PÄRIMISÕIGUS (0)

PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK

Pärimise mõiste ja liigid

Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega.
Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele.
Õigusjärglus- successio -õiguste üleminek
Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi
Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused
Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad -kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega.
Pärimine -ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul.
Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine ; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks.
Pärandamise võime puudus vanimal ajal orjadel,peregriinidel,piiratud õigusvõimega isikutel, teise perekondliku võimu alla kuuluvad isikud.Perepoeg pidi pärandi pereisale andma.
Pärimisele kutsumine toimus:

• Testamendi teel- a testato -
  
• Seaduse alusel- ab intestato-
  
• Pärimislepingut- rooma õigus ei tundnud ,moraali vastane
  

Pärijate liigid:
Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem

• Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed
  
• Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all
  

Hereditas iacens- lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe.
Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel.
Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud.
Tsiviilõiguses tekkis- bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus.

Testamendijärgne pärandamine- a testato

Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv.
Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks .
Testamendi teel pärimisel tehakse vahet:

• Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus ;alaealisus;füüsilised defektid -tummad. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad , välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa.
  
• Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva -puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel.
  

Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime , sest vara läks isandale.
Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud, heategevusasutused saavad pärida.
Vanemal ajal ei võinud rikkad kodanikud kellel oli vara üle 100000assi teha testamenti naise kasuks. Kitsendus jäi püsima naiste osas, kes olid abiellunud enne-leina-aasta möödumist. Teiste osas see hiljem kadus.
Pärida ei saa isik, kes on kippunud pärandaja elu kallale , teda haavanud teoga või tema kallal vägivalda tarvitanud.
Testamendi tegemise vormid:

Rahvakoosolekul tehtud testament-testamentum comitiis calatis- . Testamentide tegemiseks kutsuti rahvakoosolek kuriaate viisil kokku 2 korda aastas. Koosoleku juht: preester v rex. Rahva juuresolekul avaldas pärandaja oma tahet suuliselt ehk määras pärija isiku . Algul oli testamendi tegemiseks vajalik rahva nõusolek, hiljem oli see üksiku isiku tahe .

Testamentum inprocinctu-testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel, näiteks enne lahingut
Pärast XII tahvli seadusi loodi uus testamendi vorm:

Testamentum per mancipationem- testament vase ja kaalu abil. Kasutati mancipatiot kui võõrandamise vormi testamentliku tegingu sooritamiseks.Pärandaja andis oma vvara üle usaldusväärsele isikule-familiae emptor-pärandi ostjale. Ta võttis endale kohustuse täita korraldused , mida täitis ka pärandaja. Ta andis 5 tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul piduliku lubaduse. Esialgselt suuliselt. Siis hakati tahvlile kirja panema . -7tunnistajat.
Testamenti võis teha nii suuliselt kui kirjalikult, tingimusel, et see toimus 7 tunnistaja juuresolekul.
Ülalkirjeldatud era ehk koduste testamentide kõrval kujunesid ka avalikud testamendid , mis tehti riigivõimu organiite kaasabil:

Testamentlik suuline avaldus, mis tehti kohtu ees ja kanti kohtuprotokolli

Kirjalik testament, mis anti imperaatori juurde hoiule
Hiljem:

Holograafiliine testament- kogu testamendi tekst on kirjutatud pärandaja enda poolt. Pole vajalik testaatori allkiri.

Allograafiline testament-teiste poolt kirjutatud testament, mis peab olema ilmtingimata alla kirjutatud pärandijätja poolt

Katku ajal tehtud testament- tegevuse ühtsust ei nõutud-7 tunnistajat võisid erineval ajal alla kirjutada

Abieluliste laste vahel pärandi jaotamise testament- tunnistajat polnud vaja

Sõduri testament- testamentum militis- formaalsusi ei nõutud, testament kehtis 1.aasta , siis tuli seda uuendada

Pime pärandaja sai testamendi teha vaid notari-tabularius juuresolekul. Kui tegija oli kirjaoskamatu oli vaja kaheksandat isikut tunnistajana.
Testamendi pidi pätrija olema nim käskivas sõnastuses.Hiljem polnud see oluline.Alguses pidi olem atestament kirjutatud ladina keeles, hiljem ka teistes keeltes.Pärija määramist ei saa jätta Roomas kellegi teise hooleks.. Varanduse võis jätta ühele v mitmele isikule. Mitu kaaspärijat saavad tavaliselt võrde osa.
Testament võib olla kehtetu iseenesest-ipsi iure - kui temas esinevad olulised vead.Testamenti võib kehtetuks tunnistada ka vastava vaidluse tulemusena. Eristatakse kehtetuid testamente:

• Testamentum iniustum –pärandajal puudus testamendi tegemise õigus.
  
• Testamentum irritum- testaator kaotas pärast testamendi tegemise õigusvõime
  
• Testamentum desertum- testament kaotab kehtivuse, sestpärija sureb enne testaatorit, muutub pärimisvõimetuks, loobub või ei täitu testamendis ettenähtud tingimused.
  

Testamentum ruptum-testaator tühistab testamendi
Testamendi muutmine oli vanas-Roomas võimalik vaid uue testamendi moodustamisega.
TESTAMENDI SISU:

• Oluline pärija nimetamine
  
• Pärandaja võib ette näha kolmanda isiku, kes päriks päriaja asemel, kui viimane ei taha seda vastu võtta vms
  

Substitutio heredis- asepärija nimetamine. Kolm liiki:

Substitutio vulgaris- pärandaja määrab asepärija juhuks, kui esialgne pärija pärandit vastu ei võta

Substitutio pupillaris- kus perepea nimetab testamendis alaealisele pojale asepärija juhuks, kui poeg sureb enne täisealiseks saamist

Substitutio quasi pupillaris- vaimuhaigele lapsele asepärija määramine juhuks, kui see laps ei tervene üldse.
Testamendi tingimused:
Edasilükkav tingimus-conditio suspensiva- lükkab pärimisele kutsumise edasi kuni teatava sündmuse saabumiseni.
Äramuutvat tingimust- conditio resolutiva- Rooma õiguse järgi testamendis olla ei võinud, sest see ei saanud määrata pärijat ainult teatavaks ajaks v kuni teatava tingimuse saabumiseni.
Sundpärimine- ebaõiglase pärimise mittesaavutamine
Exheredatio -pärandist ilmajätmine.
Algselt toimus see formaalselt. Kui pärandaja tahtis kedagi pärandist ilma jätta, pidi ta seda ütlema nimeliselt.
Nominatio-tuli mainida nimeliselt poegade ilmajätmist pärandist
Tütreid ja lapselapsi polnud vaja nimeliselt märkida.Kui poeg ei olnud nimeliselt märgitud oli testament tühine. Kui tütreid ja lapselapsi polnud märgitud, testament tühiseks ei muutunud, aga nad said poole osa.
Tekkis materiaalne sunpärimine ehk sundosapärimine- lähedastel võimalus tõeliselt pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi .
Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda.
Pärandi suurus: portio debita
1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed .

Pärimine seaduse järgi- ab intestato

See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus. –tavaliselt lähedased isikud/sugulased.
Rooma õigus tunneb agnaatilist-suhe isikute vahel nende kuuluvusega ühise perepea võimu alla ja kognaatilist-veresugulus sugulust.
Suguluses eristatakse:

• Otsejoones sugulus - linea dircta-vanavanemad, lapsed, vanemad,lapselapsed jne
  
  • Ülenejad sugulused-ascendentes-kui nad on antud isiku vanemad,vanavanemad jne.
    
  • Alanejad sugulased-descendentes-kui nad põlvenvad ainult isikust(laps, lapselaps )
    
  • Mittetäielik sugulus- isikutel on üks vanem ühine(poolvennad)
    
• Külgjoones sugulus-linea collateralis-õed, vennad, onud , tädid, pojad.
  

Sugulust määratakse sugulusastmetega-gradus-loetakse mitu sünnifakti on kahe isiku vahel. Isa ja poeg-esimese astme sugulased. Õde-vend-teise astem sugulased.
Teatavad pärijate grupid moodustavad järgu/klassi:
Pärida võib päiti-in capita -pärand jaotati niipaljudeks osadeks kui on pärijaid. In stripes-põlkondade viisi-teatavad pärijad saavad koos selle,mille saaks nende surnud eelneja pärijana, kui ta veel elaks.
Vana tsiviilõiguse järgi on pärimise süsteem järgmine:

1.klassis kutsutakse pärima isikud, kes olid perekonnas surnud isiku vahetu võimu all ja nüüd pereisa surma puhul ,perepojad ja tütred , nende varemsündinud lapsed, surnud isiku abikaasa abielust ja lapsendatud. Nad pärivad põlvkondade viisil

2.klassi skui polda pärandaja perekondliku võimu alla kuuluvad pärijad, kutsutakse pärimisele lähinad agnaadid. Surnud isiku vennad-õed-ema.Pärivad päiti.

3.klassis, kui pole kedagi agnaatidest, siis pärivad sugukondade liikmed
See pärimise kord hakkas vabariigi lõpul lagunema.Uueks sai preetorlik pärimissüsteem:

Unde liberi-pärandaja perekondliku võimu all olevad pärijad-sui heredes; Mancipati-surnud isiku emantipeeritud lapsed, surnud isiku poolt lapsendusse antud lapsed, kui nad on lapsendaja võimu alt vabad.Pärivad agnaatide kõrval kognaadid.

Unde legitimi- kui puuduvad 1klassis märgitud isikud, siis preetor annab bonitaarse valduse isikutele, keda oleks pärimisele kutsutud tsiviilõiguse järgi:sui,agnati

Unde cognati-3klassi kutsutakse pärimisele surnud isiku veresugulased kuni kuuenda astmeni

Unde vir aut uxor-kui ei ole pärijaid eelmisest 3klassist, siis pärib surnud isiku üleelanud abikaasa.
Hiljem pärimine ainuüksi kognaatilisele sugulusele. Justinianuse pärimisõiguse klassid :

Klassi moodustavad descendentes-surnud isiku alanejad sugulased:pojad, tütred,varem surnud poegade ja tütarde lapsed.

Klassis pärivad lähima astme ascendentes-surnud isiku ülenejad sugulased:isa,ema,vanaisa,vanaema,täisvennad-õed,varemsurnud täisvendade-õdede lapsed.

Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini -kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed.

Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni.
Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans.

Legaadid ja fideikomissid

Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras
Legataar-vara saaja
Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale.
Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu.
Legaadid jagunevad:

Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut .

Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks.

Legatum sinendi modo .pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi.

Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks.
Fideikomissid -mitteformaalsed suulised ja kirjalikud surnud isiku sooviavaldused pärijale sooritada mingi samme või anda kellelegi midagi.Need polnud pärijale kohustuslikud, kuid hiljem imperaatorid nõudsid, et need ka täidetakse.
Dideikomisse võidi panna mitte ainult testamendijärgsetele pärijatele vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele . Võidi luua ka testamendis lisa.
Klassikalise õiguse perioodil hakkas kaduma vahe legaatide ja fideikomisside vahel. Vähendati legaatide formaalsust,kitsendati fideikomisse sisuliselt. Justinianuse ajal need ühendati. Koditsill -Seda võidi teha kirjalikult/suuliselt 5 tunnistaja juuresolekul.Pole pärija nimetamist.Legaatidele võis olla jäetud kogu pärand ja pärijale paljas nimetus.
Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist
Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand.
Fitusiaar -fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest.
Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek.

Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid.

Pärand avaneb isiku surmaga.
Paratamatud pärijad-sui et necessarii heredes-perekonnapea võimu all olevad pärijad-lapsed
Extranei heredes-kõik muud pärijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda
Neilt nõuti vastavat tahteavaldust pärandi vastuvõtu kohta sp on nad ka heredes voluntarii-.vabatahtlikud pärijad.
Pärandi vastuvõtuga :

• Läheb pärijale üle nii pärandaja varandus- aktiva , kui ka pärandil lasuvad kohustused-passiva,sest pärimise juures on tegemist universaalse õigusjärglusega.
  

Päranditomp -pärand aktiva-passiva
Vanimal ajal pidi pärija tagama kõik surnu kohustused. Hiljem pärija vastutus ainult vara piires, mis päriti.
Cum viribus hereditatis-pärandivara piires vastutus
Ultra vires hereditatis-üle pärandi piiride vastutus
Vanimal ajal oli kohustus pärand vastu võtta. Preetor tegii muudatuse :Su heredes-pärandaja perekondliku võimu alla kuulujad võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda , nei oli pärandist loobumise soodustus .
II-Pärija võis lasta enda endise varanduse ja pärandivara lahus hoida.See on eraldamise soodustus.
III-Intervari soodustus-pärija vabaneb pärandi aktivast ületavas osas võlgade eest vastutusest , kui ta 30 päeva jooksul alates pärandaja surma hetkest asub pärandivara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul . Vastutab vaid nimestikku võetud pärandi ulatuses.
RASKUSED:

Mitu pärijat ja üks või mõned ei võta pärandit vastu. Vabaksjäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. JUURDEKASVUÕIGUS-tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi-

Pärandist saavad võrdse osa ka need pärijad, kes on pärandaja eluajal saanud poole osast juba kätte. Collatio-kaaspärija peab pärandi hulka arvama ka selle, mis ta sai juba eluajal.

Kuidas kaaspärijad kasutavad ja jaotavad pärandi omavahel.Algul tekib pärandi puhul ühisomand . Kohustused ja nõudeõigused jaotatakse kaaspärijate vahel.
HAGID

• Hereditatis petitio-pärandi hagi,millega taotles pärija pärandi saamist , väites ja põhjendades oma taotlust pärijaks olekuga
  
• Interdivtum quorum bonorum-preetoriõiguslik hagi,pärandi väljanõudmiseks.
  
• Pärimise teel tekkinud ühisomandi puhul selle ühisomandi lõpetamiseks oli pärijatel spetsiaalne hagi.-actio familiae herciscundae-Esitada võis selle iga kaaspärija ja iga teine isik, kelle oli õigus nõuda pärandist osasaamist.