Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduspoliitika 1. Kontroltöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teha cmillised on probleemid?
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES « MAJANDUSPOLIITIKA "
A
11. Administreerimine on
  • põhimõtteliste otsuste langetamise protsess;
  • poliitiliste otsuste elluviimine ;
  • väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess.
    22. Avalikus sektoris
  • püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole;
  • püütakse konkureerida erasektoriga;
  • on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel.
    44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks
    levikuks-levitamiseks, sest
  • Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline ;
  • kliima oli sobiv;
  • taimede ja loomade valik oli sobiv.
    41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis
    a) väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste,
    tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu;
  • tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja
    arendamata;
  • tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi
    parandades ning tegevust tõhustades.
    26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana
    toetab
    a) sotsiaaldemokraatia ;
  • anarhism;
  • kommunism
    96. Anoomiline huvigrupp on
  • lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp;
  • ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp;
  • mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp.
    20. Avaliku sektori suur osatähtsus väikestes Euroopa riikides tuleneb suuresti
  • emakeelse hariduse, kultuuri ja teaduse säilitamise-arendamise vajadusest;
  • individuaalsete hüvede suurest osatähtsusest;
  • jagamatute hüvede suurest osatähtsusest.
    E
    24. Euroopas domineerib seisukoht, et sellise osa inimeste tööst eemalhoidmine on riigile-ühiskonnale odavam,
    kui nende töö juurde laskmine
  • 3%;
  • 5%;
  • 7%.
    53. Euroopa Liidu liikmesriikides paiknevad kõrgtehnoloogilised ettevõtted püüavad tegeleda põhiliselt
  • tootmise ja turundusega;
  • tootearenduse ja turundusega;
  • tootearenduse ja tootmisega.
    97. Edendamisgrupp
  • avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel;
  • moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks;
  • viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu.
    104. Eesti kohtusüsteem on
  • kaheastmeline,
  • kolmeastmeline;
  • neljaastmeline .
    18. ,Euroopa sotsiaalharta"
  • väidab, et igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma;
  • nõuab, et riigid kindlustaksid inimestele väärika elatustaseme;
  • vastandab avaliku sektori teenuseid isikuvabadusele.
    9. Ekvivalenditeooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks)
    väidab, et
  • iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest;
  • kõik riigi alamad peavad maksma võrdse suurusega maksu;
  • tulenevalt lepinguteooriast on maksud riigile tasu korra ja julgeoleku tagamise eest.
    F
    103. Formeerimise printsiipidest lähtudes on parimad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis
    leiduvate huvide tasakaalustaja osa
  • parlamendil;
  • valitsusel;
  • bürokraatial
    82. Feminiinses kultuuris
  • tehakse tööd selleks, et elada;
  • elatakse tööle;
  • on rohkesti auahneid naisi.
    59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel
  • SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta;
  • imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase;
  • tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga.
    H
    29. Heaoluriik
  • likvideerib täielikult vaesuse;
  • annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde;
  • likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud.
    I
    62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem
  • mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
  • mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
  • mitmesuguste abinõude ja meetodite keeruline ja pidevalt muutuv süsteem.
    65. Interventsionistlik riik
  • toetab turgu,
  • suunab majandust;
  • tegeleb ümberjaotamisega.
    16. Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse
  • inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi;
  • tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi;
  • hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel.
    J
    85. Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui
  • lõplikusse dokumenti;
  • ideaali , mille saavutamine pole tõenäoline.
  • algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada.
    K
    19. Kiriku osa avalike teenuste pakkumisel on väiksem, riigi ja omavalitsuste osa suurem
  • protestantlikus Põhja-Euroopas;
  • katoliiklikus LÕuna-Euroopas;
  • ortodoksi maades.
    49. Kliendi väikesed kulud hankija vahetamiseks (madalad ümberlülituskulud)
  • suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi,
  • vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile ,
    50. Kogemuskurvi efekt (experience curve) väljendub järgnevas:
  • uutel ettevõtetel on väiksemad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi;
  • vanadel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes ei oma akumuleeritud kogemusi;
  • uutel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi.
    32. Konservatiivses riigis
    a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku
    huvi;
  • peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest;
    (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks);
    38. (Korrigeeriv) järelreguleerirnine on
    a) turuväline ja strateegiline;
    b) turuväline ja taktikaline;
    c) turusisene ja taktikaline.
    75. Korruptsioonivastases seaduses on ühe korruptsiooni ennetamise vahendina sätestatud
  • töökohapiirangud;
  • kautsjon;
  • kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele.
  • on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse.
    77. (Kultuuri) väärtused on
  • abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja soovitav ;
  • sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid , mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides ;
  • on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust.
    78. Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad
  • argiteadmised;
  • ettekirjutused käitumise kohta;
  • asjad ja nende käsutamise viisid.
    79. Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad
  • tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele;
  • märgid ja sümbolid ;
  • ideoloogiad, müüdid, usundid.
    6. Kvantitatiivne majanduspoliitika
  • hõlmab majandusstruktuuri muudatusi;
  • on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele;
    on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid
    33. Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on
  • uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine;
  • abistava käe mudeli rakendamine;
  • poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine.
    93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust
  • budism ;
  • konfutsiaanlus;
  • hinduism .
    106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter
  • ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul,
  • mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul,
  • mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul.
    2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused
  • tegemata jäetakse;
  • tehakse vahetult peale parlamendivalimisi;
  • tehakse vahetult enne parlamendivalimisi.
    47. Kõrged väljumisbarjaarid
  • suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile,
    L
    87. Lääneriikides
  • on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis ;
  • seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga;
  • on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel.
    M
    90. Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem
  • katoliiklasi,
  • protestante,
  • õigeusklikke.
    58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine saving) arvestab heaolu muutumise ja
    arengupotentsiaali hindamisel
  • sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat;
  • toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali;
  • sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat.
    63. Majanduskorra alusfunktsioonid on
  • strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon;
  • eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon;
  • informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon.
    64. (Majanduskorra) koordineerimine tähendab
  • tootja ja tarbija omavahelist informatsioonivahetust, mille alusel kujuneb nõudmine ning pakkumine;
  • nõudlus - ja pakkumisülejäägi vältimiseks või vähemalt nende minimiseerimiseks mitmekesist
    kooskõlastamist;
  • motivatsiooni ressursside rohkendamiseks ja käsutamise parandamiseks.
    99. Majanduspoliitika kandjate suhted rajanevad
  • vastastikusel kokkuleppel ja koostööl;
  • parlamendi kontrollil ja operatiivsel sekkumisel;
  • kontrollil, sõltumatusel, koordineerimisel.
    1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt
  • erinevatest majanduskoolkondadest;
  • ressursside piiratusest;
  • erinevatest grupihuvidest.
    7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon
  • käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.;
  • käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja
    püüavad stniktuurrmuutusi suunata;
  • tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele.
    66. Majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad peavad lähtuma eeldusest, et (majanduspraktikas on
  • nii reeglid kui ka nende rakendamine jäigad;
  • nii reeglid kui ka nende rakendamine perfektsed ;
  • nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud .
    76. Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt
  • teadmiste kogunüt;
  • kultuuripärandi kogumit;
  • mentaalset programmeeritust.
    119. (Majanduspoliitilise) stabilisatsiooni eesmärgiks on
  • avalike hüviste pakkumise kasv;
  • Õiglane rikkuse jaotus;
  • tööhõive , suhteliselt püsivad hinnad.
    120. (Majanduspoliitilise) struktuuri eesmärgiks on
  • stiimulid majandusarenguks;
  • pakkumise paindlikkuse suurendamine ;
  • sissetuleku kasv elaniku kohta.
    3. Majanduspraktikas valitsus
  • stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri;
  • toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
  • algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid.
    83. Maskuliinne feminism
  • nõuab naistele samu õigusi kui meestel;
  • tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele;
  • tahab muuta mehi pehmemaks.
    91. Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli
  • katolükliku kiriku hierarhiline süsteem;
  • protestantlik tööeetika;
  • katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse.
    52. Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus
  • tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine;
  • tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine;
  • tarbijate käitumise muutumine.
    45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et
    a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole;
  • arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret
    ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel;
  • kapitalism tekkis kiiresti ja edukalt ainult seal, kus protestantlik reformatsioon oli edendanud eetilist tööd,
    säästmist ja korduvinvesteerimist.
    109. Motiivide struktuuri moodustavad
  • valijate tahe ;
  • valimiseelsed lubadused ;
  • ideoloogiad, huvid, survetegurid.
    68. Määramatuse puhul
  • võivad esineda nii objektiivsed kui subjektiivsed tõenäosused;
  • võivad esineda objektiivsed tõenäosused;
  • võivad esineda subjektiivsed tõenäosused.
    N
    112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust
  • võrdsusena sotsiaalsetes standardites;
  • kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises;
  • võrdsete sissetulekutena.
    95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on
  • parlament , valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid;
  • parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus ;
  • parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud.
    46. Nõudluse kasv
  • suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile.
    O
    88. Osalise assimileerumise puhul
  • inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond;
  • inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad ; 2) keelt mitte valdavad.
  • inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis.
    113. Otsustuskeskkonna Õiguslik- institutsionaalsed tegurid on
  • justiitsministeerium, kohtusüsteem;
  • parlament, valitsus;
  • seadused, määrused.
    114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on
  • väärtused, ideoloogiad, mentaliteet;
  • ühiskondlikud organisatsioonid ;
  • avalik sektor .
    115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on
  • riiklik innovatsioonisüsteem;
  • tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase;
  • tehniline ja majanduslik haridus .
    P
    36. Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et
  • vastutab riigi suveräänsuse eest;
  • ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb;
  • ta peab kaitsma keskvõimu huve.
    107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks
  • valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine;
  • valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis;
  • valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis.
    100. Parlamendi tööd kontrollivad
  • valijad;
  • parteid;
  • ajakirjandus .
    28. Plaanimajandus ja monopoolne kapitalism on
  • mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes;
  • diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid ;
  • sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid.
    10. Piirvajaduse teooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks)
  • õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu;
  • peab makse kodaniku ohvriks riigile;
  • peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks.
    12. Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele
  • kuhu liikuda ?
  • mida teha?
  • millised on probleemid?
    56. Poliitilise riski hindamise meetod on
  • ÜRO rahvusvahelise võrdluse programm (ICP - International Comparison Programme ):,
  • poliitiline osalemine (politicalparticipatiori);
  • Delfi meetod ( Delphi technique).
    94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on
    kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud
  • Soome;
  • Rootsi;
  • Taani.
    69. Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks
  • kasum või kahjum ;
  • ainult kahjum;
  • ainult kasum.
    70. Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske
  • pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada;
  • kindlustavad kindlustusfirmad;
  • saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus.
    4. Pärast valimisi püüab valitsus
  • järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni;
  • suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust;
  • suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni.
    39. Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on
  • subsidiaarsusprintsiip;
  • ortoliberaalne doktriin;
  • sotsiaalse turumajanduse seisukoht.
    R
    67. Risk on
  • kvantitatiivne ja mõõdetav;
  • kvalitatiivne ja mittemõõdetav.
  • kvantitatiivne ja mittemõõdetav
    34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad
  • kähmava käe mudeli rakendumine;
  • transaktsioonikulud , abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod;
  • riigi vähene võimekus.
    43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud
  • võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse;
  • toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul;
  • odava tooraine ja energiakandjate impordile.
    57. Riigi konkurentsivõime mõõtmisel on sisemajanduse koguprodukti (SKP) puuduseks asjaolu, et see näitaja
  • on väga raskesti mõõdetav;
  • ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel;
  • ei ole mõõdetav regiooniti.
    105. Riigikontroll kontrollib
  • riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste majandustegevust;
  • riigiasutuste, riigiettevõtete, riiklike organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste majandustegevust;
  • riigiasutuste, riigiettevõtete j a muude riiklike organisatsioonide majandustegevust.
    84. Reaktiivsed rahvad
  • planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase;
  • peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikust, nii andmebaase kui ka silmast-süma kohtumisi;
  • on elavaloomulised ja jutukad, usaldavad kõige enam silmast-silma kohtumisi ja vestlusi.
    89. Religiooni kommunikatiivne funktsioon tähendab seda, et
  • religioon liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse;
  • avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti;
  • religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel.
    S
    42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks
  • teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid;
  • globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse;
  • tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud ).
    5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika
  • kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks;
  • korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks;
  • riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks.
    92. See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena
    ( kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud)
  • konfutsiaanlus;
  • islam ;
  • hinduism.
    111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks
  • liberaalne ideoloogia;
  • rahvuslus - ehk natsionalismiideoloogia;
  • sotsialistlik ideoloogia.
    110. Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise
    ideoloogia lähtepunkt
  • konservatiivne ideoloogia;
  • fašistlik ideoloogia;
  • liberaalne ideoloogia.
    116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on
  • parteid, ühendused , liidud;
  • parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine;
  • turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism , bürokraatia , assotsiatsioonid .
    8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument )
  • orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt;
  • orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud;
  • orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda alaliselt .
    80. Sotsiaalset kapitali loob
  • usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed;
  • demokraatlik põhiseadus ( konstitutsioon );
  • funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel.
    23. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub
  • palkade, tulude, varanduse ja omandi suuruses, võimalustes majandustegevuseks;
  • võimaluses omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis , seltskonnas; omada kodanikuõigusi
    või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne.;
  • võimaluses liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides , seltskondades; saavutada prestiiž,
    kuulsus, tuntus, maine jne.
    31. Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid
    omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi
  • liberaalne mudel;
  • korporatiivne mudel;
  • sotsiaaldemokraatlik mudel.
    37. ( Suunav ) eelreguleerimine on
  • seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine;
  • seaduste ja regulatsioonide kehtestamine;
  • valitsusasutuste organisatsioonilise struktuuri kehtestamine.
    40. Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest
  • kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid;
  • see paneb paika riigiõiguslikud piirid;
  • see paneb paika erinevate institutsioonide kompetentsi piirid.
    48. Suured püsikulud
  • suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
  • ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsüe.
    98. Survegrupi loogilise tegutsemise järjekord on selline
    a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine;
    pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste
    manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine;
  • seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis;
    pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste
    manööverdamisruumi võimaluste käsutamine.
  • seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; valitsuse ja selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste käsutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest.
    13. Strateegia tegeleb
  • tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini;
  • olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega;
  • lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega.
    14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on
  • kolmikmõju;
  • valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees;
  • võimu mõjupiirkonna jagunemine.
    T
    74. Tsiviilõiguse maades on lepingud
  • pikad ja detailsed;
  • tihti korrigeeritavad;
  • lühikesed ja üldised.
    54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on
  • rõivatööstus ;
  • plastmassitööstus;
  • Õlletööstus.
    60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale
  • poliitilised vabadused , majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet , säästud;
  • SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus.
  • säästlikkus, õiglus , harmoonia , potentsiaal.
    71. Teleoloogiline (äri) eetika
  • võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid;
  • arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele;
  • hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele .
    86. ,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel
  • tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga ;
  • tuleneb erialasest ettevalmistusest;
  • tuleneb üldharidusest.
    U
    72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach )
  • väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve;
  • väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta;
  • põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale
    inimestele.

  • V
    81. Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel
  • riigi majanduslik heaolu;
  • riigi rahvaarv;
  • riigi tehnoloogiline arengug.
    25. Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas:
  • väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem;
  • tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse;
  • väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem.
    27. Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana
    toetab
  • uusparempoolsus ;
  • anarhism;
  • konservatism .
    30. Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette
    heaoluühiskonna
  • katoliiklik mudel;
  • konservaiiv-korporatiivne mudel;
  • sotsiaaldemokraatlik mudel.
    35. Valitsus peab majandusse sekkuma isegi Pareto efektiivse jaotuse korral, sest
  • vaja on võidelda polütikatõrgetega;
  • vaja on võidelda haldustõrgetega;
  • väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale mingitel põhjustel meeldida.
    101. Valitsuse tööd kontrollib
  • riigikantselei ;
  • parlament;
  • riigikontroll.
    102. Valitsusbürokraatia (valitsusasutuste) tööd kontrollib
  • parlament;
  • valitsus;
  • kohtusüsteem.
    21. Vaike riik on üldjuhul
  • suhteliselt odavam kui suur riik;
  • suhteliselt kallim kui suur riik;
  • suhteliselt sama kallis kui suur riik.
    15. Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud
  • konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika;
  • riigiametid;
  • ministeeriumid .
    Ä
    73. (Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel
  • õigusemõistmine on seadusetähes kinni;
  • domineerivad väikeettevõtted;
  • USA on tavaõiguse maa.
    Ü1
    118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi
  • vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus;
  • suveräänsus, kõrge elatustase;
  • turumajandus , sisemajanduse koguprodukti kire kasv.
    55. Üks vähestest langusfaasist välja tulla suutnud (tööstus)haru Euroopa Liidus on
  • tekstiilitööstus;
  • jalgrattatööstus;
  • veinitööstus.
    61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones
  • demokraatlikku õigusriiki;
  • infrastruktuuri;
  • vaba vahetust, tööjaotust ja raha.
    108. Ühiskonna huvisid on sunnitud kõige laiemalt arvesse võtma
  • laial poliitilisel põhjal moodustatud valitsus;
  • ühtsal poliitilisel põhjal moodustatud valitsus;
  • ülemineku valitsus.
  • .
    117. Ühiskonna kõige kõrgemaks ja üldisemaks eesmärgiks on
  • üldise heaolu maksimeerimine ;
  • sisemajanduse koguprodukti rnaksimeerimine;
  • ekspordi suurendamine
    17. Ühiskondliku kauba (hüve) tootmist finantseeritakse enamasti
  • tarbijate vabatahtlike maksete arvel;
  • üldkohustuslike maksude arvel;
  • ametiühingute poolt.
    51. 2002. aastal oli keskmine brutopalk Soomes kõrgem kui Eestis
  • 5,3 korda;
  • 6,3 korda;
  • 7,3 korda.
  • Vasakule Paremale
    Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #1 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #2 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #3 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #4 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #5 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #6 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #7 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #8 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #9 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #10 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #11 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #12 Majanduspoliitika 1-Kontroltöö #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaLamurr Õppematerjali autor
    Esimene kontroltöö vastusega. TTÜ

    Sarnased õppematerjalid

    Majanduspoliitika KT 1 valikvastused
    11
    doc

    Majanduspoliitika KT 1 valikvastused

    l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;

    Majanduspoliitika
    ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
    17
    docx

    ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

    ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) ­ kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas

    Ühiskond
    POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused
    77
    xlsx

    POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused

    c. on suhteliselt triviaalne protsess tänapäeva poliitikas d. tähendab vastutuse kandumist valitsuselt ühiskonnaliikmetele 18. Millised probleemid kaasnevad governance'iga? a. vastutuse kadumine b. riigi tühjenemine c. poliitika ülekandumine d. mitmetasandiline valitsemine 19. Majanduskordade ideaaltüübid on: a. turumajandus, b. segamajandus c. ettevõttemajandus, d. käsumajandus, e. rahvamajandus. 20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on: a. ettekirjutused, b. kaitsetollid, c. rahaline mõjutamine, d. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine, e. alternatiivstsenaariumide konstrueerimine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majandspoliitiliseks korraldusviisiks a. turumajandus b. käsumajandus c. vabakaubandus d. segamajandus ustamiseks ma põhimõtetelt ei sobi see üldiste huvide kaitseks vaatsuse vahendite kasutamises delid ei toimi ühiskonna korraldamisel põhimõttest

    Riigiteadused
    AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE
    35
    doc

    AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

    http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku koduleheküljele sektori ökonoomika ja juhtimine. 5 SISSEJUHATUS Läbi aegade on majandusteadlasi huvitanud, kuidas mõjutab valitsuse tegevus või tegevusetus majandust ja ettevõtlust? Kas majandustegevust teostavad ainult eraettevõtted või on sellega kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika? Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil valitsus mõjutab oma tegevusega või tegevusetusega eraturge. Käsitletakse avaliku sektori mõju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, analüüsitakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude efektiivsuse hindamise

    Juhtimise alused
    KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI
    15
    doc

    KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

    KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus ­ valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur ­ mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus ­ valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal ­ kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ­ ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu ­ indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavoliko

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna kursus
    20
    doc

    Ühiskonna kursus

    Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond ­ suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ­ ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond ­ võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ­ ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekon

    Ühiskonnaõpetus
    Seminar 1 - Eesti majandus
    55
    pdf

    Seminar 1 - Eesti majandus

    3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine d i ((viieii jõ jõukama k EL riigi ii i hulka????). h lk ????) Selleks S ll k peame vajalikuks j lik k senise

    Majandus
    II Kontrolltöö majanduspoliitikas
    26
    docx

    II Kontrolltöö majanduspoliitikas

    c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%

    Majanduspoliitika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun