Tsiviilõigus

A, A

Tsiviilõigus (0)

1 Hindamata

TSIVIILÕIGUS

Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist ( üksikisik , organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi.
Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus .
Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid.
Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293).

VÕS § 293. Maksud ja koormised

Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Harvemini kasutatakse imperatiivseid norme. (Tehingute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatusse kandmine, hagi aegumine jne.)

VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm

Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.

Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust ( AÕS ) ja äriseadustikku (ÄS).
Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid.
Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt.
Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted . See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised:

tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip
rikutud õiguste taastamise printsiip
omandi kaitse printsiip
lepinguvabaduse printsiip
tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip
tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip

laiemas plaanis ka

hea usu põhimõte
mõistlikkuse põhimõte
heade kommete järgimine, headest kommetest kinni pidamine.

Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks.
Näiteks on tsiviilõiguse kandvateks põhimõteteks õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte; võlaõiguses hea usu ja lepingutruuduse põhimõte.
Tsiviilõiguse põhimõtete hulgas on tähtsaimaks privaatautonoomia põhimõte, so – isikute omavastutuslik vaba otsustamisõigus õigussuhete kujundamisel.
Privaatautonoomia põhimõte paneb aluse majanduslikule tegevusvabadusele, mis omakorda on eelduseks efektiivsele majanduskäibele. Isiku privaatautonoomia väljendub tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides.
Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu ( sisuvabadus ). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele).
Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida – sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tõestatud).
Hea usu põhimõtte tsiviilõiguses sätestab TsÜS § 138 ja võlasuhetes VÕS § 6. Tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavada käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Hea usu põhimõte on õiguse põhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2). Samasuguse tähendusega on tsiviilõiguses üldiselt kehtiv keeld teostada oma õigusi seadusevastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Mõistlikkuse põhimõtet kohaldatakse võlasuhetes siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ratsionaalsuse kriteeriumi. Seda põhimõtet kasutatakse nt kohustuse täitmise viisi, koha, aja jms kindlaksmääramisel. Võlasuhetes loetakse mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhete olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, aga samuti muid asjaolusid.
Objektiivne õigus ( õigusnorm ) sisaldub õiguse allikas.
Õiguse allikateks on Eesti õiguskorras kehtestatud õigus ehk riigi seadusandliku või viimase poolt volitatud organi poolt vastuvõetud õigusaktid ja tava. Öeldakse, et õigus koosneb õiguspõhimõtetest ja õiguslausetest (normidest), mis on saanud õigusakti vormi. (TsÜS par 2 komment 3.1., lk 3). Mitmed üldised õiguspõhimõtted, nt lepinguvabaduse ja nõrgema poole kaitse põhimõte, tulenevad seaduses sätestatud õigusnormidest ja võivad olla üldiselt tunnustatud ka seaduses sätestamata.
PS § 3 määratleb õiguse allikatena põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevad seadused ning rahvusvahelise õiguse, eelkõige EL õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seaduseks PS § 2 mõttes on siis põhiseadus, põhiseaduse alusel vastu võetud muud seadused ning seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted.
Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt , mille legaaldefinitsiooni saab tuletada PS § 139 alusel, mis eristab õigustloovat akti ja individuaalakti selle alusel, et õigustloov akt on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile ja sisaldab üldkohustuslike norme. Individuaalne akt võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ega sisalda üldkohustuslike norme. Seaduses selle legaaldefinitsiooni antud ei ole.
TsÜS § 2 komm 3.1.
Tähtsamateks tsiviilõiguse allikateks on valdavalt seadused:

tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), milles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid, nagu isikud, esemed, tehingud, esindamine, tsiviilõiguste teostamine
asjaõigusseadus (AÕS), milles on sätestatud asjaõigused, kinnisturaamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omanduse ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon
võlaõigusseadus (VÕS), mis reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine , asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine , alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine
perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust
pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist.

Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tava võib olla kirjapandud vormis aga võib kehtida ka üldiselt tunnustatud ja järgitava käitumisviisina, mida ei ole formuleeritud kirjapandud reeglina.
Kohtupraktika annab tõlgendusi, aga mitte otseselt uusi reegleid ning on seega Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis siiski vaid kaudseks õiguse allikaks. Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel – õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt.
Tsiviilõiguse mõiste
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile ning see on eraõiguse kõige mahukam osa.
Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks . Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Nt on A-l kui omanikul õigus asja vabalt vallata , kasutada ja käsutada ning samas õigus nõuda kõigilt teistelt nende õiguste austamist. Kui A omandit rikutakse (nt asja kahjustatakse), on tal õigus nõuda kahju hüvitamist . Eeltoodud näidetes põhinevad isiku õigused vastavatel AÕS-i ja VÕS-i normidel .
Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime.
Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud: füüsiline isik või juriidiline isik.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seda kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on loodud erahuvides: äriühingud – täisühing, usaldusühing , osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus , mittetulundusühing) või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-õiguslikud juriidilised isikud: riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik).
Tsiviilõigus sätestab tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise reeglid ja tsiviilõiguste teostamise viisid.
Tsiviilõigussuhtes siduvad tsiviilõigused ja –kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Samuti toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, ehkki ei ole seaduses sätestatud.
Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A A Õppematerjali autor

TSIVIILÕIGUS

TSIVIILÕIGUS tsiviilõigus eraõigus komm autonoomia seaduses sätestatud privaatautonoomia tsiviilõiguslik regulatsioon õigusaktid

Sarnased õppematerjalid

docx

Tsiviilõiguse üldosa

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi,

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõiguse eksami konspekt

Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem

Õigusõpetus

doc

Tsiviilõiguse konspekt

Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1

Õiguse entsüklopeedia

docx

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus

Tsiviilõigus

docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev

Õigus

docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui

Tsiviilõigus

pdf

Õigusõpetuse konspekt

2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline

Õigusõpetus

doc

Tsiviiliguse konspekt

3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses)

Tsiviilõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk