Õiguse alused, sissejuhatava loengu slaidid (0)

Õiguse alused
Andres Õige
Õiguse mõiste
 Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, 
mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi 
poolt ja mille täitmist tagatakse riigi 
sunnijõuga.
 Õigus, kui vahend eesmärkide 
saavutamiseks.
 Õigus reguleerib ühiskonna liikmete 
vahelisi suhteid.
 Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna 
liikmete suhtes kehtivad õigused ja 
kohustused.
Õiguse mõiste
 Õiguse mõiste on lahutamatult seotud 
riigiga (ri k kehtestab käitumisreeglid, mil e 
täitmine on tagatud riigisunniga).
 Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, 
mil e üheks alali giks on  õigusnorm .
 Sotsiaalse normi li gitunnused on:
 inimeste vaheline käitumise reegel;
 suunatud üldiste suhete reguleerimisele;
 tema sisu on ära määratud ühiskonna 
sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu 
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu 
tasemega.
Õigusnorm
 Õigusnorm on riigilt lähtuv ja riigi poolt 
kaitstav üldkohustuslik  käitumisreegel , 
mil ega antud li ki korduvatest 
ühiskondlikest suhetest osavõtjatele 
antakse subjekti vsed õigused ja pannakse 
juriidilised kohustused.
 Õigusnorm lähtub riigilt, seetõttu kannab ta 
autoritaarset iseloomu (esineb käsu või 
keeluna);
 Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, 
teda kaitseb riik.
 Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
Riigi ja õiguse seosed
 Riik ja õigus on omavahel lahutamatus 
seoses, sest  ühelt  poolt annab riik temale 
vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku 
jõu ja  teiselt poolt väljendub läbi õiguse riigi 
tahe .
 Õigus on riigivõimu teostamise vahend, 
mille abil riik  loob tingimused oma 
eesmärkide saavutamiseks. 
Riigi ja õiguse seosed
 1933 a Montevideo konventsiooni 
kohaselt on riigi tunnusteks:
 Rahvas
 Kindlaksmääratud  territoorium
 Valitsus
 Võime astuda teiste ri kidega suhetesse.
 Riikide suveräänsus tähendab:
 Võimu kõigi riigis  elavate  isikute üle;
 Õigust ri gi territooriumi puutumatusele;
 Õigust ri gi esindajate puutumatusele;
 Ri gid ei tohi sekkuda teiste riikide 
siseasjadesse
Riigi ja õiguse seosed
 Riigi ja õiguse  lahutamatu  vastastikune 
seos ja nende olemuslik  ühtsus on ära 
määratud asjaoluga, et nii riigi kui õiguse 
kujundab  ühiskond oma arengu käigus 
vastavalt oma vajadustele. 
 Parimaks õiguse ja riigi omavahelise  seose 
vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi 
konstruktsiooni. 
 Põhiseadustes esitleb end õigusriigina 
enamik tänapäeva arenenud riike,  ka Eesti 
Vabariigi põhiseadus (§ 10 ). 
Riigi ja õiguse seosed
 Õigusriigi olulisemad tunnused:
 Võimude  lahusus  -  põhimõte, mille 
kohaselt seadusandlikku , täidesaatvat ja 
kohtuvõimu peavad teostama erinevad 
subjektid ( riigiorganid ). 
 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes 
võrdsete õigussubjektidena, s.t riigi õigused 
ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega 
võrreldes. 
 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda 
poolt kehtestatud  seadustele  
Riigi ja õiguse seosed
 Põhiseaduses väljakuulutatud  õiguste ja 
vabaduste, aga ka  inimõiguste reaalne 
tagamine. 
 Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse 
nõude  elluviimine  
 Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine 
riigiorganite , ametiisikute ja kodanike 
käitumises, nende käitumise vastavus 
õigusnormide nõuetele 
 Demokraatlik õiguse mõistmine
Riigi ja õiguse seosed
  Õigusriik   on riigivõimu selline õiguslik 
korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja 
seaduslike huvide puutumatuse ning 
riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. 
 Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, 
mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke 
õigusi, pole  tagatisi politsei ega muude 
sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat  on 
tsentraliseeritud ja  bürokraatlik ning 
inimeste eraelu on üksikasjalikult 
reglementeeritud. 
Õigusnormi loogiline struktuur
 Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist  
mõttelise käsu või keeluna, mis  jõuab  
adressaadini (täitjani) tema teadvuse 
kaudu. 
 Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks  
peab  õigusnorm  ära  määrama : 
 tingimused, mille  olemasolul  tuleb käituda 
vastavalt normile ; 
 subjektile lubatud, keelatud või kohustatud 
käitumise 
 normi rikkuja suhtes kohaldatavad 
sanktsioonid.
Õigusnormide liigid
 Subjekti järgi, kes normi  on kehtestanud, 
eristatakse seaduse norme ja 
seadusjärgsete aktide norme. 
 Territoriaalse kehtivuse  järgi  eristatakse 
üleriigilisi,  lokaalseid ja kohalikke norme. 
 Ettekirjutuse iseloomu järgi  võivad 
õigusnormid  olla   imperatiivsed ja 
dispositiivsed. 
Õiguse olemus
 Õigus jaguneb kaheks:
 Avalik õigus - hõlmab õigusharusid, 
õigusinstituute ja  õigusnorme, mis 
reguleerivad suhteid, kus üheks suhte 
pooleks on riik ja mida iseloomustab 
omavaheline  subordinatsioon.
 Kõik mis pole õigusaktides lubatud, on 
keelatud.
  Eraõigus  - õigusharu, mis korraldab üldisi 
õigussuhteid isikute vahel.
 Kõik, mis pole keelatud on lubatud. 
Õiguse allikad
  Selleks et  olla täidetav, peab õigusnorm 
kui mõtteline käsk või keeld,  olema 
väljendatud vormis, mis on mõistetav 
kõikidele adressaatidele ja sealjuures 
võimalikult üheselt.
 Õigusvorm (ehk õiguse allikas) on 
õigusnormi väljendamise viis, mis on 
kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt 
ja mille kaudu riik annab normile 
üldkohustusliku tähenduse.
Õiguse allikad
 Õiguse allikad on:
  Õigusaktid  (seadus);
 Tava ja praktika;
 Leping;
  Kohtulahendid ;
 Üldpõhimõtted.
Üldpõhimõtted
 Eraõiguses kehtivad põhimõtted:
  Lepinguvabaduse  põhimõte
- seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, 
millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole 
absoluutne)
 Dispositiivsuse põhimõte
- vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust  võlasuhte  
poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui 
seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, 
et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui 
kõrvalekaldumine oleks  vastuolus  avaliku korra või heade 
kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
Üldpõhimõtted
 Imperatiivsuse põhimõte
- vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa 
seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt ESS § 96 
Sideteenuse lepingute kohustuslikud tingimused)
 Hea usu põhimõte
- VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid 
põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. 
     Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. 
Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on 
muuhulgas  võlasuhtes  osalejate  kohustus teha koostööd, 
arvestada üksteise  huvidega ning anda üksteisele 
võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni.
Üldpõhimõtted
 Mõistlikkuse põhimõte
- VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks 
seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud 
loeksid tavaliselt mõistlikuks.
 Lepingu siduvuse põhimõte
- VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks 
kohustuslik.
Õigusaktid
 Õigusaktid on eriliselt vormistatud 
dokumendid , mille vahendusel riigiorganid 
vastavalt oma pädevusele kehtestavad 
ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi 
ja panevad kohustusi.
 Seadus on normatiivakt, mis on vastu 
võetud riigivõimu kõrgeima 
esindusorgani (parlamendi) poolt või 
rahva tahte vahetu väljendusena 
(rahvahääletusel).
 Õigusaktide  püramiid .
Õigusaktide püramiid
 Põhiseadus - riigi  tähtsaima õigusaktina 
reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt 
kõige tähtsamaid suhteid.
  Lihtseadused - moodustavad seaduste 
põhimassi, nad on seadusandliku 
regulatsiooni peamine vahend. 
Lihtseadused võetakse vastu kõige 
lihtsama  menetlusega riigikogu poolt.
 Määrus - täidesaatva riigivõimuorgani 
normatiivakt, näiteks KOV annab 
normatiivaktina määrusi.
Õigusaktide püramiid
 Minister annab määrusi ja käskkirju 
seaduse alusel ja nende täitmiseks.
 Euroopa Liidu direktiivid ja määrused on 
ülimuslikud lihtseaduste suhtes.
 Madalama astme  õigusakt peab lähtuma 
kõrgemal seisvast õigusaktist.
 Õigusaktid kehtivad selle riigi territooriumil, 
mille poolt on nad kehtestatud.
Õigussuhted
  Õigussuhe  on õigusega reguleeritud 
ühiskondlik suhe.
 Õigussuhte tunnusteks on:
 Õigussuhe on  inimestevaheline seos, mis tekib 
õigusnormi alusel;
 Õigussuhe on  isikute vaheline seos, mis tekib 
subjektiivsete juriidiliste õiguste ja  kohustuste 
kaudu;
  Õigussuhe on   isikute vaheline seos, mille 
säilimise tagab riik;
 Õigussuhe on  isikute vaheline seos, mis 
kannab  individualiseeritud, määratletud 
iseloomu.
Õigussuhted
 Tsiviilõigussuhe on õigussuhe, millest tuleneb 
ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) 
kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk 
võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see 
tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja 
õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
 Tsiviilõigussuhe tekib lepingu või lepinguvälise 
kohustuse kaudu.
 Tsiviilõigussuhte alusel tekivad õigussuhtes 
osalejate vahel erinevad subjektiivsed õigused 
ja juriidilised kohustused.
Õigused ja kohustused
 Subjektiivse  õiguse  struktuur  koosneb 
kolmest õigustusest: 
 õigus ise teataval viisil käituda
 õigus nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist
 õigus ri gi poolsele kaitsele.
 Juriidiline kohustus toob kaasa isikule 
kohustuse midagi teha või tegu tegemata 
jätta.
Aitähh kuulamast!
Küsimused
Andres Õige
[email protected]

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25