Mida on meil õppida keskaja tehnikast? Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse...
Sain hindeks 5 :)...
Mida arvan mina tehnikast Sõna "tehnika" annab mõista mitut moodi, ühest küljest on tehnika erinevate toimingute sooritamisviis, kuid samas ka erinevad seadmed igapäevaelu lihtsustamiseks. Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid...
Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
Lähte Ühisgümnaasium Pesumasin Referaat Lähte 2011 Sissejuhatus Rõivaste pesemine oli varem tülikas töö, mida nimetati isegi suurimaks probleemiks, kuid selle on suures osas lahendanud nüüdisaegne tehnika pesumasina kujul. Aegade jooksul on leiutatud igasuguseid seadeldisi pesulauast kuni pesurullini välja, et rõivaste puhastamine oleks tõhusam ja ei nõuaks palju jõudu, kuid nende kasutajatel tuli ikkagi käsitsitööd teha. Mõni naine palkas pesunaise, teised jälle käisid pesu pesemas avalikes pesumajades. Meremehed oma laevaretkedel pesid pesu meres nii, et kott, milles olid mustad riided, lohises laeval järel ja see vool, mis kotist läbi käis, see eemaldas mustuse riietelt. Kuni 19.sajandi...
01.2012 Toiduained ja toitained · Toiduained ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kca...
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pär...
Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põi...
Me elame ajal, mil iga päev sünnib mõni uus idee või huvitav visioon. Kahjuks vähesed neist jõuavad läbimurdeni ning leiavad endale sobiva koha inimeste igapäevaelus. Arvan, et üks suurimaid valdkondi läbimurretes on olnud tehnika. Aastasadu tagasi ei uskunud keegi, et on võimalik omada kasti, mis näitab liikuvat pilti. Ja nüüd on kõiil kodudes see sama kastike mis näitab liikuvat pilti ja mida nimetame televiisoriks. Tänu televiisori leiutamisele on kasvanus filmitööstuse tähtsus. See baseerub inimeste ja masinate koostööle ning tulemus on hämmastav. Algselt toimis film tummfilmina, kuid nüüd võib kinoekraanidelt näha arvutigraafika tippteoseid animafilmidest või märulidest, mida inimese silm tavaelus ei näe. Üks laiemaid valdkondi tehnikas on transpordidvahendid. Tänu nende suurele arengule on ka trantspordi valikuvõimalus suur ja lai. Märkimisväärseim...
Ma olen kindel, et enamik meist kasutab oma elutegevuseks ning ellu jäämiseks tehnikat. Tehnika on koondmõiste masinate kohta, samuti viis midagi teha. Masinad on on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Mina kasutan tehnikat oma elus väga palju. Igapäev kasutan mina tehnikat ning arvan, et ilma selleta on mul raskem toime tulla. Tehnika lihtsustab ja kiirendab minu tegemisi. Tüdrukute puhul on tehnikal suur roll oma välimuse eest hoolitsemises. Mina kasutan tehnikat näiteks juuste kuivatamisel fööniga. Põhjus on lihtne, nimelt fööniga juukseid kuivatades säästan ma oma aega umbes tund või isegi rohkem. Muidugi on sellel ka miinuseid, nimelt võtab see kõik elektrit, mille eest tuleb maksta. Samuti kasutatakse tehnikat ka juuste sirgendamsel, lokkide tegemisel. Selle tegevusega ei säästa ma aega, aga selle abil on võimalik ennast teatud...
See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile. Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS. Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate rist...
energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks,...
energia.ee/? id=1649&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Paike.doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritaks...
Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes ning mugavuses samas suur. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimis võimalusest. Kamin/ahi/pliit ja elekterküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid. Elekterkütte abil hoitakse ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (või ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise rolli. Elekter kütab ruume ka siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi. Tahkekütus ja õli Eesmärk on sama, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojen...
energia.ee/? id=1317&PHPSESSID=14bb0ff6cc8a2087072f5dc1ae1433f1 http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energ...
energia.ee/?id=1316 Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid[1], õliradiaatorid[2], konvektorid[3], küttekaablid[4], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled[5]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida va...
solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 http://et.wikipedia.org/wiki/Ahik%C3%BCte Ahjud, pliidid, kaminad Ahju[6], kamina[7] või pliidiga[8] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temper...
Jalaväesoomukid Rain Ramm 10c Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas. Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide evakueerimiseks lähinguväljalt. Need autod sobisid oma halva...
"Tehnika minu ümber" Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga vana,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
