt. Vastava 
organi pädevus juriidilisele isikule õigusi ja kohustusi tekitada sätestatakse seaduse, põhikirja 
vmt vastava juriidilise isiku liigi kohta käivate normdokumentidega.
3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus.
Ärieetika   on   eetikavaldkond,   mis   reguleerib   ettevõtete   ja   nende   juhtide  käitumist 
konfliktiolukordades.
Ettevõtete eetikakoodeksite ja väärtuste deklaratsioonidega võivad olla sätestatud nii ettevõtte 
vastutuse kui ka üksikisiku kutse- eetika  reeglid. 
Koodeksites  määratletud tavade ühised jooned on kliendi huvide kaitse ( konfidentsiaalsus , ausus, 
lubaduste   täitmine),   reklaamimise   ja   informeerimise   adekvaatsus,   selged   põhimõtted   tasu 
määramiseks ning konkurentide kritiseerimisest hoidumine; professionaalilt eeldatakse lojaalsust 
tööandjale   või  kutseliidule,   seaduskuulekust,   vajalike   kutseoskuste   olemasolu   ja  täiendamist, 
töötaja   peab   hoiduma   kingituste   vastuvõtmisest   ja   tööalase   teabe   tarvitamisest   isikliku   kasu 
saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. 
Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, 
keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna  heaoluga  seotud väärtusi.
4. Ettevõtlusalane vabadus.
Ettevõtlus  on uute  ettevõtete  või  organisatsioonide  loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, 
täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova 
hävitustöö",   samaaegselt    luues    uusi   kaupu   ja   ärimudeleid   ning   hävitades   vanu.   See   "loov 
hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu.
Eesti   Vabariigi   põhiseaduse   §   31   sätestab   Eesti   kodanike   õiguse   tegelda   ettevõtlusega. 
Kohtupraktika  senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma  sisult  sama üldised kui 
põhiõigusnorm   ise   ega   ava   tegelikult   ettevõtluse   ainuomast   olemust.
 
Põhiõiguse  kaitseala  kindlaksmääramiseks ei piisa põhiseaduse sõnastuse mõistmisest – kõige 
olulisem on vastava põhiõigusnormi funktsiooni mõistmine. Kohtupraktikas esinev üldistus, et 
ettevõtlusvabaduse   kaitsealasse   kuulub   tulu   saamise   eesmärgil   toimuv   tegevus,   sobib   pigem 
iseloomustama
 
üldise
 
tegevusvabaduse
 
varalist
 
aspekti.
 
Ettevõtlusvabaduse   olemust   iseloomustavad   eelkõige   ettevõtluse   sisemised   funktsioonid   ja 
institutsionaalne  aspekt ning need on täpsemini avatavad ettevõtluse majanduslike käsitluste abil. 
5. Äriühingute (eraõiguslikud juriidilised isikud) liigid ja liigituse  alused.
Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline 
isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi  teenimine
Äriühingute liigitamisel on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas tema vastutus on piiratud 
äriühingu varaga (so piiratud vastutus) või vastutavad  osanikud  (kõik või osad neist) äriühingu 
kohustuste eest ka oma varaga (piiramatu vastutus). 
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad 
ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 
üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt 
üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud  osakapital .  Osanik ei vastuta isiklikult 
osaühingu kohustuste eest. Osaühing ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest 
kogu oma varaga.
Aktsiaselts  on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud  aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult 
aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise 
eest oma varaga.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete 
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad seaduses lubatud viisil 
(tarbijatena, teenuse kasutajatena, tööpanuse kaudu vmt). Ühistu vastutab oma kohustuste eest 
oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.
6. Avalik-õiguslikud ettevõtted.
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna 
huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, juhtimisorganid ja nende 
pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva 
seadusega. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on 
vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses 
sätestatud ajast. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi 
või sundlõpetamisega.
Riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja avalikes huvides seadusega loodud üksused.
Avalik-õiguslik juriidilised isikud jagunevad veel:
• Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendused
• Avalik-õiguslikud asutused 
• Avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid  
Need algavad seaduses kehtestatud ajal ning lõppevad seaduses kehtival ajal. Avalik-õigusliku 
juriidilise isiku asukoht pannakse paika selle järgi, kus asub juhatus. 
Avalik-õiguslik  korporatsioon  on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-
õiguslik ühendus, kes on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelevalve all 
riigi haldusülesandeid. Eelkõige kohalikud omavalitsusüksused - vallad ja linnad. Nad vastavad 
kõigile korporatsiooni tunnustele. On õigusvõimelised. Neil on oma liikmeskond - valla- ja 
linnaelanikud, samuti on neil kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõpliku otsustamise ja 
korraldamise õigus. Täidavad haldusülesandeid - korraldavad ja juhivad iseseisvalt kohalikku 
elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. 
Kehtiva õiguse alusel võib avalik-õiguslikest korporatsioonidest nimetada veel vähemusrahvuste 
kultuuriomavalitsus - saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja  nendest  
vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000. Taotlemise aluseks on rahvusnimekiri, mille 
koostavad rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud. Ka kirikud ja  kogudused  kuuluvad 
avalik-õiguslike korporatsioonide hulka. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle  teostab  
riik järelevalvet. 
…
Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. 
Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik-õigusliku 
sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks. 
See eesmärk peab  teenima  avalikke huvisid. Kehtivas õiguskorras võib avalik-õigusliku 
sihtasutusena nimetada näiteks Kultuurkapitali. Vastavalt Kultuurkapitali seaduse §le 1 on 
Kultuurkapital  avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja 
rahvakultuuri  toetamine  rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise 
kaudu.
7. Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses.
Avaliku halduse  kandjad .  Avalik-õiguslikud isikud on riik, kohalik omavalitsusüksus ja muud 
isikud, kelle põhiülesandeks on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. 
Riigil  on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Tal on vara (riigivara), ta võib sõlmida 
lepinguid, võttes endale teatud õigusi ja kohustusi, ta võib esineda ühe poolena kohtus, tema 
suhtes võidakse langetada kohtuotsus (kahju hüvitamine) jne. Samal ajal on riik eripärane avalik-
õiguslik   juriidiline   isik.   Ta   on   ainuke   juriidiline   isik,   kellel   on   kompetentsi   jaotamise 
kompetents. Ainult riigil on õigus määrata iseenda prerogatiivide maht, kõigil teistel on riigi 
poolt antud ja tunnustatud õigused ning prerogatiivid, samuti teostab ta kontrolli kõigi teiste 
juriidiliste isikute üle. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised 
isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades.
Tsiviilseadustiku   üldosa   seadus  sätestab,   et   riik   ja   kohalik   omavalitsusüksus   osalevad 
tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise  isikuna. Seda rõhutatakse ka asjaõigusseaduses, 
omaniku mõiste - nendeks võivad olla füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (eraõiguslikud 
isikud), samuti riik või kohalik omavalitsusüksus ning avalik-õiguslik juriidiline isik (avalik-
õiguslikud isikud). 
Riigil   ei   ole   võimalik   ja  otstarbekas   teostada   kõiki   avalik-õiguslikke   haldusülesandeid   oma 
organite kaudu, osa antakse üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku 
halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks -  detsentraliseerimine. Nendeks 
on   avalik-õiguslikud   korporatsioonid   (ühendused),   avalik-õiguslikud   asutused   ja   avalik-
õiguslikud sihtasutused. 
Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelevalvet. Selle eesmärgiks on: 
1) kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse  juhtorganite  omavoli eest; 
2) kaitsta ühendust ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest; 
3) kaitsta õiguskorda ühenduse juhtorganite õigusvastase tegevuse eest; 
4) kaitsta riigi huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest; 
5) tagada asjalik koostöö kaudse riigihalduse valdkonda kuuluvate ülesannete täitmisel. 
8. Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus.
Halduse   kandjate   järgmise   liigi   moodustavad   avalik-õiguslikud   asutused,   mis   on   samuti 
iseseisvateks õigussubjektideks. Nad on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 
Avalik-õiguslikel asutustel on kolm põhilist tunnust: 
1) nad kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid 
jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust; 
2) nad täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud 
teenuseid; 
3) neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. 
Põhiline vahe avalik-õiguslike korporatsioonide ja avalik-õiguslike asutuste vahel seisneb selles, 
et   esimestel   on   liikmeskond   (liikmed),   teistel   see   puudub.   Konkreetsetel   juhtudel   võivad 
erinevused   olla   ka   õiguste   ja   kohustuste    mahus .   Avalik-õiguslike   asutuste   hulka   kuuluvad 
näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja  televisioon . 
Nii sätestatakse ringhäälinguseaduse § 24 1. lõikes, et Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on 
avalik-õiguslikud   juriidilised   isikud.   Nad   on   iseseisvad   õigussubjektid   oma   õiguste   ja 
kohustustega. Oma  saadete  ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti 
Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). 
9. Ärinimi.
Ärinime mõiste
• Ärinimi ehk firma on äriregistrisse  kantud nimi, mille alla ettevõtja tegutseb. 
• Füüs isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või 
sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit
• Füüs isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime, juhul kui 
ärinimes sisaldub talu nimi.
• Kui füüs is ettevõtja võõrandab teisele füüs is ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all 
edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.
Ärinime võõrandamine
Ärinime   ei   või   võõrandada   ilma   ettevõtteta,   välja   arvatud  siis,   kui   ärinimi   võõrandatakse 
ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses.
Ärinime eristatavus
Füüsilisest   isikust   ettevõtja   ärinimi   peab   olema   selgesti   eristatav   teistest   sama   registripidaja 
tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest.
Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
Täisühingu   ärinimi   peab   sisaldama   täiendit   «täisühing»,   usaldusühingu   ärinimi   täiendit 
«usaldusühing», osaühingu ärinimi täiendit «osaühing», aktsiaseltsi ärinimi täiendit «aktsiaselts» 
ja tulundusühistu ärinimi täiendit «ühistu».  Võib kasutada ka lühendeid, mida võib kasutada 
ainult ärinime ees või taga.
Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele
Füüsilisest   isikust   ettevõtja   ärinimi   peab   sisaldama   tema  ees-   ja   perekonnanime  ning   võib 
sisaldada muid  täiendeid. Kõige levinumaks täiendiks on olnud  ettevõttenimi  (Mati  Maasika  
“Mägrakoopa”  kohvik ). Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või 
selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime  kasutamisel  ärinimes 
tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema 
õigus   seda   kasutada   (omanikuna,   kasutusvaldajana,   rentnikuna).   Kui   olete   rentnik,   peate 
äriregistrit   pidavale   kohtule   rendisuhet   tõendama.   Kui   olete   omanik   või   kasutusvaldaja, 
kontrollib   kohus   seda   ise    kinnistusraamatust .   Kui   kaotate   kinnistu   kasutamise   õiguse,   peate 
ennast selle ettevõtte osas äriregistrist  kustutama .
Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui:
a) ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel);
b) pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda;
c) ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist 
ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik).
Äriseadustik seab ärinimedele piirangud, nagu näiteks: 
•
Ärinimi ei või olla eksitav näiteks ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse 
ulatuse  osas
•
See ei tohi olla vastuolus heade kommetega
•
Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist 
tähist
•
Ärinimes ei tohi kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite või asutuste nimetusi
•
Ärinimi peab olema ladina tähestikus 
Kokkuvõtlikult ärinimest 
•
Äriühingul on ainult üks ärinimi 
•
Nime   valimisel   on   piirangud   seoses   õigusliku   vormi,   heade   tavade,   kaubamärgi, 
geograafilise koha, riigi, haldusüksuse ja isiku nime kasutamisega. 
10.  Prokuura
Prokuura on juhtimise volitus, mis annab ettevõtja esindajale ehk prokuristile õiguse esindada 
ettevõtjat kõikide maj tegevusega seotud tehingute tegemisel.  Prokurist  võib ettevõtja  kinnisasja  
võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja 
selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti 
piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud. 
Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui 
käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
§ 17.
 
  P
  rokuura andmine 
Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest 
isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse  kandmisel  annab prokuura 
füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima 
õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel  asutajad ühingu 
asutamislepinguga.
Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu  prokuristi . 
Prokuura võib anda  mitmele  isikule  selliselt , et prokuristid või mõned neist on õigustatud 
ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib 
ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud  osanikuga . 
Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.
Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega 
äriühingu audiitor.
§ 19.
 
  P
  rokuura lõpetamise alused 
 Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. Prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, 
kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe. Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga.
Prokuura lõpetamise alused: Ettevõtja võib prokura lõpetamist  paluda  kui lõppeb aluseks olev 
õigussuhe.
§ 20.
 
  P
  rokuura üleandmise keeld -  P
  rokurist ei või prokuurat üle anda. 
§ 21.
 
  P
  rokuura kanne 
Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel.  Avaldusele  lisatakse äriühingu 
korral ka prokuristi määranud organi otsus. Prokuura  kandes  näidatakse prokuristi nimi ja 
isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist 
on antud ühisprokuura.
11. Äriregister, registritoimingud. Äriregistri õiguslik tähendus.
Äriregistrisse kandmine annab äriühingule õigusliku tähenduse. Äriregister on avalik register. 
Võimalik firma infot kätte saada kuni põhikirja ja aastaaruandeni. 
Äriregistri pidamine ja  kohtumenetlus . Peavad  maakohtute  ja registriosakonnad – registripidajad 
– oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute 
kohta. 4 maakohut – tartu, viru, pärnu ja harju. …
Äriregistrisse kantakse:
• Ärinimi ja asukoht
• Asukoht, aadress
•  Majandusaasta  algus ja lõpp
• Nimed, Isikukoodid , registrikoodid
• Esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt
• Muud seadusest ettenähtud andmed
Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas 
asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.
Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest 
isikust ettevõtja ettevõtte asukoht.
Registripidajale esitatud dokumentide  menetlemine  ja kandemääruste tegemine toimub 
tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast 
seadustikust ei tulene teisiti.
Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning 
saada registrikaardist ja äritoimikus  olevast  dokumendist ärakirju.
Äriregistri koosseisu kuulub:
1) registrikartoteek- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart.
2) äritoimikud- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse 
dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või 
pankrotihaldur  on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel.
3) registritoimikud- registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse  registritoimik . Registritoimikus 
säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid 
dokumente, mida ei säilitata äritoimikus.
§ 37. Registrikartoteek
 (1) Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart.
 (2) Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast.
 (3) Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu 
registrikaartidest.
 (4) Registrikartoteegi B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest.
§ 38. Äritoimik
… (3) Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui 
seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 40. Registripäevik
 (1)   Registripäevikus   registreeritakse   kande   tegemise   avaldused   ja   registripidajale   esitatud 
dokumendid . (2) Registripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud.
§ 41. Tähestikuline kartoteek
 (1) Registrisse kantud ettevõtjate kohta peetakse tähestikulist kartoteeki, kus kaardid asuvad 
tähestikulises järjekorras. (2) Tähestikulise  kartoteegi  kaardile kantakse ettevõtja ärinimi, samuti 
registrikartoteegi osa tähis ja ettevõtja registrikood.
 (3) Kaartide järjestamisel ei arvestata ärinimes sisalduvat ühingu liigile viitavat täiendit.
 (4) Kui registriandmed on kättesaadavad arvutist, võib justiitsminister määrata, et tähestikulise 
kartoteegi pidamine lõpetatakse.
§ 31.
 
  Ä
  riregistrisse kantavad andmed 
  Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.
§ 
  32.  Registripidajale 
 
esitatavad dokumendid 
 (1) Ettevõtja  on kohustatud registripidajale  esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti  
allkirjanäidised.   Allkirjanäidised   peavad   olema   notariaalselt   kinnitatud.   Registripidaja   võib   ettevõtjalt   nõuda   ka   täiendavaid  
dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
 (2)   Organi   koosoleku   protokolli   asemel   võib   registripidajale   esitada   väljavõtte   protokollist,   millesse   on   kantud   ainult 
registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea  lisama  otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke  
ettepanekuid ja  avaldusi . Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt tõestatud, kui sama koosoleku kohta koostatud  protokoll  
on   notariaalselt   tõestatud.   Muus   osas   kohaldatakse   protokolli   väljavõtte    sisule ,   allkirjastamisele   ja   väljavõttele   lisatavatele  
dokumentidele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut.
 (3) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid, samuti käesolevas seadustikus sätestatud andmed kasumi  
jaotamise või kahjumi  katmise  kohta ning volitus  eespool  nimetatud dokumentide ja andmete  esitamiseks  esitatakse äriregistrile 
käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel justiitsministri määrusega kehtestatud korra kohaselt elektrooniliselt.
§ 33.
 
  Ä
  riregistri kanne 
 (1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse  
või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.
 (11) Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või  
kohustatud isiku suhtes tuvastatud kohustus avaldus esitada või õigussuhe, mille tõttu tuleb teha kanne, asendab  kohtulahend  
avaldust .
 (12) Kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande  
teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub.
 (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada  
välisriigi    ametiisik ,   kellel   on   õigus   tõestada   allakirjutanu   isikusamasust.   Välisriigis   kinnitatud   dokument   peab   olema  
legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti.
 (3) Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele  
allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.
 (4) Registripidaja   teeb  kande  hiljemalt   viiendal   tööpäeval  pärast  kandemääruse   allakirjutamist.  Registripidaja    teatab   kande  
tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, arvates kande tegemisest  
registrisse või otsuse tegemisest, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata.
  (5) Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne  
seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
 (6) Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad  
seaduse nõuetele.
 (7)   Äriregistrisse   kantud   andmete   muutumisel,   sealhulgas   äriühingu   juhatuse   liikme   ja    likvideerija    nimetamisel   ja 
tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse 
kantud andmete muutmiseks.
 (71) Äriregistrisse   kantud  andmete  muutmisel   on äriregistri    pidaja    kohustatud  15  päeva  jooksul   tegema   kande  muutmisest  
tulenevad   vajalikud   muudatused   kommertspandiregistris.   Tsiviilkohtumenetluse   seadustiku   §   599   teises   lauses   sätestatut   ei 
kohaldata.
 (72) Füüsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud 
muudatuse    alusel   riigilõivuvabalt.   Sätet   kohaldatakse   surnud   isiku   andmete   äriregistrist   kustutamisel,   kui   kanne   ei   kajasta  
päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi.
 (73) Juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise äriühingu kohta tehtud äriregistri kandes toimub  
sellekohase   teate   ja   vastavas   registris   toimunud   muudatuse   alusel   riigilõivuvabalt.   Sätet   kohaldatakse   ka   juriidiliste   isikute 
ühinemisel.
 (74) Registripidaja kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.
 (75) Juhul kui registripidajal ei ole elektroonilist ligipääsu äriregistri kandes isikuandmete parandamise aluseks oleva muudatuse  
kontrollimiseks vastavast registrist, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või 
muu   usaldusväärse   tõendi   alusel.   Välisriigis   väljaantud   dokument   peab   olema   legaliseeritud   või   kinnitatud   tunnistusega  
(apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.
 (8) Kui äriregistrile esitatakse ebaõigeid andmeid, vastutavad avaldusele alla kirjutanud isikud sellega süüliselt tekitatud kahju 
eest solidaarselt.
 (9)   Avalduse   esitamiseks   õigustatud   isik   võib   avalduse   kuni   selle   kohta   kandemääruse   tegemiseni   tagasi   võtta.   Avalduse  
tagasivõtmiseks   tuleb   registripidajale   esitada   notariaalselt   kinnitatud   avaldus,   milles   näidatakse   ära   tagasivõtmise   põhjus.  
Avalduse tagasivõtmisel ei tagastata avaldust ega sellega koos esitatud dokumente.
 (10) Avaldusele lisatud dokumendi võib  avaldaja  taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada. Sel juhul jääb  
registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.
 (11)   Notariaalselt   kinnitatud   avaldus   ja   avalduse   esitamise   volikiri   loetakse   võrdseks   digitaalallkirjastatud   avalduse   ja 
volikirjaga.
 (12) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse arvutis peetava äriregistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti 
teel. Vastasel juhul  tagastab  registripidaja e- postiga  esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise  
põhjuse.
 (13)   Kui    kannete    tegemine   või   avalduste   esitamine   otse   arvutis   peetava   äriregistri   infosüsteemi   ei   ole    ajutiselt    võimalik 
infosüsteemi tehnilise rikke tõttu, võib teha kandeid  paberil  olevasse asendusregistrisse ja avaldusi esitada paberkandjal. Tehtud 
kanded ja esitatud dokumendid võetakse arvutis peetava äriregistri infosüsteemi üle esimesel võimalusel.
Füüsiline isik – õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi..
Raamatupidamine – füüs is ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt  raamatupidam  
seadusest.
12. Täisühing ja usaldusühing.
Täisühing 
on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt 
ühingu   kohustuste   eest   kogu   oma   varaga.   Täisühingut   reguleerib Äriseadustik.   Täisühingu 
osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse 
üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
Täisühing   tegutseb  osanike   vahel   sõlmitud   ühingulepingu   alusel.   Äriregistrisse   kandmiseks 
esitavad  osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja 
notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud ettevõtjaportaali kaudu.
Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «täisühing» või lühendit «TÜ».
Osaniku sissemakse suurus  määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui 
mitterahaline  (lubatud on ka teenuse osutamine). 
Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema 
sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette 
nähtud teisiti.
Täisühing   lõpetatakse  osanike   otsusega,   ühingu   püsiva   maksejõuetuse   korral   peavad   selle 
esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Täisühingu  esindamine
Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole 
ette nähtud teisiti. 
Ühingulepinguga   võib   sätestada,   et   täisühingut   võivad   esindada   kõik   või   mõned   osanikud 
ühiselt. Need osanikud võivad volitada ühte või mitut osanikku enda hulgast teatud tehingut või 
tegu tegema.   Volituse  võib tühistada  iga volituse andnud osanik. Kolmandate  isikute suhtes 
kehtib   ühine    esindus    vaid   siis,   kui   see   on   kantud   äriregistrisse.   Prokuura   e   juhtimisõigus, 
kantakse ka äriregistrisse. 
Tsiviilõiguses   e   eraõiguses   on    juhud    ära   kirjeldatud,   kui   lepingus   pole   reguleeritud   hakkab 
mängima seadus, kui on reguleeritud, siis võetakse aluseks lepingus sätestatu.
Esindus
Õigustataud isik võib kõiki tehinguid teha. On kehtetu , kui selline õigus on antud. 
Ühinguleping
Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku:
1. Täisühingu ärinimes ja asukohas 
Asukohal suur tähtsus, juriidiliselt asukoht võib õiguslikke tagajärgi tuua, kui äriregistris jääb 
muutmata. Tekib kahtlustus ja kõik äripartnerid saavad äriregistrist andmeid, ka asukoha kohta. 
Riigiorganid   kasutavad    asukohta   mis  äriregistris,  kohtukutse  läheb   äriregistri   aadressile.  Kui 
aadress muutunud, siis kutse ei tule kohale – probleemid. 
2. Osanike sissemaksete suuruses 
3. Muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes
Osanikud võivad kokku leppida ka muudes tingimustes, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui 
kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolud seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha 
juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema 
häälteenamusega kui ¾ kõigist häältest. Kui firma läheb pankroti, esitatakse nõuded, kui nõuded 
on suuremad kui põhivara, siis osanikel on hääled nõude järgi, kõik käib rahaühiku järgi, mis sul 
mängus on. Mida suurem on nõue e sisseinvesteeritu, seda rohkem on hääli. 
Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused 
ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult osanike nõusolekul. 
Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine, kehtib pea kõigi puhul
Täisühing lõpetatakse
1. Osanike   otsusega   –   likvideerimisostsus   võetakse   vastu.   Tuleb   likvideerija   määrata   – 
avaldatakse teade, 4 kuud aega nõudeid esitada, korjab  teated  kokku ja müüb kogu vara 
maha,   maksab   vastavalt   nõuded   maha.   Kui   vara   ei   jätku,   proportsionaalsete   nõuete 
alusel.. Pant on laenu tagamine enda varaga. Kinnisasja pant on hüpoteek. Kui on välja 
kuulutatud, siis kasutatakse vastavat märgistust nime järel. Avaldatakse riigiteatajas e 
ametlikes teadaannetes. 
2. Kohtumäärusega – mitmel juhul, nt pankrotiga e maksejõuetusega või kui äriühing ei 
esita majandusaasta aruannet. Kui ei  esitata , siis kohus võib kohe  likvideerida  või määrab 
likvideerija e sundlikvideerimine. 
3. Tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel
4. Muul seaduses ettenähtud juhul – pankrot  nt
Solidaarselt – maksab see kel raha on, ühiselt  vastutamine .
Usaldusühing
on   äriühing,   milles   kaks   või   enam   isikut   tegutsevad   ühise   ärinime   all.   Vähemalt   üks   isik 
(täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma 
sissemakse   ulatuses.   Usaldusühingut   reguleerib  Äriseadustik  ning   sellele   kohaldatakse   lisaks 
täisühingu kohta käivaid nõudeid. 
Nt kui on äriidee, pole raha, siis võtan  partnerid  e usaldusühingu. Ja nad vastutavad ainult selle 
summa ulatuses, mille on investeerinud. Juhtimises osalevad ikkagi täisosanikud. 
Põhiprintsiibid – lepinguvabadus  ja usaldus
Heauskne  – eeldatakse et vastastikku käitutakse eetiliselt, üksteisega arvestavalt, käitutakse et 
oleks usaldus ja ei tekiks usaldamatust. 
Lepinguvabadus – võimalus teha kõiki tehinguid äris, va need mida seadus keelab. Keelab 
narkot, salapiiritus jne. 
Usaldusühingu osanikuks  võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib vastu 
võtta   ainult   kõigi   osanike   nõusolekul.  Osanikuks   ei   või   olla   kohalik    omavalitsus    ja   riik. 
Usaldusosanikul ei ole õigust ühingut juhtida, ta osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel 
nagu täisosanik.
Usaldusühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse kandmiseks 
esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja 
notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud  ettevõtjaportaali kaudu.
UÜ ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «usaldusühing» või lühendit «UÜ».
Osaniku sissemakse suurus  määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui 
mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). 
Usaldusühing lõpetatakse  osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle 
esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Likvideerijate määramine
Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. 
Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija.
Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus 
mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik. 
Osaniku   pankroti   korral   osaleb   likvideerimises   osaniku   asemel   pankrotihaldur.   Kantakse   ka 
äriregistrisse. Kogu kupatus läheb haldurile ja vastavalt seadusele viib läbi  toimingud  ja määrab 
liikmetele  ..
Likvideerijate õigused ja kohustused
Lõpetavad   tegevuse,   nõuavad   sisse   võlad,   müüvad   vara,   rahuldavad   võlausaldajate   nõuded. 
Õigus teha ainult neid  toiminguid  mis vajalikud likvideerimiseks ehk müüa vara maha
Esindavad täisühingut. Neil pole õigust raugetada, aga saavad anda pankrotiavalduse, kui pole 
vara. Pankroti puhul saab lõpetada enne. Pankrotiga lõpetatakse kahel viisil: raugemisega enne 
pankroti väljakuulutamist või pärast pankroti. Firma kantakse äriregistrist maha.  
Kui   täisühingul   on   mitu   likvideerijat,   on   neil   õigus   esindada   täisühingut   ainult   ühiselt. 
Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingu tegemisel või teatud liiki 
tegevuseks. 
Omanike vastutus täisühingu likvideerimisel
Omanikud  vastutavad kogu oma varaga. Kui varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, 
vastutavad   osanikud   ühingu   kohustuste   eest   võrdeliselt   oma   sissemaksete   suurusega,   kui 
ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Kui   osanikult   ei   ole   võimalik   tema   maksmisele   kuuluvat   osa   sisse   nõuda,   katavad   teised 
osanikud puudujääva osa võrdeliselt oma sissemaksete suurusega. Kui ühingulepinguga ei ole 
ette nähtud teisiti. Osanikud, kelle võlaosa tasusid teised osanikud, peab neile nimetatud võlaosa 
hüvitama. 
Ärimehed väldivad seda nt abieluvaralepingu tegemisega. See peab olema tehtud varem, kui 
pankrotioht käes on. Nt a ja kolm kuud. Kui kuritöö ja tahtlusega tegemist, siis kuni 5a peab 
olema leping.   
Vara jagamine likvideerimismenetluseta
Kui osanikud otsustavad tü lõpetada likvideerimismenetluseta..
13.  Osaühing ja aktsiaselts.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste 
täitmise   eest   kogu   oma   varaga.    Osanikul     isiklikku    varalist   vastutust   ei   ole.   Osaühingut 
reguleerib Äriseadustik.
Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla 
üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt  esialgse  osa nimiväärtus. Senise 
osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel 
tekkinud osale.
Osa   väikseim   nimiväärtus  on   üks   euro.   Osad   võivad   olla   ühesuguse   või   erineva 
nimiväärtusega.   Kui   osa   nimiväärtus   on   suurem   kui   üks   euro,   peab   see   olema   ühe   euro 
täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla 
registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
Laenukeeld  – oma osanikule, kel on rohkem kui 5 protsenti.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult 
aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga.
Aktsiad   on    nimelised .   Aktsiad   peavad   olema   registreeritud   Eesti   väärtpaberite   keskregistris. 
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite 
keskregistri pidaja  teatis  aktsiate registreerimise kohta.  Nimelisest aktsiast tulenevad õigused 
kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi 
kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek.
Aktsiaselts   on   kõrgeima   kapitalinõudega   (vähemalt   25   000   eurot)   ettevõtlusvorm,   mis   peab 
omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri.
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut.
OÜ ja AS asutamine
Asutamislepingus märgitakse:
1) asutatava  osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
Firma võib asutada nt elektrooniliselt. As 400 000 omakapital . Asutamisdokumendid: põhikiri ja 
asutamisotsus, mis kajastab kokkulepet osanike vahel. 
Lepitakse   kokku,   kui   suur   on   osalus.   Jagunevad   osakud..   Märgitakse   ära   häälte   kaalukus, 
võetakse vastu põhikiri, kinnitatakse osanike vahel. Põhikiri sätestab tegevusvaldkonna, millega 
firma tegeleb ning ka osakapitali suuruse ja osakapitali suurendamise kord. OÜ kõrgeim organ 
on   üldkoosolek,   mis   koosneb   osakute   omanikest.   Lotletakse   pädevus.   Hääletamine   reeglina 
lihthäälteenamusena. Juhatuse valimine põhikirjas, ka juhatuse pädevus ja oü  likvideerimise  kord 
ja tingimused ning muud küsimused/ erisused  mida pooled  arvavad , et on olulised. Ka osakute ja 
aktsiate pärimise kord. 
AS sama, aga aktsiate tüübid põhikirjas erinevad, asutamise küsimused samad. 
Juhatuse valivad oü-l üldkoosolek, as puhul as nõukogu. Vahelüliks AS-l üldkoosolek, nõukogu, 
juhatus. Kas asutajad vastutavad millegi eest? Oma osa eest, aktsiakapitali ulatuse eest. Liikmed 
vastutavad   oma   juhtimisalaste    tegude    eest.   Kuidas   juhatus   vastutab:   Tsiviilõiguslik   vastutus 
(võib   võtta   vastutusele   10a),   kui   ei   täida   lepinguid,   karistusõiguslik   e   kriminaalvastutus,   nt 
topeltraamatupidamise korral ja haldusõiguslik vastutus, kui on tegemist tegudega, mille eest 
karistus  väärteo normide järgi. 
Lõpetamine:   osanike/üldkoosoleku   otsus,   kohtulahend,   pankroti   kuulutamine,   raugemine, 
põhikirjaga ettenähtud alused.
Kordamine: .. on 25564.- eurot
14. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest 
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete 
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. 
Liikmed osalevad ühistus:
• tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
• hankijatena;
• tööpanuse kaudu;
• teenuste kasutamise kaudu;
• mõnel muul sarnasel viisil.
Tulundusühistu eeliseks on osanike isikliku varalise  vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. 
Hoiu ja laenuühistuteseadus. Likvideeriti 51 a lõplikult. 
Samas kehtib tulundusühistule minimaalse põhikapitali nõue 2500 eurot ning asutajaid peab 
olema vähemalt viis.
Tulundusühistu asutamine
Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud 
teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu 
kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu vastutab oma 
kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik. [2]
Tulundusühistu võtab vastu uusi liikmeid oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Juhul kui 
liikmeks   vastuvõtmisest   keeldutakse,   siis   peab   taotlejale   alati   kirjalikult   teatama,   selleks 
edastatakse taotlejale ärakiri ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest. [2]
Eestis kehtivad järgnevad tingimused:
← Igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu  suurusest ;
← Tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget;
← Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest;
← Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.
← Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja.
Tulundusühistu  asutamisleping  ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud 
ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Näide:
Piimaühistu (eeldab vara olemasolu), 30-50s 
kui   on   AS,   siis     dividendid 
Liikmemaks
Tootjad
Tootjad
Tootjad
Koosneb eri harudest: piimatootjad (füüs is, jt), panevad teatud osa liikmemaksu mängu, selleks 
et teenust turustada. Siin näiteks on tootjad omanikud piimameiereile. Kui piimaühistu töötleb 
ringi ja maksab 30 senti, kasum jaotatakse välja tagasi tarbitud teenuse eest/arvelt. Kes rohkem 
tarbis, see ka rohkem tagasi saab.
Kui oleks olnud AS või OÜ oma, siis as maksab kasumi tagasi mitte tootjale vaid aktsionäridele 
dividendidena nt. 
Äriühingud on ka MTÜ-d ja SA-d. 
Sihtasutus  
on eraõiguslik juriidiline isik, millel  ei ole liikmeid  ning mis on loodud vara valitsemiseks ja 
kasutamiseks   põhikirjaliste   eesmärkide   saavutamiseks.   Organid   on   juhatus   ja   nõukogu.   On 
kodanikuühendus. Ei ole lubatud umber kujundada.  Sihtasutuse võivad asutada üks või mitu 
juriidilist või füüsilist isikut, kes ei saa erinevalt MTÜst sihtasutuse  liikmeteks , vaid nende voliks 
jääb   põhikirjaga   määratud   ulatuses   asutajaõiguste   teostamine.   Asutamiseks   asutamisotsus, 
põhikiri, sa nõukogu ja juhatuse liikmed. Registreeritakse avalduse alusel – kõik liikmed peavad 
allkirjastama minema!erinevalt MTÜst. 
Mittetulundusühing
On isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu 
saamine. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või 
jaotada kasumit oma liikmete vahel. Reguleerib Mittetulundusühingute seadus. Vähemalt kaks 
liiget, kelle  varalised  ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmeks 
vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmelisust ei saa teisele isikule edasi anda. 
Liikmel on õigus avalduse alusel MTÜ-st välja astuda. 
Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri ning allkirjastatakse need kõigi 
asutajate poolt. Kantakse kohtu registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste 
registrisse. Registrikande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või 
esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. Nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina 
tähestikus ja sisaldama täiendit, mis  viitab  isikute ühendusele (nt ühing, selts jne). 
Juhib ja esindab juhatus, milles võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valitakse 
tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. Kõrgeimaks organiks on 
üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis 
MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab 
üldkoosoleku ülesandeid. Lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla 
kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist 
võidakse  kohaldada , kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui 
põhitegevuseks saab majandustegevus . MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ 
lõpetatakse kustutamisega registrist.
Ühinguleping
• Ärinimi ja asukoht
aadressid
• Tegevusala
• Esindama volitatud isikud
• Osanike sissemakse
• Maj.a algus ja lõpp
• Osanike   nimed,   isikukoodid, 
• Muud
 
asjaolud
 
vastavalt 
kokkuleppele
Juhatuse liikmete  hoolsuskohustus
On äriühingu igapäevase töö juhtimise küsimus. Käsitletav koos lojaalsuskohustusega. 
Juhatuseliige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 
Sõltub iga ettevõtte spetsiifikast, ülesannete sisust jne. 
Mille poolest erinev või sarnaneb ühistu ..?  saadakse tulu teenuse osutamise kaudu nt piima turustamine, tulu 
jaotatakse   vastavalt   tarbitud   teenuse   hulgale   st    proportsionaalselt ,   ka   omandisuhte   poolest   st   et   koosneb 
osamaksudest et midagi teha. 
Hoolsuskohustuse elemendid e sisu
•  Hoolsus
• Informeeritus
• Riskide kaalutletud hindamine
• Kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel
Lojaalsuskohustus
• Reguleerutud TsÜS a VÕS
• Konkurentsikeeld
• Konfidentsiaalsuskohustus
• Huvide konflikti vältimise kohustus
• Laenukeeld
Konfidentsiaalsuskohustus
Äriühingu liikme tasand
• Kohustus hoida vastava äriühingu ärisaladust
• Igasugust   äritoimingut   puudutav   info   –   dokumenteeritud   või   mis    seondub    muul   viisil   äriühingu 
tegevusalaga  ning mille kolmandate isikute kätte  sattumise  vastu on äriühingul õigustatud huvi.
Mis dokumendid peavad olema, et teada saada ärisaladust?  Tuleb täpselt kirjeldada, dokumenteerida asjade 
ring,   tegevus   või   muu,   mis   on    saladus    ja   mida   peab   hoidma.   Juhatuse   liige   peab   klaariks   tegema   mis   on 
dokumenteerima   ja   teha   leping   omavahel   töötajaga.   Ärisaladuse   tagamiseks   makstakse   töötajale   kokkulepitud 
ulatuses, on maksustatav ja trahvitav. 
15. Äriühingu asutamine. Tegevusalad.
1. Asutamislepingu ja põhikirja koostamine
Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud 
ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja 
põhikiri. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku 
leppima omavahel.
Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu või aktsiaseltsi põhikiri. 
Kuna põhikiri määrab ära osanike või aktsionäride edasised õigused ja suhted, on põhikirja 
regulatsioon väga oluline just  mitme osaniku või aktsionäriga äriühingu  puhul. Ettevõtte 
elektroonsel asutamisel on asutajale välja  pakutud  põhikiri, mida tuleb  kohandada  oma 
ettevõttele.
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
Asutamislepingusse kantakse ka asutajate valitud ärinimi. Asutamislepingus ja põhikirjas peab 
olema esitatud ettevõtte põhitegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade 
klassifikaatori järgi. 
2.  Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse
Pärast asutamislepingu või asutamisotsuse allkirjastamist saavad asutajad avada asutatava 
äriühingu pangakonto ehk nn stardikonto ning  kanda sinna kapitali sissemaksed. Hiljem tuleb 
stardikonto pangas ümber vormistada ettevõtte pangakontoks.
3. Äriühingu registreerimine
Äriühingut on võimalik registreerida elektroonselt või notariaalselt. Äriühingu registreerimise 
lihtsaim ja kiireim  moodus  on kasutada registreerimist e-äriregistri [rik.ee] ehk ettevõtjaportaali  
kaudu.  Sel juhul piisab, kui asutajad ja juhtorganite liikmed sisenevad ettevõtjaportaali ID-
kaardi abil ning  täidavad ja digiallkirjastavad kandeavalduse.
Kui mingil põhjusel jääb äriühingu registreerimine  pooleli , siis alustatud kandeavaldus 
salvestatakse  e-äriregistris ning hiljem on võimalik selle täitmist jätkata.  
Kui soovid äri alustada mitterahalise sissemaksega või kõigil omanikel puudub 
digiallkirjastamise võimalus, siis registreerimist e-äriregistris kasutada ei saa. Sellisel juhul tuleb 
äriühing registreerida notariaalselt.
Ettevõtte notariaalsel registreerimisel tuleb notari abiga koostada ja äriregistrile esitada 
järgmised dokumendid:

asutamisleping

põhikiri

avaldus

sidevahendite andmed

panga tõend põhikapitali sissemakse kohta

tõend riigilõivu tasumise kohta
Vajalikud dokumendid valmistab ette  notar . Notaribüroodes on olemas kõik äriühingute 
asutamiseks vajalikud näidised ja dokumendipõhjad. Ettevõtte asutamine ja äriregistrisse 
kandmine võtab notari kaudu aega üldjuhul 2–3 tööpäeva.
Äriühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Enne riigilõivu  tasumist kandeavaldust 
menetlusse ei võeta.
4. Ettevõtte registreerimine Maksu- ja Tolliametis
Äriregistrist   edastatakse   info   uue   registreeritud   äriühingu   kohta   Maksu-   ja   Tolliametisse 
automaatselt. Sellega luuakse võimalus deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu ning teha vastavaid 
makseid.Ettevõtjal   lasub   aga   kohustus   registreerida   end   Maksu-   ja   Tolliametis 
käibemaksekohustuslasena.
Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses 
võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud 
liiki ettevõtja.Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub 
põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja 
või rentnikuna talu 
Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade 
muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud 
aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta 
aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või 
majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit
Kui oled otsustanud, millega ettevõte tegelema hakkab, ning asunud  äriühingut või FIE-t 
registreerima, siis on sul kohustus määrata oma äriühingu kavandatav põhitegevusala, 
lähtudes Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) [e esti .ee].
Kui oled otsustanud hakata tegutsema erinõuetega tegevusaladel (nt majutusteenus, 
toitlustamine , kaubandus, ehitamine, elektritööd jm), tuleb lisaks taotleda vastav luba ning 
registreerida end ka majandustegevuse registris (MTR) [mtr.mkm.ee].
Ettevõtte tegevusala valikul arvesta eelkõige
•
kutseoskuste, võimete ja  huvidega
•
tegevusharu olukorraga
•
võimalike ressurssidega
•
turu võimaluste ja vajadustega
Põhitegevusala tuleb  olenevalt ettevõtlusvormist [eesti.ee] esitada põhikirjas ja asutamislepingus 
ning seejärel teatada äriregistrile − seega peab põhitegevusala olema määratud enne põhikirja 
esitamist äriregistrile. Põhitegevusala määramine ei tähenda, et ettevõtte ei tohi tegutseda ka 
teistel tegevusaladel.
Tegevusalad on klassifitseeritud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sarnaselt. Registri andmeid 
kasutatakse  statistika tegemiseks Eestis ja rahvusvaheliselt.
Põhitegevusala muudatusest peavad registripidajat teavitama üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad 
ning need täis- ja usaldusühingud, kes ei pea registripidajale esitama oma majandusaasta 
aruannet. Osaühingud ja aktsiaseltsid esitavad oma tegevusala muudatused koos majandusaasta 
aruandega. Registripidajat saad teavitada ettevõtjaportaali kaudu.
16. Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord.

Document Outline

• Ärinime võõrandamine
• Ärinime eristatavus