Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine)
Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse üün'iga. 5) Millised ained on alkadieenid, nende üldvalem + nimetused Alkadieenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on kaks kaksikseost. Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse dieen'iga. 6) Nafta saadused Gaas C1C5 bensiin C5C10 ligroiin C8C12 petrooleum C9 C16 gaasiõli C15C25 kütteõli C20C30 masuut C30C... 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om
maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid(enamasti üle 10%). Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel: bensiin (10- 15%), reaktiivmootorikütust (15-20%), diislikütust (15-20%) ja masuuti (umbes 50%). Destilleerimisel võetavad peamised fraktsioonis on: gaasid, bensiin (40- 210 0C), ligroiin (120-240 0C), petrool (150-320 0C), gaasiõli (180-360 0C), solaarõli (300-400 0C). Nafta tootmine ja keskkond Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb transpordi tarbeks. Naftavedudest ja -puurimistest on saanud üks suurimatest veeökosüsteeme ähvardavatest riskidest. Eriti ohtlikud on arktilistel aladel toimuvad lekked ja õnnetused, sest nafta lagunemine nendel aladel on eriti aeglane
Ameerika ja Saudi-Araabia nafta on rikkam kui teised tsükloalkaanide poolest, Borneo ja Aserbaidžaani nafta aga areenide poolest. Tehnoloogiliste omaduste hindamisel on tähtis tema koostisesse kuuluvate süsivesinike jaotumine keemistemperatuuri järgi (fraktsioonkoostis). Seda iseloomustab keemiskõver, mis näitab kui suur osa naftas keeb üle kindlas temperatuurivahemikus. Seega võib keemiskõvera järgi otsustada, kui palju vastavaid produkte (bensiin, ligroiin, petrooleum, jne.) saab naftas destilleerimisel. Väärtuslikum on nafta, milles on rohkem madalamal temperatuuril keevaid fraktsioone. Sellise nafta tihedus on väiksem kui tõrvasel. Seega iseloomustab tihedus teatavas mõttes ka nafta koostist ja kvaliteeti. Omadused Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on iseloomuliku ebameeldiva lõhnaga, suitseva leegiga põlev väga
Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c)
Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. · Lakibensiin- on peamiselt alkaanidest koosnev, vähesel määral aromaatseteid süsivesinike sisaldav nafta destillaat ja bensiini fraktsioon.Lakibensiin orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on suhteliselt madal leekpunkt. · Ligroiin- ehk toorbensiin on fraktsioon, mis saadakse nafta esmasel destilleerimisel. Kasutatakse näiteks traktorite kütusena, lahustina ning mõningates hüdrosüsteemides töövedelikuna. · Naftaõli- on üldnimetus naftast toodetud mineraalõlidele. Naftaõli saadakse nafta destilleerimisel ja rafineerimisel. See on suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu.Naftaõli sulatamisel parafiiniga saadakse vaseliin. 4
5 ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate leidmine on 60-ndatest aastatest stabiilselt langenud. Naftat leidub maailmas paljudes piirkondades. Nafta leidumine maailmas % Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused
tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Esmajärjekorras veelduvad kõrgema keemistemperatuuriga süsivesinikud. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond 30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond 40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Saadakse kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel
Ohtlike ettevõtete arvu vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord lisa 1 muudatus, mille tulemusel suurendati ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide vedelate naftasaaduste nagu mootoribensiin ja toorbensiin (ligroiin) ohtlikkuse alammäära ohtlikule ettevõttele 10 tonnilt 100 tonnini. Kasutatud materjal 1. Anu Kuusk loengu nr 12 konspekt ,,Hädaolukorra lahendamine ja kriisireguleerimine. Maakonna, valla ja linna riskianalüüs" 2. Tallinna hädaolukorra riskianalüüs, Thora 2012, http://www.tallinn.ee/g6793s67175 3. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.tallinn.ee/g3566s69451 4. Maa-ameti Geoportaal, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
materjali peale jälje, siis on sinu materjal vähem kõva. Pilet 13 Värvide koostis. Võrrelge värvide omadusi lähtuvalt erinevatest kelmemoodustajatest. Kelmemoodustaja värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer. Jaguneb looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) ja sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Veel kuuluvad värvi koostisesse pigmendid lahustamatud värvined, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin).
otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Viimase teistkordsel destillatsioonil valmistatakse mitmesuguseid määrdeaineid. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150...320) oC, gaasiõli - (180...360) oC, solaarõli - (300...400) oC. Seejärel pumbatakse järelejäänud masuut, kuumutades auruga 430 oC, vaakumdestillatsioonikolonni, kus aurustuvad ja eralduvad õlifraktsioonid. Järelejäänud gurdoonist toodetaks suure viskoossusega jääkõlisid peamiselt lennunduse jaoks. Joonis 1.8. Nafta töötlemise lihtne skeem. Hiljem sai destillatsioonist pidevalt jätkuv protsess. Kaasajal on enamik protsesse pideva vooluga -
Siis veel LiMn2O4 koostisega spinell on Li-ioon patareides katoodi materjal. Värvid moodustavad pinnal orgaanilise kelme ning on vajalik, et see oleks võimalikult püsiv ja kaitsev. Kelmemoodustaja ongi värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer - looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) või sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne, kuid lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine . Värve liigitatakse peamiselt kelmemoodustaja järgi. Ühe värviliigi alla kuuluvad nii lakid kui emailid. Ilma pigmendita värvi nimetatakse lakiks ning sellega kaetakse nt mööbel või muusikapillid, et kaitsta neid mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Kaetakse ka metalle, et kaitsta neid korrosiooni eest. Pilet 15
Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, mille abil saab vabastada kütustes salvestunud soojust. Põlemistingimused: 1) Hapnik 2) Materjal tuleb soojendada süttimistemperatuurina NAFTA EHITUS Naftal puudub valem (segu igast ainetest). Nafta ehitusest: Pikad hargnemata süsinikuahelad _._._._._._._._._ Lühikesed sirged süsinikuahelad _._._ _._._ _._ Hargnenud süsinikuahelad NAFTA KÜTUSTE TOORAINENA Destillatsioon: Bensiin 40-210 kraadi C skaalal Ligroiin 120-210 kraadi C skaalal Petroolium 150-320 kraadi C skaalal Diiselkütus 150-360 kraadi C skaalal Gaasiõli 230-360 kraadi C skaalal Solaarõli 300-400 kraadi C skaalal Masuut poolvedel jääk Krakkimine ahelate lühendamine. Reformimine ahelate hargnevaks muutmine. Rafineerimine polümeriseerimise tõkestamine (aine töötlemine ainega, mis ei luba tekkida pikki ahelaid). VEDELKÜTUSTE KVALITEEDINÄITAJAD Detonatsioonikindlus bensiinidel.
tehnoloogiate arendamist, mis töötavad tuule-, vee-, ja päikeseenergial. Kuna plastmasside näol on põhimõtteliselt tegemist tahke naftaga, on neid kasutusaja lõpus võimalik tarvitada energiaallikana. Paljud riigid toodavad energiat plastmassjäätmetest, mida pole võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa. Naftast toodetavad produktid Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus: 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes?
, 46 on leeliselised/neutraalsed ekstraheeritavad 13)MTBE tootmine Bensiin kuni 170 14,5 orgaanilised ained: nitrobenseen, naftaleen, fluoreen, Vedel metanool pannakse reageerima isobutüleeniga Ligroiin 160-200 7,5 krüseen, püreen, antratseen, dinitrotolueen etc.), happelise ioonvahetusvaigu (katalüsaatori) juuresolekul Petrooleum 200-300 18,0 11 on happelised ekstraheeritavad orgaanilised ained tempil < 100 C.
mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem CnH2n, n>2). Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanide leidumine ja kasutamine Maagaas - peamiselt CH4 Nafta alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu Nafta fraktsioonid Bensiin C5 - C9 40o - 150o Ligroiin ehk lakibensiin Petrooleum Diiselkütus Õlid Masuut Nafta krakkimine bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül
pandi alus 1920 a-il USA-s. Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Vaakumis eralduvad kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid,
pandi alus 1920 a-il USA-s. Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Vaakumis eralduvad kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid,
annaabi.ee 
