Õiguse alused (0)

Õiguse alused
Avalik õigus:

• valitsevad avalikud huvid;
  
• põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra;
  
• riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust;
  
• siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus;
  
• rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  
• peab oleo avalik huvi sell vastu
  

Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus:

• RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. ( konstitutsiooniline õigus);
  
• Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon , riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted;
  
• teistes õigusharude suhtes juhtival kohal;
  
• toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone kehtestamata;
  
• sanktsioon -
  

Haldusõiguse e administratiivõigus:

• suuremaid õigusharusid mitmekesisuse ja mahu poolest;
  
• reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused);
  
• reguleerib suhteid riigiorganite vale, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vale ning riigivalitsemisorganite ja indiviidie vale;
  
• halgusõigus sisaldab ka institute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes;
  
• iseloomustab autoritaarne meetod;
  
• üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt Vabariigi Valitsuse seeds ja riigikontrollseadus, haldusmenetluse seeds, avaliku teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes;
  
• avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama teatud seadustest.
  

Finantsõigus:

• reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes;
  
• hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda;
  
• reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas;
  
• põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes;
  

VIII Rahandus ja riigieelarve
§ 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
§ 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule.
§ 113. Riiklikud maksud , koormised , lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
§ 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus.
§ 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve .
§ 116. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad .
Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid , mis on ette nähtud muude seadustega.
§ 117. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus.
§ 118. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest.
§ 119. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
Karistusõigus:

• Suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes;
  
• karistusõiguse normid ja instituudid määravad nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel;
  
• karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes;
  
• kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus.
  

Kriminaalprotsessi õigus:

• reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel;
  
• selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel;
  
• üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus.
  

Tsiviilõigus:

• reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust);
  
• üks suuremaid õigusharusid;
  
• reguleerib suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi;
  
• üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku televise valdkonnas jms) määrab põhiseadus;
  
• tähtsaimad õigusaktid - Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku ………..
  

Tsiviilprotsessiõigus:

• reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel;
  
• määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus.
  
• siia kuuluvad ka notariõiguse…………
  

Perekonna õigus:

• reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, venerate kohustutest laste vastu, laste kohustustest venerate vastu, abikaasade varalised suhted;
  
• põhiline normistik sätestatud perekonnaseaduses.
  

Tööõigus:

• reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid;
  
• reguleerib töösuhete loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaeg, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset;
  
• tööiguse harusse on kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse suhted;
  
• peamiseks tööõigus aktiks töölepingu seadus.
  

Rahvusvaheline õigus:

• teiste õigusharudega võrreldes on eriline õigusharu;
  
• reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise aga ka sõjalise suhtlemise pinnal;
  
• erisus võrreldes siseriikliku õigusega;
  
• suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted………………….
  

Õigussuhete subjektid :

• õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse;
  
• õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja;
  
• isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime.
  

KOHTUD!
Tartu maakohtul on kuus kohtumaja:

• Tartu kohtumaja
  
• Võru kohtumaja
  
• Jõgeva kohtumaja
  
• Põlva kohtumaja
  
• Valga kohtumaja
  
• Viljandi kohtumaja
  

Tartus asub ka riigikohus.
tsiviilõiguste suhte subjektid
tsiviilõiguse subjektid
1) omadused.
ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid
2) liigid
füüsilised isikud ja juriidilised isikud
tsiviilõigussuhte subjektiks on isikud.
isik on füüsiline isik või juriidiline isik.
füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjektid
FÜÜSILINE ISIK

• iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime
  
• tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta; isik ei saa ka vabatahtlikult loobuda
  
• tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
  
• täielik teovõime tekib 18-aastaseks saamisel
  
• piiratud teovõime on: alla 18-aastasel isikul
  
• isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslik või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kesvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida
  

alla 7-aastase alaealkise tehtud ühepoolne tehing on ühine.
kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõim,et laeindada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab.
JURIIDILINE ISIK
on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil
teatud liiki juiidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK

• loodud erahuvides
  
• asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel
  
• peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtted äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused .
  
• tulundusühistu asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus
  
• eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekid seaduses ettenähtud registrisse kandimsest - äriregistrisse, mittetulnudusühingute ja sihtasutuste register .
  
• eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping
  
• juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ
  
• juriidilit iskut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asnedava organi liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindda juriidilist isikut ühiselt.
  
• eraõiguslik juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, nende pädevus määrartakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. aktsiseltsi organik on lisaks ka nõukogu
  
• OÜ'l peab olema nõukogu, kui osakapitali on üle 400 000 krooni ja OÜ juhatuses on vähem kui kolm liiget või kui see on ette nähtud OÜ põhikirjas.
  
• Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikemtl tavalisel oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed
  

AVALIK ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK

• on riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodus avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
  
• õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast
  
• võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohsutsi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga
  
• tal on põhikiri
  

Kohtumenetlus
Kohtumenetelust reguleerivad menetlusseadustikesse koondatud normid.
Nendes normides on kirjas reeglid, mida kohus ja kõik kohtusse sattunud isikud peavad kohtus järgima.
Need reeled näevad ette, kes, millal, kus ja kuidas saavad kohtumenetluses osaleda.
* tsiviilkohtu menetluse seadustik

• Kohtumenetluse ülesanne on vaidluse õige, õiglane, avalik ja võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu poolt.
  
• Kohtumenetlus on seadusega kindlaksmääratud kord, millest tuleb kohtus kinni pidada õiguslike vaidluste lahendamisel.
  
• Tsiviil- ja haldusasjades algab menetlus sellega, et isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse ja meid menetlusi nimetatakse tsiviilkohtumenetluseks ja halduskohtumenetluseks.
  
• Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, mis kuulub lahutamatult kriminaalkohtumenteluse juurde.
  

Tsiviilkohtumenetlus

• Tsiviilkohtumenetluse normid määravad kindlaks, kuidas toimub kohtu tsiviilasjade läbivaatamine ja vaidluste lahendamine - alates hagi avalduse vastuvõtmisest kuni kohtuotsuse jõustumisega.
  

Hagiavaldus

• on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi ja vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab.
  
• Hageja on hagiavalduse esitaja
  
• Kostja on isik, kelle vastu hagi esitatud.
  
• Tsiviilkohtumenetluse korras lahendatakse vaidlusi nagu perekonna-pärimis-asja- võla või tööõigussuhetest, samuti äriõigusest tulenevaid vaidlusi.
  
• Reeglina tsiviilkohus ei osale aktiivselt tõendite kogumisel, ta üksnes juhib protsessi
  
• iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks.
  
• Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine , isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine.
  
• Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused.
  
• Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada.
  

Seaduses on hagiavaldusele ette nähtud kindlad sisu-ja vorminõuded, mida tuleb kindlasti järgida.

• Kindlasti peavad olema kirjas tsiviilmenetluseseaduses
  
• hagiavalduse esitamisel peab maksma ka riigilõivu, mille suurus on kirjas riigilõivuseaduses.
  
• hagiavalduse esitatakse reeglina sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on kostja elukoht.
  

Võistlevuseprintsiip

• Pikk menetlus, karistatav pole ennast süüdi tunnistanud ja siis kuulatakse üle kõik tunnistajad, uuritakse fakte ja tõendeid.
  
• ristküsitlus - vastastikku tõendeid pidevalt ja aktiivselt kontrollima. Kriminaalmenetluses arvatase, et ristküsitlus kaitseb kohtualust paremini.
  
• Tänu ristküsitlusele on kohtutöö vähenenud.
  
• võistlevuseprintsiip on välismaal tuntum ja kasutatum.
  
• See on pärit inglismaalt juba 17.sajandist, kuid on arenenud edasi.
  

kuulduste keelu reegel
ehk kohtueelsed antud ütlused, koos kõigi teiste tõenditega kuuluvad kuulduste hulka.
Peab olema ise näinud või kuulnud oma kõrvaga kohtumenetlusse kuuluva asja tõendeid. Kui sõber ütleb, et tule räägi, kunas ma helistasin sulle vahetult peale juhtumist, siis ei tohiks kolmas isik kohtusse minna tunnistama, sest nendel tunnistustel pole alust.
uurimisprintsiip
tsiviilasjasdes pole õigus kohtul tõendeid otsida.

• advokaat on isiku lepinguline esindaja.
  
• füüsiline isik - inimene
  
• juriidiline isik - ühik
  
• nõustaja - kui jagab teemat võib appi tulla mulle endale, ainult koos minuga.