Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria tehnikalugu - 43 õppematerjali

Tehnika >> Tehnikalugu
thumbnail
2
docx

Toiduained ja toitained, koostis, toidukaart, ajalugu

Tehnika ajalugu ­ 11.01.2012 Toiduained ja toitained · Toiduained ­ ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ­ ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ­ ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö ­ 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö ­ 19MJ (4550 kca...

Tehnika → Tehnikalugu
20 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tehnika ajalugu

Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...

Tehnika → Tehnikalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Referaat teemal 'Mida on meil õppida keskaja tehnikast'

Mida on meil õppida keskaja tehnikast? Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse...

Tehnika → Tehnikalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mida oleks meil õppida antiiktehnikast?

Sain hindeks 5 :)

Tehnika → Tehnikalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antiikaja Tehnika

Antiikaja Tehnika Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus ­ Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põi...

Tehnika → Tehnikalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mida ma arvan tehnikast.

Mida ma arvan tehnikast. Me elame ajal, mil iga päev sünnib mõni uus idee või huvitav visioon. Kahjuks vähesed neist jõuavad läbimurdeni ning leiavad endale sobiva koha inimeste igapäevaelus. Arvan, et üks suurimaid valdkondi läbimurretes on olnud tehnika. Aastasadu tagasi ei uskunud keegi, et on võimalik omada kasti, mis näitab liikuvat pilti. Ja nüüd on kõiil kodudes see sama kastike mis näitab liikuvat pilti ja mida nimetame televiisoriks. Tänu televiisori leiutamisele on kasvanus filmitööstuse tähtsus. See baseerub inimeste ja masinate koostööle ning tulemus on hämmastav. Algselt toimis film tummfilmina, kuid nüüd võib kinoekraanidelt näha arvutigraafika tippteoseid animafilmidest või märulidest, mida inimese silm tavaelus ei näe. Üks laiemaid valdkondi tehnikas on transpordidvahendid. Tänu nende suurele arengule on ka trantspordi valikuvõimalus suur ja lai. Märkimisväärseim...

Tehnika → Tehnikalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee Mida arvan mina tehnikast

Mida arvan mina tehnikast Sõna "tehnika" annab mõista mitut moodi, ühest küljest on tehnika erinevate toimingute sooritamisviis, kuid samas ka erinevad seadmed igapäevaelu lihtsustamiseks. Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid ...

Tehnika → Tehnikalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tööohutuse kordamisküsimused

PM I tööohutuse kordamisküsimused. 1. Kuidas mõistad väljendit-töökeskkond? 2. Mida nimetatakse töökohaks? 3. Kui suur on % , kus õnnetuse põhjustajaks on inimfaktor: tema eksimus, hooletus, tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, s...

Tehnika → Tehnikalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehis- ja sünteetilised materjalid, nende kasutusalad. Liimid, pinnakatted, plastmassid, tekstiilid, kunstnajad, pisidetailid, tavaprobleemid kodus, koduhoolduse areng

Tehnika ajalugu ­ 21.12.2011 Tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid · Tehismaterjal ­ materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse · Sünteetiline materjal ­ tehismaterjali alaliik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming Kasutusalad · Liimid · Pinnakatted · Plastmassid · Kunstnahk · Tekstiilid · Värvained Liimid ja liimimine · Liimitavad pinnad ­ karedus, hüdrofiilsused ained ja hüdrofoobsed ained · Liimide liigid ­ pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid ­ mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine) · Värvid ­ pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentideg...

Tehnika → Tehnikalugu
33 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

The Hubble

Space technology The Hubble About the Hubble Built in the 70's Launched to the orbit in 1990 600km from the Earth About 13,2m long 11 110 kg Edwin Paul Hubble 36 000 000 US dollars 15-20 years (Successor James Webb Space Telescope) Solar power panels 97 minutes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The importance The rate at which the universe is expanding. Black holes Supernovae Solar systems Galaxies Pillars of Creation Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.youtube.com/watch?v=khySM1YBQvA&feature=related

Tehnika → Tehnikalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tehnika minu ümber

"Tehnika minu ümber" Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga vana,...

Tehnika → Tehnikalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriküte

http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1316 Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid[1], õliradiaatorid[2], konvektorid[3], küttekaablid[4], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled[5]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi ­ just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida va...

Tehnika → Tehnikalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskküte

http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1317&PHPSESSID=14bb0ff6cc8a2087072f5dc1ae1433f1 http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energ...

Tehnika → Tehnikalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ahjud, pliidid, kaminad

http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 http://et.wikipedia.org/wiki/Ahik%C3%BCte Ahjud, pliidid, kaminad Ahju[6], kamina[7] või pliidiga[8] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temper...

Tehnika → Tehnikalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kombineeritud küttesüsteemid

Kombineeritud küttesüsteemid Kombineeritud küttesüsteem aitab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega. Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes ning mugavuses samas suur. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimis võimalusest. Kamin/ahi/pliit ja elekterküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid. Elekterkütte abil hoitakse ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (või ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise rolli. Elekter kütab ruume ka siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi. Tahkekütus ja õli Eesmärk on sama, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojen...

Tehnika → Tehnikalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Soojuspumbad

http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, ...

Tehnika → Tehnikalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Päikeseküte

http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1649&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Paike.doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritaks...

Tehnika → Tehnikalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jalaväesoomukid

Jalaväesoomukid Rain Ramm 10c Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad ­ tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas. Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide evakueerimiseks lähinguväljalt. Need autod sobisid oma halva ...

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tehnika minu elus

Tehnika minu elus. Ma olen kindel, et enamik meist kasutab oma elutegevuseks ning ellu jäämiseks tehnikat. Tehnika on koondmõiste masinate kohta, samuti viis midagi teha. Masinad on on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Mina kasutan tehnikat oma elus väga palju. Igapäev kasutan mina tehnikat ning arvan, et ilma selleta on mul raskem toime tulla. Tehnika lihtsustab ja kiirendab minu tegemisi. Tüdrukute puhul on tehnikal suur roll oma välimuse eest hoolitsemises. Mina kasutan tehnikat näiteks juuste kuivatamisel fööniga. Põhjus on lihtne, nimelt fööniga juukseid kuivatades säästan ma oma aega umbes tund või isegi rohkem. Muidugi on sellel ka miinuseid, nimelt võtab see kõik elektrit, mille eest tuleb maksta. Samuti kasutatakse tehnikat ka juuste sirgendamsel, lokkide tegemisel. Selle tegevusega ei säästa ma aega, aga selle abil on võimalik ennast teatud...

Tehnika → Tehnikalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Mõõtmestamine ja mõõtühikud

Mõõtmestamine ja mõõtühikud Enne mõõtmestamise alustamist tuleb sageli ka mõõtmestamisstiile häälestada. See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile. Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS. Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate rist...

Tehnika → Tehnikalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Pesu kuivati referaat

Lähte Ühisgümnaasium Pesukuivati Referaat Koostas:Fernando Orgusaar 19.05.2011 Lähte 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 4 Varaseimad kuivatid............................................................................................................ 4 Esimene patendeeritud riide kuivati..................................................................................... 4 Esimene elektriline kuivati....................................................

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport ­ kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine ­ esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...

Tehnika → Tehnikalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Referaat - pesumasin

Lähte Ühisgümnaasium Pesumasin Referaat Lähte 2011 Sissejuhatus Rõivaste pesemine oli varem tülikas töö, mida nimetati isegi suurimaks probleemiks, kuid selle on suures osas lahendanud nüüdisaegne tehnika ­ pesumasina kujul. Aegade jooksul on leiutatud igasuguseid seadeldisi pesulauast kuni pesurullini välja, et rõivaste puhastamine oleks tõhusam ja ei nõuaks palju jõudu, kuid nende kasutajatel tuli ikkagi käsitsitööd teha. Mõni naine palkas pesunaise, teised jälle käisid pesu pesemas avalikes pesumajades. Meremehed oma laevaretkedel pesid pesu meres nii, et kott, milles olid mustad riided, lohises laeval järel ja see vool, mis kotist läbi käis, see eemaldas mustuse riietelt. Kuni 19.sajandi...

Tehnika → Tehnikalugu
42 allalaadimist
thumbnail
5
doc

George Eastman

George Eastman Eastman sündis 12. juulil 1854. aastal Wathervill`is, 20 miili kaugusel edela Uticast, Oneida maal, New York`is. Ta oli kolmas ja noorim laps peres. Isa oli George Washington Eastman ja ema oli Maria Kilborn, mõlemad elasid enne kokkusaamist äärelinas Marshall`is. 1860. aastal kolisid nad Rochester`i. Kaks aastat hiljem tema isa suri ja Eastman lahkus kõrgkoolist, et peret toetada ja hakkas tööle kontoripoisina 14-aastaselt. Eastman oli tagasihoidlik, leiutaja, visionär ja filantroop. 1925. aastal Eastman ühel päeval ütles Kodak`i juhtimisest lahti, saades valitsuse esimeheks. Ta seejärel keskendus frilantrrpilisetele tegevustele. Oma viimasel kahel aastal Eastman oli suures piinas. Tal oli probleeme püstiseismisega ja ta kõndimine oli vaevarikas, see oli põhjustatud tema taandarenenud häirest, mis mõjutas tema selgroogu. Ta elas teadmisega, et tema ülejäänud elu on ratastoolis. 14 märtsil 1932. aastal ta lõp...

Tehnika → Tehnikalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik

Lähte Ühisgümnaasium John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik Lähte 2011 John Logie Baird John Logie Baird sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logi...

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Esitlus - J.L.Baird, värvitelevisioon, televisiooni tulevik

John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik John Logie Baird Sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. Tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. Teised leiutised: elektriline äratuskell, paberist sisetallad, klaasist raseerimisaparaat, pneumatilised sokid lampjalgsetele. Tegeles seebi, austraalia mee ja kookoskiu äriga. Teenitud summa elektroonika alaste katsete teostamise peale. Suri 58aastasena, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisiooni toimimise tööpõhimõte Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaa...

Tehnika → Tehnikalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Külmkappide jagunemine ja hooldus

Külmkappide jagunemine ja hooldus Külmkappe on hästi palju erinevaid. On olemas nii proffi külmkapid kui ka kodu majapidamises kasutatavad külmkapid. Külmkapid jagunevad külmkappideks, sügavkülmadeks (sügavkülmasi on olemas nii püstiseid kui ka kirstudena), jahutuskappideks, baarikülmikuteks, minibaarideks, impulsskülmikuteks, veinikülmikuteks ja on veel palju erinevaid sorti külmikuid. Jahutuskapid jagunevad veel omakorda kiirjahutuskappideks ja sügavkülmad jagunevad veel omakorda külmkambriteks, kiirjahutuskambriteks, kiirjahutustunneliteks, süvenditega külmlaudadeks ja jää valmistamise seadmeteks. Kõiki külmikuid kasutatakse eri otstarbel ja kõikidel külmikutel on erinevad temperatuurid. KÜLMIKUTE ARENG LÄBI AJA Masstootmisse jõudsid külmikud alles peale teist maailmasõda. 1950- 1960ndatel tegi külmikute areng suuri edusamme. Hakati tootma masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääk...

Tehnika → Tehnikalugu
7 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Tõstuk ja robootika

JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Kristjan Krihvel Tõstuk ja robootika Loovtöö J uhendaja Heli Toit Jõgeva 2015 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 ...........................................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 Sisukord..............................................................

Tehnika → Tehnikalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Veekeetjate ja kohvimasinate jagunemine ja hooldus

Veekeetjate ja kohvimasinate jagunemine ja hooldus Kohvimasina Kohvimasinad jagunevad mitmeks erinevaks kohvi valmistamise masinateks. Näiteks: kohvimasinad, espressomasinad,termoskohvikeetja, presskannud ja mulksukannud. Kõik need masinad valmistavad imelist kohvi erineval viisil. Termoskohvikeetja - See on mõeldud suurte koguste kohvi keetmiseks filtrimeetodil. Olemas on nii ühte kui kahte termosesse filtreerivja seinale kinnitatav mudel. Pergolaator - Seadme veeanumasse tuleb kallata värske vesi ja kohvipulber filtrisse. Lülitada seade sisse ja ümbes mõnekümne minuti pärast on soovitud kohvi kogus valmis. Automaatika lõpetab kohvi valmistamise kui jook valmis. Seade on roostevabast terasest. Kohvimasin - Valmistab kohvi filtermeetodil. Kohvifilter paberist. Seadme peal teflon pinnaga kannu soojendusplaat. Uuematel mudelitel on filtreerimise lõppu tähistav helisignaal ja negerteenitav katlakivi eemaldus annab märku puhastuse...

Tehnika → Tehnikalugu
2 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Peugeot Ajalugu, kuidas sai alguse Peugeot autode tootmine jne

PEUGEOT VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik Mayro Glaaser SHR16/2 KUIDAS PEUGEOT ALGUSE SAI? · Peugeot sai tootmise alguse ühes perefirmast, mis kõigepealt hakkas tootma kohviveskeid ja jalgrattaid. See perefirma registreeriti kõige algsemalt aastal 1810. Firmamärk aktsepteeriti 20. Novembril aastal 1858. Kõige esimene masin, mis ehitati Peugeoti tehases oli auru pealt töötav kolmerattaline ,,auto" MUDELID Peale sõda, aastal 1948 lasti tehasest maailmaturule Peugeot 203 ­mida toodeti kokku üle 1 millioni. Peugeot 203 PEUGEOT 404 · Aastal 1960 väljastati Peugeot 404, 1950-1961 on see üks esimesi autosid, millel toimib mootor otsesissepritsega. PEUGEOT 504 · Aastal 1968 hakati tootma Peugeot 504, mille väärtus oli...

Tehnika → Tehnikalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ergonoomilised tööriistad

Ergonoomilised tööriistad Omadused  Töös vastupidav  Kaalult kerge  Reguleeritav  Kergelt puhastatav  Varrepikkus reguleeritav  Käepide sõrmesüvenditega  Kasutamine on arusaadav ja lihtne  Töövahendid sobivad omavahel komplekti Tööriistad  Suruõhupüstol  Survepesur  Mopp  Lapp  Rehvipink  Mutrivõtmed  Suruõhumutrikeeraja  Keemilisepuhastuse masin  Manomeeter

Tehnika → Tehnikalugu
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tehnika ja tehnoloogia

SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna tänapäeval leiab enamike autode kapoti alt turbokompressori. Samuti tahtsin ma ise rohkem teada saada turbokompressoritest, sest mul endal pole nendega suurt kokkupuudet olnud ning referaadi tegemine on heaks võimaluseks turbokompressoritest lähemalt uurida. Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse autode, laevade, lennukite kolbmootorite võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehita...

Tehnika → Tehnikalugu
10 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Eurofighter typhoon

Eurofighter Typhoon Viljar Geide, Rait Isotamm, Karl Johan Leichter Eurofighter (Typhoon) ...on deltatiivaga kahemootoriline hävituslennuk. Ühisprojekt Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia poolt. 1986 asutati Eurofighter GmbH, mis hakkas lennukit projekteerima ja hiljem tootma. Prototüübi esmalend toimus 27. märts 1994. Kasutus Lennukit on kasutatud nii õhu-kui ka maa operatsioonides. Taktikalises luures. 2011. aastal kasutati Typhoone Liibüas. Itaalia turvab nendega Albaania õhuruumi, Suurbritannia Falklandi saarte õhuruumi. Tehnilised näitajad Tiivaulatus: 10,95m Pikkus: 15,96m Kõrgus: 5,28m Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastu...

Tehnika → Tehnikalugu
2 allalaadimist
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...

Tehnika → Tehnikalugu
45 allalaadimist
thumbnail
92
ppt

Kopteri rootorid

Rootorid Eesti Lennuakadeemia Kopteri lennudünaamika · Kopter on õhust raskem õhusõiduk millel tõstejõu ja tõmbejõu tekitamiseks kasutatakse tõstepropellerit (rootorit) mille abil ta saab tekitada tõstejõudu, seista paigal maapinnakohal ja liikuda piloodile vajalikus suunas. Bell 260 Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kopteri rootori ülesandeks on tekitada aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu. · Kui tõstepropeller asetseb oma teljega pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki Y1 telge. Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1 teljega mingi nurga. · Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks siis tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt liikumise kiiruse vektoriga. · Teine...

Tehnika → Tehnikalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Tehnikaajalugu konspekt terve kursus

humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...

Tehnika → Tehnikalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Tehnikaajalugu presentatsioon teemal "Idaringtee"

Idaringtee Joonas 10.TS Ülevaade · 11,8 kilomeetri pikkune magistraaltänav · Ühendab omavahel kaks maanteed: 1)Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 2)Jõhvi-Tartu-Valga maantee Eesmärk · Suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda · Vähendada kesklinna lisakoormust · Lüheneb Annelinna piirkonna ja Ropka tööstuspiirkonna vaheline teekond Kaks ehitusala · Idaringtee koosneb kahest ehitusalast 1)Võru-Ringtee ristmikust tee Turu tänaval asuva vanglahoone tagumise müürini (2,1 kilomeetrit) 2)Turu tänava vangla juurest tee täiesti uuel terrassil üle Emajõe, Ihaste luha, Ihaste tee ning jõuab Lammi tänavani (2,9 kilomeetrit) Lisainfo · Tellija Tartu linnavalitsus ja Tartu vallavalitsus · Maksumus kokku 45 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt · 15 protsenti rahadest tuleb Tartu linna eelarvest Esimese e...

Tehnika → Tehnikalugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kandemast

Kandemast ­ kasutatakse liini sirgetel lõikudel Nurgamast ­ kasutatakse liini käänukohtadel Ankrumast · Juhtmete kinnitamine pikkade sirgete liinilõikude osades. · Juhtme ristlõike muutumisel · Lülitusaparatuuri paigutamisel mastile · Ristumisel magistraalkommunikatsioonidel Lõpumast · õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile. · Õhuliini algus koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ­ ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor ­ Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajati...

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tehnika minu elus

Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pär...

Tehnika → Tehnikalugu
36 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Raadiotehnika ajakiri detsember 1935

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Škoda ajalugu

Skoda Skoda Auto (paremini tuntud kui Skoda), on Tsehhi autotootja. Skoda on alates 2000. aastast täielikult Volkswagen Groupi omanduses. Asutatud 1895 nimega Laurin & Klement. Asutajad Vaclav Laurin ja Vaclav Klement. Esimene sõiduauto, Voiturette A valmistati firma L&K poolt 1905 aastal. 1925. aastal liitusid Skoda ja Pilsen, mis ühtlasi lõpetas firma tegutsemise senise L&K kaubamärgi all. 1930-ndate alguses sai Skoda Group Car Manufacturing firmast iseseisev aktsiaselts Skoda-Car. Peale II maailmasõda firma natsionaliseeriti. Ettevõtte uueks nimeks sai Skoda AZNP (rahvuslik autotööstusttevõte). 1990-ndate alguse vaba turumajanduslik keskkond tingis vajaduse uue ning jõulise partneri järele. Detsembris 1990 langetas Tsehhi valitsus otsuse, et kaasab Skoda partneriks Saksa autotööstuse gigandi Volkswagen Group'i. 16. aprillil 1991 sai Skoda Automobilova A.S.-ist Volkswagen Group'i neljas tütarettevõte, kõrvuti VW, Audi ja Seat'iga. 199...

Tehnika → Tehnikalugu
4 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Teaduse ja tehnoloogia areng

Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...

Tehnika → Tehnikalugu
23 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

K24 mootor

Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ...................................................................................................

Tehnika → Tehnikalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun