Õiguse alused (1)

ÕIGUSE ALUSED
Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine.
ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele.
„Õigus on headuse ja õigluse kunst “ (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest.
Õiguse idee koosneb kolmest elemendist:
1.) Õiglus
2.) Õiguskindlus
3.) Õiguslik garanteeritus
Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus.
Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt.

• Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne)
  
• Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid)
  
• Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja )
  

ÕIGUSE ALLIKAD
Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust.
Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid):
-mandri-euroopa;
-anglo-ameerika (common law);
-islami õigus;
-aafrika konstitutsioon;
- skandinaavia õigus
Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist)
Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti.
Skandinaavia – iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus.
Islam – erinev, põhineb pühakirjal.
Õiguste süstematiseerimine : horisontaalsel ja vertikaalsel teljel
Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE)
Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping.
EL esmane õigus
EL teisene õigus
Põhiseaduse muud sätted
Ratifitseeritud välislepingud
Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused)
Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused
Haldusaktid (üksikaktid) – antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus)
ÕIGUSNORMISTRUKTUUR
Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel.
Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii)
Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S).....
Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu muutub juriidiliseks faktiks siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja sidunud üldistatud kujul õigusnormiga, andes seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse.
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks . Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum.
Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel.
Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil. Tekiks kord ja stabiilsus.
Õiguse kasutamine seisneb enda subjektiivse nõudeõiguse realiseerimises. Nii võib õigussuhtes õigustatud isik nõuda kohustatud isikult tema juriidilise kohustuse täitmist (näit. võib pank laenutähtaja ületamisel nõuda laenusaajalt laenu tagastamist).
Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine kujutavad endast õiguse vahetu (e. ainult õigussuhte poolte endi poolt) realiseerimise viise. Nende õiguse realiseerimise viiside puhul realiseeruvad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi õiguse subjektid vahetult oma käitumises.
Õiguse rakendamine on spetsiifiline õiguse realiseerimise viis. Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Erinev aga see, et seaduse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti - kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) - vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks.
Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus , võib seda vastuolu lahendada järgmiselt:

• õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva
  
• erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis)
  
• uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori)
  

Tõlgendamise klassikalised viisid
Grammatiline tõlgendamine – uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid . Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda).
Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. Sagedasti selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. See on normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, õigusharus.
Ajalooline ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline tõlgendaja.
Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine on nagu ajalooline tõlgendaminegi – tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
AVALIK ÕIGUS
Subjektiteooria , huviteooria , subordinatsiooniteooria – üks pooltest on allutatud teisele.
Normiteooria – eristab avalikku ja eraõigust normisisust, avalikus õiguses võib teha üksnes seda, mida seadus otseselt lubab. Eraõigus võib teha kõike seda, mida seadus otseselt ei keela .
Eraõigust ja avalikku õigust eristatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

subordinatsiooni teooria: eraõiguses on subjektid juriidiliselt võrdsed, avalikus õiguses omab üks pool teise üle võimu;

huviteooria: eraõigus on see, mis on üksikisiku huvides, avalik õigus see, mis on üldistes huvides;

subjektiteooria: eraõiguses on subjektideks eraisikud ja avalikus õiguses on üheks subjektiks avaliku võimu kandja;

liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud. Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf.

reguleerimise meetod: dispositiivsus , imperatiivsus. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud).
RIIK: territoorium , rahvas, riigivõim
Riiki nähtavas mõttes ei eksisteeri. Riik luuakse inimeste poolt ja inimeste jaoks. Luuakse ka kindlad institutsioonid, mille kaudu riik tegutseb. Riigitekke teooria:
1. Ühiskondlik lepe – riigi alus
2. Orgaaniline teooria – igasugune kooslus areneb varem või hiljem riigiks
3. Võimuhaaramine – riigi võimu haarab indiviididest kõige aktiivsem, kehtestab ennast (nt vürst)
4. Riigi tunnustamine
Riik saab tekkida kokkuleppel ja lõppeda kokkuleppel. Demokraatrikus riigis on kõrgem võimukandja alati rahvas. Riik on rahva jaoks. Riik peab kahtlemata valima esindusorgani. (Eestis 101 inimest, parlament – riigi seadusandlik võim, peamine teenus luua seadusi) Parlamendil on immuniteet, liikmed puutumatud (parlamendi enamushääled)
Parlamendil on idenditeet – ei kanna õiguslikku vastutust enda hääletustulemuse eest nt. ( erandiks : rahvusvahelise vaenu õhutamine) Parlamendi peamiseks tööfunktsiooniks on komisjon . Töö käib komisjonides (nt rahakomissjon)
Valitsus omab täidesaatvat võimu. Tegevjuhtiv organ, juhib nö riiki. Tegutseb parlamendi poolt seaduslikes piires. Seadusandlik võim annab valitsusele ette piirid, mille raames nad tegtuseda võivad. Parlamendi valimistel enim hääli saanud juhile teeb president ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Kui paralment valitsust ei usalda, peab valitsus tagasi astuma . Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile või üksikministrile.
Kohtuvõim - on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ. Õiguskantsleril on õigus nõuda seadustäitmisi üksikisikult või riigiorganilt.
Haldusorganite tegevus

Määrusakti andmine

Haldusõiguse andmine

Haldustoimingute tegemine

Haldusleping
Toimimise printsiibid:
1 .õiguste kaitse
2. proportsionaalsus – kohane; vajalik
3. seaduslik alus
Õiguspärane ootus – käitutakse õiguspäraseks, haldusorgani tegevus ei või olla sõnamurdlik. Haldusmenetluse oluline põhimõte on uurimisprintsiip – aktiivne on avaliku võimukandja. Haldusorgani iga samm on kontrollitav ja vaidlustatav.
ERAÕIGUS
Isikute vahelisi eraõiguslike suhteid reguleeriv õigusnormide kogu. Isikuvahelised rahalis-kaubanduslikud suhted. Eraõigus:

Tsiviilõigus -
- eraisikute vahelised õigusaktid
- Perekonnaõigus
- Pärimisõigus
- Võlaõigus
On veel äriõigus, tööõigus, omandiõigus, rahvusaheline eraõigus.
Eraõiguse konstitutsioon – tsiviilõiguse üldpõhimõtete osa. Tsiviilõiguse subjektid on isikud, kelle vahel see õigus on. Tsiviilõiguste üldosa koondab üldpõhimõtteid isikute vahelises tehingute tegemistega.

isikud (juriidiline ja füüsiline) , õigusvõime (pole võimalik piirata, algab sünnist ja lõppeb surmaga) ja teovõime (ainult see isik, kes on suuteline aru saama oma tegude sisust ja tähendust ning vastavalt sellele käituma. Eeldatakse et teovõimeline on isik alates 18. eluaastast. Võib kesta surmani, võib ka mitte. Teovõime piiramise otsustab kohus. Kuni 18 aastasel on piiratud teovõime, vahendid mis on lubatud kasutada eeskostja või lapsevanema poolt.
Lapsevanem on alaealise garant, tema vastutab lapse eest.
-Kaitsegarant (kaitsta last väljapoolt tulevate rünnakute eest)
-Valvegarant (peab valvama, et laps ei põhjustaks kahjusid kolmandatele isikutele)
Kui isikud ei suuda omavahel probleemida lahendada sekkub kohus! Kohus võib alates 15 aastase teovõimet laiendada kui see on alaealise huvides või talle vajalik ning tema arengutase seda võimaldab. Arengutaseme teeb kindlaks ekspert.
Otsustusvõimetus – erineb teovõimetusest seetõttu, et teovõimetus on ettenähtud.

asjad

tehingud
ASJAD on seaduse mõttes kehaline ese.

Maatükk

Korteriomand

Hoonestusõigus

Korteri hoonestusõigus
Asjad oma olemuselt võivad olla asendatud ja asendamatud – teise liigi tunnusega asendada ei saa.
Vara – on isikule kuuluvõiguste ja kohustuste kogum.
Eseme harilik väärtus on selle kohalik müügihind.
KULUTUSED on : vajalikud – eseme säilitamine
Kasulikud – asja või eset oluliselt arendatakse, tõstab väärtust
Toreduslik – muudab asja mugavamaks, ilusamaks.
Piiramatu asjaõigus ja piiratud asjaõigus. Piiratud omandiõigusega. Omandiõigus koosneb kolmest õigusest :

valdusõigus (passiivne, õigus asja enda kontrolli all hoida, tegelik võim asja üle)

kasutusõigus (õigust asja tarbimisväärtust realiseerida

käsutusõigus
Valdus võib olla otsene kui kaudne.
Vallas omand tekib kahe tingimuse kokkulangemisel.
Kinnisomand tekib kahe tunnuse : kokkulepe omandi üleandmiseks, vastava andme tegemine kinnisraamatusse. Omand lõppeb kahel viisil : asja hävimine ja omandiõiguse üleminek. Omand võib olla ainuomand või ühineomand. Ainuomand on siis kui asi kuulub ühe isiku omandisse. Asja valvamine, käsutamine lihtne kuna otsustaja on 1 omanik. Kaasomand on nähtus kus üks asi kuulub rohkem kui ühe isiku omamisse. Kaasomandi lõpetamiseks on kolm viisi:

jagamine reaalosadeks (nt ühest kinnisest tehakse 2, eraldi sissepääsud, majakesed)

võõrandamine, jaguneb kaheks.
Omanikul on alati õigus kaitsta endale kuuluvat asja. Õigus nõuda kahju hüvitist.
PIIRATUD asja õigused

Servituudid

Reaalservituud

hoonestusõigus (õigus ehitada teisele kuuluvale kinnistusele enda hoone, tuleb maksta, tähtajaline)

Ostueesõigus

Pandiõigus (kolmandal isikul on õigus enda võlga realiseerida pandi asemel
TEHINGUD

Õigustoiming või õigustoimingute kogum,

Kindel õiguslik tagajärg

Tahteavaldus
Tehing võib olla ühepoolne ja mitmepoolne. Nt testament . Mitme poolega on leping. Tahteavaldus võib olla otsene või kaudne. (nt käega viitamine võib olla kaasakutsumine)
Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvumiseks.
Tahteavalduse tagasivõtmine – saab tagasi võtta üksnes siis millal see ei ole adressaadini jõudnud. Tahteavalduse tõlgendamine on oluline. Võidakse lugeda erineval viisil. Tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahtavalduse saaja tegelikule tahtele.
Tehinguvorm kehtib põhimõte, et reeglina on see vormivaba.
Notariaalne vorm- notiaraalne kinnitamine – õige isik kirjutab paberile alla. Noteriaalne tõestamine – notaril on kohustus selgtada välja isikute sisuline tahe .
Tehingu kehtetus :

tühine tehing (ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järgmised tehingud: heade kommetele või avalikule korrale vastuolev tehing, pole sünnis – ei pea täitma, tühine! Seadusega vastuolev tehing on automaatselt tühine. Tühine on ka näilik tehing.)

tühistatav tehing (ei oma õiguslikke tagajärgi. Tühistamise alused, eksimus, pettus, ähvardus ja vägivald, raskete asjaolude ära kasutamine. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettus on see kus tehingu üks pool viib teise poole oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald – surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu.
Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik
Tähtpäev – konkreetne kuupäev
VÕLAÕIGUS
Üldosa ja eriosa . Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb.
Era autonoomia
Privaatne autonoomia
Lepingu vabadus – kas sõlmida leping või mitte? Keda valida teiseks lepingupooleks? Missugune leping sõlmida? Otsustada lepingu tingimuste üle.
Hea usu põhimõte – lepingu täitmisele suunatud tegevus, keskmine mõistlik isik teeks seda selleks, et täita lepingulist eesmärki.
Mõistlikus – talutavuse piires
Koostöö – lepngulise eesmärgi saavutamiseks peavad koostööd tegema mõlemad lepingu pooled.
Lepinguline siduvus – leping on pooltele siduv, olles kohuse võtnud peab seda täitma.
Kehtib garantii põhimõte – vastutatakse tagajärgede ees.
Asjaolude nii olles – leping on pooltele siduv ja täitmiseks kohustuslik nii nagu lepingu sõlmimisel pooled kokku leppisid .
Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega üks lepingupool kohustub või mõlemad lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Lepingu tunnused: vähemalt 2 poolt. Tegu mis võib olla aktiivne või passiivne tegevus. Lepingu eesmärgiks võib olla kohustus, et pool midagi teeb või mitte midagi ei teeks. (nt: ei avaldaks ärisaladust, ei annaks üle valdavat eset muudele isikutele)
Lepingu sõlmimine – kokkuleppe saavutamise hetkest. Eelduslikult võib leping olla suuline kui seadusest ei tule kindlat vorminõuet.
Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Tunnused: ettepanek ehk tahteavaldus, piisav määratletus, õiguslik seotus
LEPINGU VORM – lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis kui seadus ei ole kehtestanud lepingu kohustuslikku vormi.
Notariaalne tõestamine – notar tõestab isiku tegeliku tahte. (kas isik saab aru, kas on nõus jne)
Eelleping – pooled on kokku leppinud, et nad sõlmivad tulevikus mingi kindla lepingu.
Lepingulised kohustused – võivad olla kindlates lepingutes, võib tuleneda ka olemusest ja eesmärgist.
Lepingu tõlgendamine – sõlmimisel kehtivad kindlad tõlgendamise reeglid. Tõlgendamisel lähtutakse lepingu poolte ühisest ja tegelikust tahtest.
KOHUSTUSTE TÄITMINE
Õigele isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Kohustuse rikkumine on igasugune mittekohane täitmine.
Õiguskaitse vahendid – kohustuse täitmise nõudmine, enda vastastikuse kohusetäitmisest keeldumine, kahju hüvitamise nõue, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivise nõudmise õigus, leppetrahv , hinnaalandamine (ei ole vaja teise poole nõusolekut.
Kahju suuruse tõendamine on kõige raskem.
Lepingust taganemine tähendab lepingust loobumist enne kui leping on teostatud.
Ülesütlemise korral jääb varasem nõusse.
Käsiraha – rahasumma , mis antakse üle lepingu sõlmimise tõendamiseks ja kohustuse täitmise tagamiseks.
Võlasuhte lõppemine – lõppeb kohase täitmisega. Lõppeb tasaarvestusega. Võlasuhe lõppeb kokkulangemisega.
KARISTUSÕIGUS
Analoogne keeld - Ei ole kuritegu mis ei ole karistusõigusega selleks määratud.

Süüde koosseis

Õigusvastasus

Süü
Süüde koosseisul on kindlad tunnused : Objektiivsed ja Subjektiivsed tunnused. Süüdi oleku tunnused on tegu või tegevusetus, tagajärg.
Objektiivsed tunnused - Teo ja tagajärje vahel valitseb põhjuslik seos – mateeria liikumise või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega)
Conditio sine...Kui tagajärg ei saabu teo tulemusena siis süüteo kooseis ei ole täidetud.
Subjektiivsed tunnused - Tahtlus või ettevaatamatus , teatud juhul ka motiiv ja eesmärk.
Kuriteona karistatav on TAHTLIK tegu.
Tahtluse vorme on 3:

Kavatsetus

Otsene tahtlus (teab täpselt et tegu mida teeb on keelatud)

Kaudne tahtlus (ei tea täpselt kas tema tegu on keelatud või mitte, aga arvab et see on võimalik, vaatamata sellele viib oma teo ellu)
Ettevaatamatus jaguneb kaheks:

Kergemeelsus – isik teab et ilmselt ta midagi rikub aga loodab et tagajärg jääb saabumata. (nt väsinuna autorooli istumine)

Hooletus - isik ei tea et teeb midagi keelatut, aga ta oleks pidanud selle peale tulema .
TAHTLUS koosneb kahest osast:

intelektuaalne (teadmine, tahtmine – isik teab mida tahab)

konutatiivne
Õigusvastasus – õigusvastane on tegu mis vastab süüteo kooseisule. Eeldatakse õigusvastasust.

Hädakaitse

Hädaseisund

Kohustuste pulvisioon

Eksimus õigusvastasest
Rünne on õigushüvede ohustamine teise inimese poolt
Hädaseisund

Oht

Õigushüve

...

Kaitsta hüve kaalutlus
Kohustuste pulvisioon – tingimus on mitme kohustuste olemasolu, kõikide täitmise võimalikus, täidetud kohustus peab olema võrdne täitmata kohustusega.
SÜÜ - esineb isikul kes on vähemalt 14 aastane, on süüdi ja suhtes ei esine ühtegi süüd välistavat asjaolu. Isik on süüdi kui tema teo toimepanemise ajal ei esinud olukorda milles ta ei oleks võimeline arusaama oma teost ja oma käitumisest ning oma käitumist juhtima .
Süüd välistavaid asjaolud: eksimus teo keelatuses (isik ei saa aru ja eksimus oli talle vältimatu) ja loobumine süüteokaitsest
Kuriteo täideviimine – täideviija on see kelle tahe valitseb tegu, paneb asjad liikuma. Täideviimine on võib olla vahendlik ja vahetu.
Kihutaja on see kes veenab, ähvardab või muul viisik tekitab isikus tahtluse kuriteo toime panemiseks.
Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne.
Süüteo katse on tahtlik tegu mis algab süüteo toimepanemisest.
Kõlbmatu katse – kõlbmatuse tõttu ei saa katset lõpuni viia.
KARISTUS
Väärtegude eest on ettenähtud rahatrahv või arest. (kuni 30 päeva aresti ) See eristab väärtegu kuriteost. Vangistus algab 30.st päevast, min.1 kuu - maksimaalselt 20 aastat või elu aeg.
Lisakaristus on tegutsemiskeeld mingil kindlal erialal (nt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relvaloa ära võtmine, jahi-ja kalapidamisõiguse äravõtmine)
Elukoht on koht, kus inimene parajasti elab. (alaliselt ja peamiselt) Kui inimene on 5 aastat kadunud, võib teda lugeda surnuks . Erandjuhul võib ka varem surnuks tunnistada, nt 6 kuu jooksul.
JURIIDILINE ISIK võib olla era kui ka avaõiguslik. Tuleb inimese poolt luua seaduse ettenähtud korrast. Juriidilise isiku õigusvõime on tema võime kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime ja teovõime langeb kokku. Juriidiline isik luuakse määramata ajaks. Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse asukoht või juhatuse organi asukoht. Tegevuskohti võib olla mitu. 2 organit: üldkoosolek ja juhatus. Osanik ei saa äri nimel õiguse ja kohustusi võtta. Juriidilise isiku saab lõpetada kahel viisil: likvideerimine ja pankrot. (3.dal juhul ühinemine). Juriidilise isiku vara ei ole tema omaniku vara.