Ülevaatlikult õigusteadusest (1)

Õigus: riigi tahteavaldus , üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus , pole universaalne ,ei saa kunagi valmis
inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega,
Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema).
Õiigussüsteemid: Mandri – Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina
õigusharud:
*Eraõigus – reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja-töötaja).
Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse.
(Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus)
Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine)
Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel
*Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne).
Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim
Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta
Kriminaalõigus ( Crimen – kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu )
*(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted:
Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada
Õiguskaitse printsiibid .
* Legaalsus - õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele
*Ökonoomsus. Õiguskaitse organite ülalpidamise kulud ja saadavad tulud peavad olema bilansis.
otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine
*Moraalsus- süütu süüdi mõistmine
*Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid
erand: eraelu kaitse, riigisaladus . Vanglates võiks olla rohkem avalikkust
*Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja .
Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja
*Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega
*Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi
*Edasi kaebamise õigus – ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata
*Süütuse presumisioon ( mitte keegi pole kuriteos süüdi, enne kui pole jõustunud kohtuotsus), pole kohustatud oma süütust tõestama,
kõrvaldamata kahtlused tuleb arvestada süüaluse kasuks, süüdimõistmine toimub sooritamise ajal kehtiva seaduse järgi.
kuid kui vahepeal ilmub kergendav seadus, siis sellel on tagasiulatuv mõju, raskendava seaduse puhul mitte
Õigussuhe - sel juhul, kui inimtegevust reguleerib mingi seadus/norm. ( abiellumine , liikluses osavõtt) .õigused ja kohustused.
Õigussuhetes osalejad/ subjektid on inimesed: Füüsiline isik, Juriidiline isik ,Eraõiguslik, Täisühingud (TÜ),
Usaldusühingud (UÜ), Osaühingud (OÜ), Aktsiaseltsid (AS) jne..
Avalikõiguslikud- loodud rahva/riigi huvides (ETV, Eesti Raadio, Haiglad , koolid, raamatkogud, Metsad jne..)
Et inimesed saaksid õigussuhetes osaleda, on tarvis neile õigus- ja teovõimet.
Õigusvõime- igal inimesel sünnist surmani, õigus täita kohustusi ja omaenda õigusi
Teovõime- kohustuste täitmise suutelisus .
Kujuneb vastavalt arengule: kuni 7a. Teovõimetu, 7-18a. osalise /piiratu teovõimega, Alates 18a. Teovõimeline
Erandlikult ka 15. aastaselt teovõimeline juhul, kui..abiellus nooremalt, vanemad surnud
Teovõimet võib ka piirata ( ntx vangis olemine vm kohtukaristus )
Et kõik täidaksid õigusreegleid, võideldakse kuritegevuse vastu,loodud on mitmed instantsid ( asutused).
(NT: politsei, prokuratuur , kohus, tolli-, piiriamet , karistusasutused jne )
1. riigivõim- seadusandlik võim ( parlament ) 2. riigivõim- täidesaatev võim (valitsuse juhid). 3. riigivõim- KOHUS (4. riigivõim- avalik võim)
KOHUTUSÜSTEEM.
1. astme kohtud- kohtuotsusi saab edasi kaevata appelatsiooni korral
Maakohtud (4- Tartu, Pärnu, Viru, Harju). Töötavad kohtumajades (Tartu alla kuuluvad Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva, Tartu )
Halduskohtud (Tallinna ja Tartu )
Kohtmajade juures: kinnistusraamatud ( register , kuhu märgitakse kinnisvara), abieluvara leping, pärimisleping,
kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine
2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras
3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla!
KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades.
Menetluse asjaajamise keel – eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi
* Tsiviilmenetlus – kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja -kostja
Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid
Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu.
Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust).
Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik
*Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada ?
Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik . Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad).,
Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse.
Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad ( juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad)
Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda ). Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda. „Hõimlased“ on kohustatud.
Haldusmenetlus - lahendatakse vaidlusi, mis on tekkinud avaliku võimu ja üksikesindajate vahel. (nt. Politsei-mina, maa võõrandamine)
See käigus lahendatakse kaebused , mis laekunud haldusaktide toimikute peale (politseprotokoll),
vaitlustatakse tegevusetust (avaldusele mitte vastamine linnavalitsuse poolt).
Väärtegude menetlus- kohtueelne lahendamine (5%jõuab kohtutesse) Menetlejad: politseinik , veeteede ametnik , tervishoiu ametnik
hoiatusmenetlus ( ei loeta karistuseks )
kiirmenetlus ( asjaolud teada, ütlused, protokoll , peab nõustuma, alaealiste korral ei ole
Üldmenetlus (kogutakse tõendid,kutsutakse isik asutusse,protokoll,15 päeva jooksul võib vastulauset esitada.
Trahv sasma, mis kiirmenetlusel, erandina 30 päeva aresti )
TARVIS TEADA! Alati õigus kasutada sidevahendeid, koguda tõendeid ( mitte jälitusega ). isiku läbivaatuseks.
läbiotsimine lubatud vaid loa, volituse alusel. arestida 48 tuni võib pikendada kohtu kaudu: isiku tuvastamiseks,
kõrvale hoidumise/põgenemise puhul või jätkamisel