.......................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............lk 8 4.Peatükk ERITÜÜPI MOOTORID............................................................lk 9 4.1 Reasmootor ehk ridamootor.....................................................................lk 9 4.2 V-mootor...................................................................................................lk 9 4.3 Boxer-mootor...........................................................................................lk 10 4.4 Tähtmootor..............................................................................................lk 10 4.5 Rootormootor ehk Wankelmootor..................................................
tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1) - Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16) - V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24) - Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) - VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16) - W-Mootor (3, 8, 12, 16) - U-Mootor (4, 12, 16) - Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24) - H-Mootor (16, 24, 40) - X-Mootor (16, 24) - Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor) - Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor)
Kuuekümnendate aastate alguses oli esikveoline auto suhteliselt harva esinev lahendus. Subaru tahtis olla esimene mark Jaapani autoturul esikveoliste autode väljaarendamisel. Seda silmas pidades ostis FHI 1960 aasta alguses saksa firmalt "Borgward" ära lamavmootori kasutamisõiguse, millest sai tulevikus esikveoliste autode jõuallikas. Lennumasinaid valmistav FHI oli aru saanud, et kasutades lamavmootorit annab see parema kokkusobivuse transmissiooniga kui siiamaani kasutatud ridamootor. Lennumasinates kasutatud nn. tähtmootor, kus väntvõll asus keskel ja kolvid tähikuna selle ümber ei olnud autos eriti hästi kasutatav. Seega tuli inseneridel väljatöötada sõiduautole sobilik jõuallikas. Subaru insenerid mõistsid peagi, et kolvid tuleb viia ühte tasapinda. Keskel asetsev väntvõll ja 180 kraadise nurga all asetsevad kolvid andsid mootorile madala raskuskeskme ja vibratsioonivaba sujuva käigu. Selline mootoritüüp andis
1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis
1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2
3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 5) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid; 6) silindrite arvu ja asetuse järgi: a) 1 silindrine (1) b) Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6) c) V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12) d) Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) e) VR-Mootor (5, 6, 7, 8, 12, 16) f) W-Mootor (3, 8, 12, 16) g) Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) h) Ridatähtmootor (6*2=12, 4*3=12, 6*4=24, 4*5=20) i) Mitmesektsiooniline tähtmootor (2*7=14, 2*9=18, 4*7=28) j) Pöördkolb- ehk Wankelmootor (Sulgudes on optimaalne silindrite arv tänapäeval) 7) pöörelmissuuna järgi:
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Tramm 1918 seiskus hoburaudtee 1921 13. mail mootortramm Vene turg Kadriorg 1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: ...
Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes. Kett koosneb seeklitest. Kett on kinnitatutd ketikasti halsiga ning kett tuleb sealtvälja läbi ketilüüsi. 15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2.silindri paigutuse järgi: ·Ridamootor ·V-kujuline mootor ·Tähtmootor ·Boksermootor ·Vastaskolbidega mootor, ühe väntvõlliga vastaskolbidega ridamootor, vastaskolbidega mootorid on eranditult 2 taktilised. 16.Happe- ehk pliiaku - Kasutatakse elektrolüüdina väävelhapet ning vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Erinimelised plaadid on eraldatud üksteisega mingisuguse isolatsiooniga, sest kui plaadid kokku puutuvad siis tekib lühis, mis võib tekitada isegi plahvatust. Täislaetud Pliiaku pinge on 12 volti ja kasutegur kuni 80 %
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
