Ketaspidurid Referaat Järvamaa Kutsehariduskeskus Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. TRUMMELPIDURID..................................................................3 1.1 Pidurimehhanism......................................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur.................................................
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi h...
AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel
Alates 1930-ndate keskel kingad olid käitatakse õli surve väike ratas balloon ja kolvid (nagu pildil), kuigi mõned sõidukid jätkata puhtalt-mehaanilised süsteemid aastakümneid. Mõned kujundused on kaks rattasilindrid. Kingad trummelpidurid on kuluvad ja pidurid vaja kohandatakse korrapäraselt kuni kasutuselevõtt isereguleeriv trummelpidurid 1950. Aastal 1960 ja 1970 piduri trumlid kohta esirataste autod olid järk-järgult asendada ketaspidurid ja nüüd praktiliselt kõik autod kasutavad ketaspidurid esiratastel, paljud pakuvad ketaspidurid kõigil ratastel. Kuid trummelpidurid on tihti endiselt kasutada handbrakes sest see on osutunud väga raske kujundada ketaspiduri sobivad ettevõtte auto, kui seda ei kasutata. Lisaks sellele on väga lihtne paigaldada drum käsipidur sees ketaspiduri nii, et üks üksus toimib nii sõidupiduri ja seisupiduri. Varajane tüüp piduriklotsid sisalduva asbestiga
pärast praktiseerisime. Pidureid sai remontida erinevatel autodel: Lada; Mazda. Ma remontisin enda autol pidureid.Ma võtsin tagant trumlid maha ja vaatasin et tagumised piduriklotsid ei oleks kulunud, siis võtsin esimesed pidurid lahti. Esimeste piduritega oli ka kõik korras. Selle nädalaga sain ma palju targemaks pidurite osas. Pidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid
7 Kütusesüsteem: Vahetada kütusefilter ja õhutada kütusesüsteem 3 (Teostatakse 90000-se intervalliga veokitel) 8 Manuaalsed pidurinarred: Reguleerida. 10 9 Automaatsed narred: Mõõta käigud. 10 10 Trummelpidurid: Mõõta pidurikatete paksused. Täita tabel. 10 11 Ketaspidurid: Kontrollida katete paksust Scania Diagnos'i abil. Katete paksusel 60% 10 või vähem, teostada visuaalne kontroll 12 Pea- ja lisatuled: Kontrollida funktsioneerimist. Kontrollida automaatseid päevatulesid, 16 parktulesid, piduritulesid, ohutulesid, gabariidi-ja küljetulesid, suunatulesid. 13 Akud: Kontrollida elektrolüüdi tasapinda ja generaatori laadimispinget 16
COSCOOTER BY E C OT E R MAAILMA ESIMENE TÄISÖKOROLLER UUENDUSLIK •Roller on ehitatud keskkonnasõbralikest materjalidest •Madalad ülalpidamiskulud ja lihtne opereerida •Moodne disain ja nutikad lahendused KESKKONNASÕBRALIK •Klaas – ja süsinikkiud on tõelised saasteained… Ühe süsinikkiu tootmiseks kulub 1000x rohkem energiat kui ühe klaaskiu tootmiseks. Samas ühe klaaskiu tootmiseks kulub 100x rohkem energiat kui ühe kanepikiu tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks o...
Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentim eetrise taga asuva boksermootorig a, mis pärines R67 mootorrattalt. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõi meliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. BMW 700 BMW 700RS BMW areneb · 1961a. Autonäituseks lasi BMW väljavõimsa kompaktsedaani 1500, millel olid ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See tehnoloogia tõstis veelgi BMW mainet sportautode tootmises. See oli esimene BMW millel oli kõver taguakna joon, mis on ka tänaseni BMW tunnuseks. BMW1500
830 60 =13,8 m/sek (S.A.) Pidurite ehitus Sõiduautodel kasutatakse vedelikajamiga pidurisüsteemi. Pidurite tõhusust suurendatakse pidurivõimendiga. Pidurivõimendi rakendub tööle rõhkude vahe tekkimisel vaakumkambris . Piduri süsteem koosneb : piduripedaalist; pidurivõimendist; peasilindrist; piduritorudest; pidurivoolikutest; töösiliiidritest; piduriklotsidest. Sõiduauto pidureid võib olla kahte tüüpi: - trummelpidurid - ketaspidurid Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid . Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS-pidurid . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on eriti efektiivne libeda teekatte korral. Kontroll: 10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad blokeeruma . Pidurite ootamatu rikke korral tuleks kasutada järgmist tegevusjärjekorda : Piduripedaali mitmekordne vajutamine . Käikudega pidurdamine . Seisupiduri kasutamine . Pidurite efektiivsus määratakse :
Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. 3. Selgitage (soovitavalt joonisega) liikumatu ja liikuva (ujuva) pidurisadula ehituse ja tööpõhimõtte erinevust! Fikseeritud pidurisadulaga ketaspiduritel on pidurisadul jäigalt kinnitatud. Sellel ketaspiduri tüübil on kaks pidurisilindrit ja seega ka kaks kolbi. Fikseeritud pidurisadulaga ketaspidurid on konstruktsioonilt tugevad ja neid kasutatakse raskematel ja suurema kiirusega autodel. Puuduseks loetakse nende suuremat tundlikust kuumenemisele. Ujuva" pidurisadulaga ketaspidurimehhanismid on mõõtmetelt väiksemad kui fikseeritud pidurisadulaga ketaspidurite mehhanismid. Kuna liikuval õhul on parem juurdepääs pidurimehhanismi hüdraulilistele osadele, on sellisel pidurimehhanismil head jahutavad omadused. 4
"Knutschkugel" Isetta BMW F 650 GS Dakar (2004) Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti autoralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurdi 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver tagaakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika
lisurve lkkab kolbi paremale, ja see oma korda sidurikettad tihedalt kokku . Siduri uuesti lahutamiseks vabastatakse see ruum lirhust. Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal ju toimel oma pesast vlja ning kolb saab vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. LINTPIDUR 1. kolvivarras 2. tsilinder 3. automaatkasti veetav vll 4. piduri lint 5. siduri trammel 6. automaatkasti vedavvll Planetaarlekande reduktoris kasut. ketas ja lintpidurit. Ketaspidurid on mitte kettalised,sarnased mitmekettalise siduriga. Piduri trummel on henduses kasti korpusega. Kui vedavad ja veetavad kettad hendada,siis rumm lukustub. Lintpiduri thtsaks osaks on LINT ja SIDURITRUMMEL! Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur
tehti väikeses mahus. Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. BMW 700 BMW 700RS BMW 507 1961a. Autonäituseks lasi BMW väljavõimsa kompaktsedaani 1500, millel olid ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See tehnoloogia tõstis veelgi BMW mainet sportautode tootmises. See oli esimene BMW millel oli kõver taguakna joon, mis on ka tänaseni BMW tunnuseks. Aastal 1968 lasi BMW välja suure sedaanid 2500, 2800 ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW 1500 BMW 2500 BMW 2800 CS Tänapäev ja uus disain Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia
samade pedaalidega ja kasutatakse samu pidureid, mis sõites. Siia on lisatud lukustusseade, mis hoiab pedaale sundpidurdusasendis. Kuid kaasajal ehitatakse traktoritele juba eraldi töötavad seisupidurid, mida juhitakse kabiinist käsihoova või elektroonika+hüdraulika abil. 44. Pidurimehhanismid: autode trummel- ja ketaspidurid; traktorite lint-, klots- ja ketaspidurid. Pidurimehhanismide karakteristikud. Traktoritel kasutatakse kolme piduritüüpi: lintpidurid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Lintpidureid võib jagada veel kaheks: lihtsad ja ujuvad pidurid. Esimesel juhul rakendatakse pedaali jõud lindi ühele otsale, teisel juhul aga rakendub jõud lindi mõlemale otsale. Lintpidureid kasutatakse üldiselt seisupiduritena, kuid väiksematel ratastraktoritel töötavad nad ka sõidupiduritena. Pidurdavad hästi, kuna pidurdamise ajal keritakse linti ümber trummli. Suurimaks puuduseks on, et neid on halb jahutada. Trummelpidurid võivad olla nii seisu- kui sõidupidurid
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad l...
jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta
1859 G.R.Plante Pliiaku 1866 W.Siemens dnamo 1876 G.Daimler karburaator 1881 W.Siemens sidur 1895 Michenlini ja Dunlopi kummid 1902 R.Bosch magnetsde 1902 Frederick Lanchester ketaspidur 1893 W.Maybach, D.Banki karburaator 1909 katalsneutralisaator 1909 Edwards Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 Ch.Kettering starter 1923 bensiini valmistamine 1926 roolivimendi Francis Davis 1927 oktaanarvude ssteem saksamaal 1938 automaatkigukast Oldsmobile 1957 ketaspidurid SIDU TURVALISUSE ARENG 1845 R.W.Thomson hukumm 1854 A.Merian I asfalttee 1896 J.Dunlop hkrehvid 1901 I atsetleenvalgustuslambid 1906 Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 Neljarattapidurdus 1905 John Wood (ing) kildumatu klaas 1908 Gladstone Adam kojamehed 1927 Storage Battery Co autoraadio 1958 Niels Bohlin turvav VOLVO 1969 turvav kohustuslik Tehh 1982 Bosch ABS pidurid 1981 hkturvapadi Mercedes-Benz 1983 naastrehvid Denver Boots 1985 Volvo libisemisvastane veoju ETC Ehitusmaterjalid
.........................lk 2 Pidurikettad...................................................................lk 3 Piduriklotsid...................................................................lk 3 Piduriketastest ja nende "kõverdumisest".....................lk 4-5 Pidurid Üks olulisemaid auto komponente, mis aitab hoida auto plekid ja stanged sirgena ning autojuhi tervena. Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad
"Knutschkugel" IsettaSamal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676- kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänani BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria
.................................................................................................6 Vedrupiduri kamber..........................................................................................................7 Pidurinarre, automaatne reguleerimine ........................................................................8 Piduri pööravõll ...............................................................................................................9 Ketaspidurid....................................................................................................................10 Kompressor....................................................................................................................11 Õhukuivati ......................................................................................................................13 Neljakontuuriline kaitseklapp..................................................................................
Kooli nimi Autondus, laevandus, lennundus Esitaja nimi Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C Referaat Juhendaja nimi Linn aasta Sissejuhatus Volkswagen Polo on supermini, mida tootis Volkswagen. Seda müüdi Euroopas ja ka muudel turgudel üle maailmselt luukpära, sedaan, kupee ja universaal keretüüpidega. Ajalugu Polost on olnud neli erinevat generatsiooni. Osad generatsioonid läbisid iluravi keset tootmisaega. Uuendatud mudelitele lisatakse rahvasuus F-täht lõppu, näiteks Mk IIF. Press ja mõned entusiastid kutsuvad erinevaid mudeleid erinevate generatsioonidena, niiet selle järgi oleks viimane neist Mk7. Tegelikult on ametlikult neid aga 4 (ehk siis viimane neist Mk4), neid märgistatakse, kasutades sama süsteemi nagu Golfilgi: rooma numbritega. Polo keretüüp on kogu selle tootmisaja jooksul varieerunud, enimlevinud on ta aga luukpärana, mis tulet...
Väga paljudel autodel pannakse roolivõimendi tööle mootorile paigaldatud õlipumba rõhuga. See hakkab töö- le kohe, kui mootor käivitub. Õlipump saab oma ajami mootorilt rihma kaudu. PIDURISÜSTEEM Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu. Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli hoiatab juhti liiga madala pidurivedeliku taseme, mõne- del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb
2 Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning
rääkimata helineelavast kilest tuuleklaasis. Ning esi- ja tagasilla õõtshoobade parendatud ehitusega liigendid peaksid kere veel paremini vedrustusest isoleerima. Tehnilised andmed VW Golf 1.4 TSI DSG Ottomootor: R4, kompressor + turbo, ees põiki · 4 klappi silindris · töömaht 1390 cm3 · võimsus 118 kW (160 hj) @ 5800 p/min · pöördemoment 240 Nm @ 2000 p/min · 7-käiguline kahe siduriga DSG-käigukast · esivedu · ketaspidurid, ees ventileeritavad · pikkus/laius/kõrgus 4296/1786/1464 mm · telgede vahe 2574 mm · tühimass 1361 kg · kandevõime 499 kg · haagise mass piduritega/ilma 1400/680 kg · pakiruum 350-1305 l · kütusepaak 55 l · aeg 0-100 km/h 8,0 s · tippkiirus 220 km/h · keskmine kütusekulu (EL-i normi järgi) 6,0 l B95/100 km · CO2 pääst 139 g/km. Hind ca 25 000 eurot (390 000 krooni). Kasutatud kirjandus. * http://autobild.naistemaailm.ee/artikkel.php
tagasikäiguga kuiv kahekettaga sidur tagasilla mehaaniline diferentsiaallukustus jõuväljavõte taga - aeglustiga 540 pööret tagumine tõsteseade - 3 punktiga raam tõsteseadme tõstevõime 700 kg ketaspidurid + käsipidur roolisüsteem - hüdraulika elektrisüsteem - 12 V 45 AH kaitseraud + rullumisvastane kaitseraam standardrehvid - eesmised 6.5/80-12 / tagumised Täisraamil 250/80-18 Nelivedu, lülitusega esisillale tühimass 890 kg otse sissepritsega nelja silindriga pöörderaadius 2,70 m
Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter 1923 - bensiini valmistamine (sakslased hakkasid) 1926 - roolivõimendi Francis Davis 1927 - oktaanarvude süsteem Saksamaal 1938 - automaatkäigukast Oldsmobile 1957 - ketaspidurid (läksid standardvarustusse) AUTOSÕIDU TURVALISUSE ARENG 1845 - R.W.Thomsoni õhukumm 1854 - A.Merian I asfalttee 1896 - J.Dunlopi õhkrehvid (hakkas tootma) 1901 - atsetüleenvalgustuslambid (hakati öösiti sõitma) 1906 - Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 - neljarattapidurdus (esialgu oli ainult vedavatel ratastel) 1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas 1908 - Gladstone Adam kojamehed 1927 - Storage Battery Co autoraadio
1962-66 tuli uusi mudeleid kui seeni pärast vihma - kokku seitse eri mudelit. Nendest läks seeriataaotmisse vaid Estonia 9, mida tehti kokku 39 isendit. · 1968 võitis Enn Griffel E-9 ga N.Liidu meitritiitli ja sellest ajast peale võideti kõik meistritiitlid Estonia autodega. · Kui UFAA mootoritehasest ilmus 1500 cm3 mootor, mis oli valmistatud Moskvitsh 412 jaoks, oli põhjust projekteerida uued autod, mis said endile nimeks Estonia 16 ja 16M. See auto sai endale ketaspidurid ja magneesiumist valatud kerged veljed. · Alates 1970 aastast sai Tallinna Autoremonditehas nr.1 igal aastal N.Liidu Keskautomotoklubi poolt tellimuse vähemalt 50- nele vormelile ja 200-le kardile. Esimese VAZ mootori sai endale E-18, mida hakati valmistama aastast 1972 ja kokku tehti neid 112 eksemplari. Siit alates hakkas Estonia võtma järjest rohkem vormeli kuju - ette ja taha tekkisid antitiivad, radiaatorid viidi külgedele ning tagapidurid käigukasti juurde
· külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande a...
· mõlemadklotsid on aktiivsed · pidurdusjõutegur C* = 3,0 Duo-servo pidur (kaksis-servo pidur) Piduri omadused: · mõlemad klotsitoed liikuvad · ujuvadklotsid · pidurdusjõutegur C* = 5,0 Pealejooksev piduriklots koormab liikuva tugilaagri abil teist piduriklotsi, mis muutub samuti pealejooksvaks. Seega toimub edasi- ja tagasisõidul võrdne pidurdustegevus 87. Ketaspidurid Ketaspidurid Tänapäeval kasutatakse nii esi- kui tagaratastel peamiselt ujuva sadulaga ketaspidureid. Ujuva sadulaga pidurid Ujuv sadul saab liikuda ratta telje sihis kahel tihendatud juhtsõrmel, mis kinnituvad sadula tugiraami. Pidurdusjõutegur C* = 0,76 Võrreldestrummelpiduritega: Eelised: · suuremtundlikkus (rakenduskiirus) · sisemisejavälimiseklotsiühtlanekulumine
debütant F1-sarjas. Debüüthooajal võitis ta 6 kvalifikatsiooni. Ning peale selle on Hamilton läbi aegade esimene mustanahaline, kes sõitnud Vormel 1-s. 2.1.2 F1 autote tehnilised tingimused 1950-1952 autodel mootori töömaht oli kompressormootoril kuni 1500 kuupsentimeetrit või 4500-kuubikut normaallaadimismootori puhul. Autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid ei olnud. Võeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid. 1952-1953 oli mootori töömaht kuni 500 cm³ (ülelaadimisega) või kuni 2000 cm³ normaallaadimise korral. Kaal ei olnud piiratud. 1954-1960 oli mootori maksimaalseks töömahuks 750 cm³ (kompressormootori korral) või 2500 cm³ (normaallaadimismootori korral). Ehitati esimene neljarattaveoline vormel 1 auto ning alates 1958.aastast pidid osalejad kasutama nn. Kaubanduslikku bensiini, mille oktaanarv oli 100- 103. 1961-1965 oli normaalmootori töömahuks lubatud 13001500 cm³
Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiiru...
tagarattaid. Mootori seiskamise lülitile vajutamisel liigutab õhusilinder kõrgrõhupumba kammaslatti pumba kerest välja kütuse etteande 0 asendisse ja samal ajal sulgub mootori väljalasketorus klapp, seega mootor jääb tööle kompressorina. Hüdrauliline on kas käigukasti küljes või kardaanülekandel paigaldatuna eraldi karterisse. Auto ratastel on sõltuvalt arenguetapist kas trummel- või ketaspidurid. Knorr-Bremse alusas õhkajamiga ketaspidurite tootmist 1996. Aastal. Aastal 2000 esitleti uut, teise põlvkonna ketaspidurit, mis kaitsti patendiga. Selle ehituses on piduriketas iseseisev detail, mis kinnitub rummu külge hammasliitega. See lihtsustab oluliselt piduriketta vahetust, samuti kulub ketta vahetamiseks oluliselt vähem aega. Piduriketta vahetuseks tuleb eemaldada ratas, piduriklotsid ja ketta fiksaator. Järgnevalt murtakse vahetamisele kuuluv ketas pooleks ja eemaldatakse
kasutamine on sama lihtne kui oma ja vähendab mootoripöördeid kündmata maa-alal liikudes; pöidla liigutamine. ümberpööramise lõpus vahetab käigukast käike jälle ülespoole. 20 | 8R seeria traktorid Pidurisüsteemid & hüdraulika Pidurdage enesekindlalt John Deere 8R seeria suure diameetriga tagumised ketaspidurid on loodud pikaaegseks kasutuseks ka kõige nõudlikemates tingimus- tes. 8R seeria masinate õlijahutusega pidurid tagavad tõhusama jahutuse ja pikema kasutusea. Nii et, mistahes olukorras on vajalik ainult väike pedaalivajutus, et kindlameelselt pidurdada. Esipidurid suurendavad kontrolli Kõigi 8R seeria traktorite 50 km/h käigukastide põhivarustusse kuuluvad esipidurid kindlustavad veel pikema vastupidavuse ja lühema pidurdusteekonna
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
· külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust
· külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust
Kuna riiuli keskel kaubaaluste all paiknevad riiuli tugirattad, asub esimese riiulikorruse horisontaaltala lao põrandast 20 cm kõrgusel. Rattad, millel riiulid liiguvad, asuvad riiulikonstrukt- siooni sees. Riiulite sujuvaks peatamiseks on ketaspidurid. Mobiilsete riiulite kõrgus võib ulatuda 14 meetrini. Tõstukijuht paneb riiulid liikuma ehk tekitab töökoridori kindlate riiulite vahele kaugjuhtimise teel tõstukilt. Riiulite liikumist on võimalik juhtida ja jälgida ka laotöö juhtimis- süsteemi (WMS) abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
