Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: Asjaõigus Obligatsiooniõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas
mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu võtta. Kõik pärandaja õigused ja kohustused lähevad pärijale üle alles pärandi vastuvõtmisega (vastuvõtusüsteem). Isik muutub alates pärandaja surmamomendist automaatselt pärijaks, kuid tal on õigus teatud aja jooksul pärandist loobuda (loobumissüsteem). Pärandaja- isik, kelle vara läheb tema surma korral üle ühele või mitmele isikule.
(seadusjärgne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamendis poolt oma eluajal tehtud ühepoolse tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset
Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6 1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10 3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4 Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus;
nõudeõigused ja kohustused, mis tulenevad lepingutest või lepinguvälistest kohustustest. Pärida ei saa selliseid pärandajale kuulunud õigusi ja kohustusi, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näiteks õigus saada alimente, perekonnasuhetest tulenevad õigused ja kohustused, poliitilised õigused jne. Pärija - isik, kes on nimetatud pärijana seaduses või pärandaja viimse tahte avalduses (testamendis või pärimislepingus) on potentsiaalne pärija. Tema pärimisõigus selgub alles pärast pärandi avanemist. Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament;
PEREKONNAÕIGUS Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all. Kolm abielu sõlmimise vormi: o Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad. o Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees. o Abielu faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul- igamise printsiip Abielu cum manu- naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu all, nagu oleks tütar. Võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe,aga ka viimase sugulaste surma puhul. Võib lõpetada ainult mees Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel. Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob. Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink, vastas suuruselt umbes dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra
vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002). 2 HEREDITAS - PÄRIMINE 2.1 Hereditas Rooma eraõiguses Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament, siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu
abieluvara, s.t. välja selgitada pärandaja abielu(d) · Pärandi vastuvõtt vaid selleks õigustatud isiku poolt. · Kui ei esitata pärandis loobumise avaldust, siis päritakse kõik võlad ja varad. Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses nimetatud isikule (õigusjärgsele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see
Kõik kommentaarid