b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) diiselkütuse voolavust 5. Vedelgaasile lisatakse lõhnaainet: a) gaasi lõhna summutamiseks b) gaasile lõhna andmiseks - õige c) gaasi sordi määramiseks d) gaasi plahvatusohtlikkuse vähendamiseks
20,0 272 230 207 30,0 260 216 200 Nägu tabelist näeme: diiselkütuse iseeneslik süttimine toimub juba 200°C juures Seega toimu diiselkütse isesuttimine võrreldes bensiini ja petrooliumiga varem, ning see on märgiks, et diiselkütuse isesüttimine on parem. Kütuse isesüttimistemperatuuri iseloomustatakse tsentaanarvuga. TSETAANARV. See on tinglik arv, mis iseloomustab vedelkütuse isesüttimis temperatuuri. Praktikas saadakse see arv järgmiselt: Süsivesiniku tsetaanarv C16H34 - see on väga madala isesüttimis temperatuuriga ja tema näitaja võetakse võrtseks 100 – ga. Alfametüünnaftaliin C 10H7CH3 – tema isesüttimis temperatuur on väga kõrge ja tema isesüttimis temperaruuri näitajaks on võetud 0 Tsetaanarvuks nimetatakse tsetaani mahulist protsenti mahus alfametüülnafta -
· 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis · Ausustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguse aurustumist · Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid, need kleepuvad toitesüsteemi detailidele · Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust oksüdeerimisele temp. 100kraadi. DIISELKÜTUS · Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaanarv. · Suvise diilikütuse tsetaanarv peaks olema 40...45 ja talvise 45....50 · Biodiisel on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvates allikatest nagu taimeõlid. · Biodiisel on väävlivaba. METANOOL EELISED : · Kõrge oktaaniarv · Laiad süttimispiirid, võimaldavad töötada lahja seguga · Leegi madala temperatuuri tõttu on Nox-sisaldus väike, ei põleta mootori klappe ning tekitab vähe ladestusi.
või osade vahetust. Peamiselt kütusepumbad, torustik, filtrid japihustid. Põhjuseks, et biodiisel mõjub lahustina ja lahustab kütusesüsteemist tavadiisli ladestunud kõrvalosakesed, mis võivad ummistada filtri. Vanematel diisliautodel on kütusesüsteemis kasutusel tavaline kummi, mis pikema biodiisli kasutusel muutub hapraks. tavadiisel biodiisel tsetaanarv 5354 58 hapnikusisaldus 0% 10% väävlisisaldus 0,5% 0,001% tahkeosad 2426% vähem kui tavadiisel tahmaosad 50% vähem kui tavadiisel CO2 emissioon (suhtarv) 303 45 Määrdumine (HFRR väärtus) 450 >500 4/ Biodiisel vastab EURO III heitegaasi normatiividele.
loomsete rasvade jäägid ja kasutatud küpsetus- (toidu-) õlid. Nad on odavam tooraine, kui näiteks sojaõlist kütuse tootmine USAs - et toota 3,79 l kütust tuleb kasutada umbes 3 kg ja 311 grammi soojaoa õli, mille hind on umbes 20 senti 453,59 grammi kohta. Tooraineks võivad olla ka pähklid, puuvillaseemned, päevalilleseemned. Ükskõik millistest antud õlitaimedest toodetud estreid saab edukalt kasutada diiselmootorites,kuigi nende kütteväärtused ja tsetaanarv (analoogne bensiini oktaanarvule) ning muud füüsikalised näitajad võivad tugevasti erineda. R apsist õli saamin · Raps tuleb kokku koguda ja kuivatada. · Õli seemnest kätte saamine ekstraktsioonimeetodil külm- või kuumpressimine. Külmpressi kasutamine on vähem energiat nõudev kui kuumpress ja eraldatava olid mahud on umbes samad, kuigi
Leegi osad(hele osa aurustumine temp madal, oksdatsioonitsoon mittetielik plemine, lemine kolmandik plemine tiuslik.) Nafta (pikad hargnemata ssinikahelad, lhikesed sirged ssinikahelad, pikad hargnenud ahelad) Nafta destillatsioon krakkimine- ahelate lhendamine ( ttlemine ainetega ) reformitakse- ahelate hargnevaks muutmine Rafineerimine- polmeriseerimise tkestamine Detonatsioonikindlus bensiinidel Oktaanarv Vrdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittetielik plemine(energiakadu ja keskkonnareostus plemisjkidega) Energiakriisid
USAs - et toota 3,79 l kütust tuleb kasutada umbes 3 kg ja 311 grammi soojaoa õli, mille hind on umbes 20 senti 453,59 grammi kohta. 3 Tooraineks võivad olla ka pähklid, puuvillaseemned, päevalilleseemned. Ükskõik millistest antud õlitaimedest toodetud estreid saab edukalt kasutada diiselmootorites, kuigi nende kütteväärtused ja tsetaanarv (analoogne bensiini oktaanarvule) ning muud füüsikalised näitajad võivad tugevasti erineda. 2.2.1. Rapsist õli saamine · Rapsi kasvatamine Eestis tegelevad sellega paljud põllumehed; · Raps tuleb kokku koguda ja kuivatada. · Õli seemnest kätte saamine ekstraktsioonimeetodil külm- või kuumpressimine. Külmpressi kasutamine on vähem energiat nõudev kui kuumpress ja eraldatava õli mahud on umbes samad, kuigi kuumpressiga
Solaarõli 300-400 kraadi C skaalal Masuut poolvedel jääk Krakkimine ahelate lühendamine. Reformimine ahelate hargnevaks muutmine. Rafineerimine polümeriseerimise tõkestamine (aine töötlemine ainega, mis ei luba tekkida pikki ahelaid). VEDELKÜTUSTE KVALITEEDINÄITAJAD Detonatsioonikindlus bensiinidel. Oktaanarv võrdlussegu heptaan 0 isooktaan 100. 1988 Euroopas pliivaba bensiini nõue. Isesüttivus diiselkütusel. Tsetaanarv (diiselkütustel) võrdlussegu 1-metüülanaftaleen 0 heksadekaan ehk tsetaan 100. KÜTTEVÄÄRTUS Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus (tavaliselt 1 kg) kütust põlemisel. Ühikud: MJ/kg ja MJ/m3 Mõningaid andmeid: maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine Mittetäielik põlemine Energiakriisid
%0%, areenid 5-25%, lambiõlid,lahusti, soojuskandja, reaktiiv- ja raketikütus, suur põlemissoojus ca 43MJ/kg, kõrge leekpunkt üle 28kraadi. Reaktiivkütus viskoosus tähtis, sest täidab paralleelselt määrimisfunkt, fraktsioonikoostis, hangumistemp -60, leekpunkt üle 28, termooksüd kindlus 150 kraadi juures, madal S,N ja O sisaldus, antioksüdandid(BHT), madal korrosiooni aktiivsus(V ja S sisalsu min). Laevakütus sarnane autodiisliga, viiskoossus kõrgem, tsetaanarv ca 40, leekpunkt kõtge 62, lubatud S hulk suurem, kuni 1,5%. Masuut ehk tume katlakütus viskoosus kõrgem kui raskel laevakütusel, laevamasuudi tihedus alla 0,99, S sialdus kuni 2%, Balti meres 1%. Määrdeained on mootoriõlid, transmissiooniõlid, plastsed määrded.Eesmärk vähendada hõõrdumist, liikuvate detailide kulumist, tihendada detailide vahemikud, antikorrosiooni ja katsvad omadused, puhastamisomadused. Mineraalõlid- odavad, kuid ekspluatatsiooni omadused ei vasta
Viivitusperiood on lühem madalama isesüttimisetemperatuuriga Liigõhu hulka saab määrata spetsiaalse gaasiproovi võtmisega tsükli paisumiskõvera alune pindala st. kasulik töö jääb väiksemaks . kütustel , mida iseloomustab diiselkütuse tsetaanarv. paisumisprotsessi lõpus enne väljalaskeklapi või akna avanemist. Normaalselt peaks diiselmootorites kütuse järelpõlemine lõppema Raskete kütuste keemilist koosseisu ja tema süttivust
annaabi.ee 
