Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsiviilõiguse eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele võib tahteavalduse teha?
  • Mille poolest erineb tehingu tühisus tehingu tühistamisest?
  • Mille poolest erineb nõude aegumise peatumine nõude aegumise katkemisest?

Lõik failist

  • Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha?
    Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi ( pakkumus ) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS –i lepingu sätteid reguleerivas jaos.
    Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele.
    Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt :
  • Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda lepingusse ja teine pool avaldab sama selgelt, et ta on sellega nõus.
  • Kaudne tahteavaldus seevastu väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Siin võib tuua ühe levinuma näite telefonimüügi valdkonnast müüja saadab kauba ostjale peale ostjapoolset sooviavaldust kaupa saada. Sellisel juhul astuvad pooled de facto lepingulisse suhtesse ilma seda vastavalt nimetamata.
  • Vaikimist või tegevusetust. Seda loetakse tahteavalduseks juhul, kui see tuleneb seadusest, varasemast kokkuleppest või pooltevahelisest praktikast. Seega on vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks pigem erand kui reegel. Reeglina tuleb aga vaikimist või tegevusetust mõista kas neutraalse õiguslikult mittesiduva käitumisena või kontekstist lähtuvalt ka negatiivse vastuse või eitusena.
    Tahteavaldus on jõustunud, kui ta on jõudnud adressaadini, seega saab väita , et tahteavaldus on sellest hetkest tagasivõtmatu. Samas saab tahteavalduse tagasi võtta enne selle jõudmist tahteavalduse saajani. Toon
  • Tsiviilõiguse eksam #1 Tsiviilõiguse eksam #2 Tsiviilõiguse eksam #3 Tsiviilõiguse eksam #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nunnumunnu Õppematerjali autor
    A. Õige

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    37
    odt

    Tsiviilõiguse üldosa

    Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5 Toode näide teost, mis ei ole toiming! Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevu Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!! Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!

    Tsiviilõiguse üldosa
    thumbnail
    54
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

     Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS;  Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;

    Tsiviilõigus
    thumbnail
    36
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................

    Õigus
    thumbnail
    40
    doc

    Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

    eraõigus- kollisiooninorm. Õiguskord on õigussüsteem. Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid:  Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks: -isikud -asjad -hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud)  Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks: -üldsätted -asjaõigus -võlaõigus -perekonnaõigus -pärimisõigus. Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud. I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust

    Tsiviilõigus
    thumbnail
    33
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

    Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL

    Tsiviilõiguse üldosa
    thumbnail
    10
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa

    Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le.

    Tsiviilõiguse üldosa
    thumbnail
    45
    doc

    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

    2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1

    Tsiviilõiguse üldosa
    thumbnail
    49
    docx

    TSIVIILOIGUSE ULDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    Tsiviilõiguse üldosa




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun