Õigussüsteem (0)

Sarnased õppematerjalid

27

docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. Sellesse perekonda kuulub ajaloolispoliitilise arengu töttu ja eesti õigussüsteem. Õigussüsteemi mõistet kasutataks eestis mitmes tähenduses: · Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere) · Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.

Asjaõigus

10

docx

Õigusnormid ja õigussüsteem

3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 ­ 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide selle juhu kohta antud ettekirjut

Õiguse alused

14

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine ­ inimeste käitumine määratakse

Õigusõpetus

35

docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

vastu võetud seadustes. Nende normidel on kõrgem juriidiline jõud võrreldes kõigi teiste õigusnormidega. Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2) Reguleerimisobjekti järgi (reguleeritavate suhete iseloomu järgi) liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele (riigiõiguse, haldusõiguse, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse jne normideks) ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3) Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4) Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse

Õigus

2

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1 kt

1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui k

Õigusõpetus

8

docx

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"

Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest. Tavakäsitluses on see teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogum ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteem. 18.Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemi rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil

Õigus

82

docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

kujundab endast ka riikide liitu. Konföderatsioon - riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Selle õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratifitseerimist riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem. Võib kasutada konstitutsioonilise regulatsiooni elemente. Võib olla võimorganite kõrval ühine ainuisikuline juht, parlament ja valitsus, mille neile delegeerivad liikmesriigid. Sui generis organisatsioonid - Tegemist ei ole liht- eha liitriigiga ega ka konföderatsiooniga jne. Näiteks: Euroopa Liidu liikmesriigid. 11. Autonoomia Osaline iseseisvus. Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist

Õigus alused

38

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. (kõrgem juriidiline jõud) Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides. (madalam juriidiline jõud)  reguleerimisobjekti järgi – liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele (riigiõigus, tsiviilõigus jne) ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem.  ajalise kehtivuse järgi – piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamik õigusakte on alalised. Nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse.

Õigus alused

Kommentaarid (0)