Tsiviilõiguse eksam (0)

Q: Kellele võib tahteavalduse teha?

Vastus leiad õppematerjalist: Tsiviilõiguse eksam

Q: Mille poolest erineb tehingu tühisus tehingu tühistamisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Tsiviilõiguse eksam

Q: Mille poolest erineb nõude aegumise peatumine nõude aegumise katkemisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Tsiviilõiguse eksam

Tallinna Ülikool - Õigus - Asjaõigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kellele võib tahteavalduse teha?
Mille poolest erineb tehingu tühisus tehingu tühistamisest?
Mille poolest erineb nõude aegumise peatumine nõude aegumise katkemisest?

Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha?
Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi ( pakkumus ) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS –i lepingu sätteid reguleerivas jaos.
Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele.
Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt :

Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda lepingusse ja teine pool avaldab sama selgelt, et ta on sellega nõus.

Kaudne tahteavaldus seevastu väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Siin võib tuua ühe levinuma näite telefonimüügi valdkonnast müüja saadab kauba ostjale peale ostjapoolset sooviavaldust kaupa saada. Sellisel juhul astuvad pooled de facto lepingulisse suhtesse ilma seda vastavalt nimetamata.

Vaikimist või tegevusetust. Seda loetakse tahteavalduseks juhul, kui see tuleneb seadusest, varasemast kokkuleppest või pooltevahelisest praktikast. Seega on vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks pigem erand kui reegel. Reeglina tuleb aga vaikimist või tegevusetust mõista kas neutraalse õiguslikult mittesiduva käitumisena või kontekstist lähtuvalt ka negatiivse vastuse või eitusena.
Tahteavaldus on jõustunud, kui ta on jõudnud adressaadini, seega saab väita , et tahteavaldus on sellest hetkest tagasivõtmatu. Samas saab tahteavalduse tagasi võtta enne selle jõudmist tahteavalduse saajani. Toon siinkohal näite – kui ma saadan tahteavalduse tähitud kirjaga mille kohaletoimetamine võtab aega 2 päeva siis tühistada tahteavaldust saan ma enne selle kohalejõudmist adressaadini nt. e- maili, faxi vms. teel. Samas aga kui tahteavaldus jõuab adressaadini enne minu e- mail või faxi saabumist on tahteavaldus tehtud ning vastavad õiguslikud tagajärjed saabunud. Siis on tahteavaldust võimalik muuta vaid poolte kokkuleppega. Sama põhimõte kehtib ka ühepoolsete tehingute (nt taganemisavaldus siin näiteks töösuhte ülesütlemise avaldus ) suhtes – kui see on adressaadini jõudnud, muutub see kehtivaks ning sellest taganeda ei ole võimalik.
Vormilt võib-olla tahteavaldus nii suuline kui kirjalik ( notariaalne, lihtkirjalik jms ) , sh elektrooniline . Suulise tahteavalduse puhul , eeldatakse, et see peab olema selline, et kohalviibija on suuteline seda mõistma.
Tehingu vormi kohta on seadusandja sätestanud oma reeglid, sellest sõltub tahteavalduse juriidiline kehtivus- siduvus . Üldreeglina kehtib tehingu sisu kohta vormivabadus. Tehing võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seaduses ei ole ettenähtud tehingule kohustuslikku vormi. Tahteavaldusi on võimalik teha kõigil õigussuhte subjektidel.
Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid).
Juriidilist isikut võib liigitada:

Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid.

Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
Äriseadustik liigitab ettevõtjad:

Füüsilisest isikust ettevõtjad- iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb.

Täisühing- äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.

Usaldusühing- äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühe nime all ning vähemalt üks usaldusosanik vastutav ühistu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks usaldusosanik vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.

Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, aktsiaselts vastutav oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

Mille poolest erineb tehingu tühisus tehingu tühistamisest? Kas ühe osa tehingu tühisus toob kaasa kogu tehingu tühisuse?
Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahte avaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tühine on seega tehing, mis teatud puuduste tõttu ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Tühine tehing on ühtlasi kehtetu. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi:
− isikutega seotud alused (teovõime, otsuse võime, esindus õigus),
− vormiga seotud alused ja ( teatud liiki tehingutele kehtib tehingu vorm mida tuleb järgida- selle järgimata jätmisel on tehing tühine nt. kinnisvara müük)
− sisuga seotud alused (TsÜS §-des 86–89)
Tühistatav on tehing, mille sõlmimisel esines õiguslik viga, kuid vea sallimine või selle kõrvaldamine on jäetud tehingu poolte eneste otsustada. Leping kehtib, kui pool tühistamise õigust ei kasuta.
Tühistatavad on tehingud, mis on tehtud:
Eksimuse mõjul (eksimus on oluline, kui tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks teinud selle teistsugustel tingimustel);
Pettuse mõjul (isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel või olulistest asjaoludest teatamata jätmine, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema);
Ähvarduse või vägivalla mõjul (õigusvastane ähvardus või vägivald, mis on nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut).
Tehingu tegemisel on isikute tahe üldjuhul suunatud sellele, et tehing oleks kehtiv ning selle kaudu oleks
võimalik saavutada soovitud õiguslikke tagajärgi. Kui on aga tegemist mingi sellise puudusega, mis on
tehingu tühisust tingivaks asjaoluks, tuleb eeldada, et tühine on kogu tehing. Samas annab TsÜS §-st 85
võimaluse, et tehing jääb teatud osas kehtima. Tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (ilma tühise osata) on kaks peamist eeldust:
− tehing peab olema osadeks jagatav ja
− saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata.

Mille poolest erineb nõude aegumise peatumine nõude aegumise katkemisest?
Nõude aegumise peatumist ja nõude aegumise katkemist on püütud seaduses avada õigusliku mõju kaudu . Sätetest, mille kohaselt aega , mille kestel aegumine oli peatunud ei arvestata aegumistähtaja hulka tuleneb see , et peatumise korral aegumise tähtaeg ei kulge edasi. Sama võib aga öelda aegumise katkemise ja uuesti algamise vahelise aja kohta .Tegelik erinevus katkemise ja peatumise vahel on selles, et :

Katkemise korral algab aegumine algusest peale;

Peatumise korral jätkub aegumine peatumise eelsest seisust

Kas piiratud teovõimega isik võib olla esindajaks ? Palun põhjendage oma seisukohta.
TEOVÕIME- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, võime omandada õigusi ja kohustusi. Teovõime ulatus on seotud võimega püsivalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Reeglina täieliku teovõime eelduseks on täisealisus, kestev võime aru saada oma tegudest ja võime oma käitumist juhtida.
Seadusandja eristab täielikku ja piiratud teovõimet ning sätestab nii teovõimelise kui piiratud teovõimega isiku mõiste:
Täielik teovõimeline isik on :

saanud 18 aastaseks ( täisealine ),

suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida
Piiratud teovõimeline isik on:

alla 18 aastane ( kohus võib laiendada alaealise teovõimet)

Vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Piiratud teovõimega isik realiseerib oma isiklikke ja varalisi õigusi ja kaitseb oma huve läbi eestkoste. Eestkoste vajadus tuleneb isiku teovõime piiratusest. Teovõime piiratus on tingitud kas lapseealisusest või puudustest tervises (TsÜS § 8). Eestkoste peab tagama piiratud teovõimega isiku õigusvõime (TsÜS § 7) realiseerimise. Piiratud teovõimega isik osaleb käibes seadusliku esindaja kaudu ( lapsevanem , eestkostja).
Vastavalt TsÜS § 9 on seadusandja ette näinud ka võimaluse laiendada teatud vanusest alates alaealise piiratud teovõimet. Nimelt, kohus võib otsustada kaaludes alaealise huve ja arengutaset laiendamaks vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet. Siingi on kohtul tarvis küsida nõusolekut alaealise esindajalt , kuid nõusoleku andmisest keeldumisel saab kohus, kui ta tuvastab vastuolud alaealise huvidega teovõimet laiendada ka ilma esindaja nõusolekuta. Seega saab väita , et ühel liigil piiratud teovõimega isikul on võimalus olla ka esindajaks seda vaid järgmistel asjaoludel :

Piiratud teovõimega isik on vanem kui 15 aastat;

Kohus on otsustanud laiendada isiku teovõimet ja määranud ta esindajaks/ lubanud tegutseda esindajana.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 118 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nunnumunnu Õppematerjali autor

A. Õige

tahteavaldus teovõime teovõimega isik piiratud teovõimega tühisus tühine juriidiline tahe asjaolud

Sarnased õppematerjalid

odt

Tsiviilõiguse üldosa

Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5 Toode näide teost, mis ei ole toiming! Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevu Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!! Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!

Tsiviilõiguse üldosa

doc

Tsiviilõiguse üldosa

 Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS;  Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................

Õigus

doc

Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

eraõigus- kollisiooninorm. Õiguskord on õigussüsteem. Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid:  Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks: -isikud -asjad -hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud)  Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks: -üldsätted -asjaõigus -võlaõigus -perekonnaõigus -pärimisõigus. Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud. I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust

Tsiviilõigus

docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL

Tsiviilõiguse üldosa

docx

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le.

Tsiviilõiguse üldosa

doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1

Tsiviilõiguse üldosa

docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

Tsiviilõiguse üldosa

Rohkem sarnaseid