Tehnikaajalugu konspekt terve kursus (0)

humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - k�ik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. k�rgkultuur - kindel ja t�nap�evasel hetkel ainulooming. ( Arvo P�rt) ei ole k�ikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste s� steem : loodusteaduste s� steem : tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused ) geograafia f��sika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: * mehaanika * elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *k�berneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg * rauaaeg *r�niaeg Transport ja logistikas� steemid Transpordi olemus ja vajadused selle j� rele : Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport * veetransport *�hutransport * torutransport Transpordi vajadus: *Toiduainete vedu * Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *J��tmete vedu Algelised transportimise viisid: * Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (h�rjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veos�steemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *V�lja arendati Egiptuses vaarao s�javankrite tarvis Maismaatrantsport: H�lmab: teid, s�idukeid, sildu , tunneleid, viadukte jne. Teedev�rku arendasid k�ige enam: *Kaubandus(soola, merevaigu, tina ja siiditee ) *S�jandus(Alexsander Suure s�jak� igud ) *Postiveo vajadused(Vana-Roomas) *Reisijate liikumise vajadused Logistikas�steemid: *K�ik transpordi liigid s�stemaatiseeritakse ja veod optimeeritakse * Infos �steemid *Teenindus ja korrashoid *Sujuvad �leminekud *Majanduslikult soodsam veoskeem *Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav Maismaa transport Eestis R��bastransport Raudtee *R��bastee( muldkeha , liiprid, r��pad) *Kontaktv� rgud *P�� rmed *Semoforid (annavad m�rku kas r��papaar on vaba) *Foorid *T�kkepuud Normaalvahe 1435mm 65% maailmast *Eestis kehtis 1941-1945 *Laiar��paline �le 1435mm *Kitsar��paline alla 1435mm *Eestis 750mm R��basteed *Umbes 500 a ekr Korintose laevaveo r��bastee *15. - 16.saj kaevanduse r��basteed T�ehhis *1767 malmraudtee Coalbrook-Horsehay Aurumasin *JAMES WATT T�iustas Newcombeni aurumasinat *Osad: Silinder , kolb , aurutoru aurujaotusventiil, nookar, tsentrifugaalregulaator *T��p�him�te *Kasutamine 1829 George ja Robert Shephenson vedur Rocket Sisep �lemismootorid ja j�useadmed Sisep�lemismootor- soojumasin, milles k�tus p�leb mootori sees V�lisp�lemismootor- k�tus p�letatakse v� ljaspool mootorit Liigitatakse: K�tuse j�rgi: Gaasimootor, Bensiinimootor, Diiselmootor TAKTIDE J�RGI: Kahetaktiline , Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE J�RGI Reas V Bokser T�ht EHITUSE J�RGI: Kolb, Vankel, Turbo , Reaktiiv Neljataktiline bensiinimootor: P� hiosad : Silinder, kolb, keps, v�ntv�ll, klapid, k��nlad SISSELASKETAKT SURVETAKT T��TAKT V�LJALASKETAKT Diiselmootor Erinevused bensiinimootoriga v�rreldes. Massiivsem ehitus K�TUS- aine, mis sisaldab salvestunud energiat sellisel kujul, et seda saab p�lemisreaktsiooni abil sealt vabastada. K�tuste liigid: Tahked Vedelad Gaasilised K�tuse tekkimine Akumuleeritakse p�ikeseenergiat bioloogiliselt aktiivsesse kehasse( elusolendisse). Bioloogiline lagunemine t�kestub mingil p�hjusel teatud tasemel. Geoloogilised protsessid s�ilitavad, konserveerivad ja konsentreerivad aine. K�tused jaotuvad vastavalt olekutele ja fraktsioonidele Energia vabastamine k�tusest P� lemine on kiire oks�datsioonireaktsioon, mille abil saab vabastada k�tusest salvestunud soojust. P�lemistingimused (s�ttimistemp ja hapnik) Leegi osad(hele osa aurustumine temp madal, oks�datsioonitsoon mittet� ielik p�lemine, �lemine kolmandik p�lemine t�iuslik.) Nafta (pikad hargnemata s�sinikahelad, l� hikesed sirged s�sinikahelad, pikad hargnenud ahelad ) Nafta destillatsioon krakkimine - ahelate l� hendamine ( t��tlemine ainetega ) reformitakse- ahelate hargnevaks muutmine Rafineerimine- pol�meriseerimise t�kestamine Detonatsioonikindlus bensiinidel Oktaanarv V�rdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Ises �ttivus diiselk�tusel tsetaanarv v�rdlussegu 1-met��lanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 k� ttev �� rtus - n�itab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) k�tust t�ielikul p�lemisel � hikud MJ/kg ja MJ/ kuupmeeter m�ningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelk�tused ~40-45 MJ/kg kivis �si ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: K�tuste ammendumise perspektiiv k�tuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittet�ielik p�lemine( energiakadu ja keskkonnareostus p�lemisj��kidega) Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt , soojusreostus jne) MOOTORS�IDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased , I sisep�lemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. l�pp C. Benz kolmerattaline auto G. Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H. Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisk�lblik diiselauto 1926 Citr�en I teraskerega auto 1934 esiveoga auto Citr�en 1955 I plastkerega auto 1980 neljarattaveoga audi 1795 J.Bramah h�droajamid 1816 G.Lankenberger k��nmikrool 1841 J.Whitworth �htne keermestussamm 1859 G.R. Plante Pliiaku 1866 W.Siemens d� namo 1876 G.Daimler karburaator 1881 W.Siemens sidur 1895 Michenlini ja Dunlopi kummid 1902 R. Bosch magnets��de 1902 Frederick Lanchester ketaspidur 1893 W.Maybach, D. Banki karburaator 1909 katal ��sneutralisaator 1909 Edwards Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 Ch.Kettering starter 1923 bensiini valmistamine 1926 rooliv�imendi Francis Davis 1927 oktaanarvude s�steem saksamaal 1938 automaatk�igukast Oldsmobile 1957 ketaspidurid S�IDU TURVALISUSE ARENG 1845 R.W.Thomson �hukumm 1854 A.Merian I asfalttee 1896 J.Dunlop �hkrehvid 1901 I atset�leenvalgustuslambid 1906 Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 Neljarattapidurdus 1905 John Wood (ing) kildumatu klaas 1908 Gladstone Adam kojamehed 1927 Storage Battery Co autoraadio 1958 Niels Bohlin turvav �� VOLVO 1969 turvav�� kohustuslik T�ehh 1982 Bosch ABS pidurid 1981 �hkturvapadi Mercedes-Benz 1983 naastrehvid Denver Boots 1985 Volvo libisemisvastane veoj�u ETC Ehitusmaterjalid EHITUSMATERJAL-looduslik, tehislik v�i s� nteetiline materjal, mis oma omaduste poolest sobib ehitiste ja rajatiste loomiseks. N�uded: *Peab sobima ehitamiseks *�hilduvus teiste materjalidega *P� sivus keskkonnas *H�geenilisus * keskkonnaohutus *Hind *Kvaliteedi k�llaldane p�sivus ajas * Esteetilised Ehitusmaterjalid: a)Looduslikud materjalid: 1)kivimid ( graniit , vilk , savi) 2)orgaan materjalid (puit) 3)mineraalid ( paas , liiv) b) Tehislikud materjalid: 1) anorgaan . materjalid ( tsement , klaas) 2)orgaan. materjalid (puidust materjalid 3)s�nteetilised materjalid ( plastid jne) Keraamika Tootmine Tooraineks Al rikas savi ja lisandid Vormimine Kuivatamine P�letamine Glasuurimine Kasutamine: tellised katusekivid Ahjupotid Drenaa�torud Lillepotid Savin�ud Kunstiesemed Tsement Tootmine: Tooraine ( lubjakivi , savi, t�iteained) jahvatamine p�letamine 1400 C Margid 200, 400, 600 Kasutamine: betoon raudbetoon paneelid sideaine Klaas Tootmine: Sulatamine peenestatud sooda marmori ja liiva massist 1400 C V�rvimine Valamine, puhumine v�i vormimine Kasutamine: Aknaklaas Klaasplokid spets . klaas N�ud Uksed Seinad Plastikmaterjalid Tootmine: Tooraineks naftatooted Pol�meriseerimine Valamine, vormimine v�i m�ni muu m�te Kasutamine: p�randakatted pinnakatted aknaraamid viimistlusmaterjalid isolatsioonimaterjalid Olmematerjalid ja koduhooldus TEHISMATERJAL S�nteetiline materjal- tehismaterjali alaliik , mida looduses �ldse ei leidu ja mis on inimese looming tehismaterjalide kasutusalad: liimid pinnakatted(m��bel, kirjutustarbed) plastmassid kunstnahk tekstiilid v�rvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad- karedus , h�drofiilsused ained ja h�drofoobsed ained Liimide liigid- p��rduvad(lahustena) ja p��rdumatud (pol� meersed ) spetsiaalliimid Plastmassid pol� meerid ja pol�kondensaadid Termoplastid ja termoreaktiivid t��tlemine Tekstiilid liigitus valmistamine t��tlemine v�rvimine kasutusvaldkonnad Tekstiilide liigitus: A)looduslikud puuvill , lina ja kanepikiud B) siid atsetaatsiid s�nteeskiud a)pol�akr��lkiud b)pol�esterkiud Kunstnahk aluskiht ja kattekiht tehisseemisnahk- kattekiht karestakse traatharjaga ja t�idetakse l�hikeste nailonkiududega tehiskarusnahk- aluskihi k�lge on sisse kootud pikad dekoratiivsed asjad Tavaprobleemid kodus tolm praht mustus pesemine puhastamine triikimine TOIDUAINED JA TOITAINED Toiduained- ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid. Toitained- ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida vajatakse Toiduained: a)V�rvained b)L�hnaained c)Konservandid d) Maitseained f)Toitained: 1) Vitamiinid 2) Valgud 3) Rasvad 4)S�sivesikud 5) Mineraalained Toitev��rtus ehk kalorsus - on soojushulk , mille toit annab t�ielikul oks�datsioonil T�htis on ka see, et toit oleks tasakaalus. N�ITED s�sivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t�� korral 12MJ(2900kcal) p�evas F��silise t�� korral 19MJ(4550kcal) p�evas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- k� iges ��ja �ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena v�i gl�kogeenina �leliigsed toitained v�ljastatakse organismist Rasvad Taimsed(�lid) ja loomsed rasvad K�llastunud ja k�llastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster K�llastumata rasvad on olulised n�rvitalitluse jaoks S�sivesikud ehk Sahhariidid P� hiline organismi energiaallikas Vaimse t�� puhul on nende vajadus suurem Varuaineks gl�kogeen Liigsed kogused v�ivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute s�sivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu m�ttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust T�htis on valguline mitmekesisus Valgud on organismi jaoks t� htsad 6 funktsiooni t�ttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega �ledoseerimist pole karta A- vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv D-vitamiin luustikku kontrolliv E-Vitamiin - reprodutseerimist kontrolliv MINERAALAINED Na- ainevahetuse regulaator Ca- luustiku tugevdaja K- S�dameregulaator P- luustikutugevdaja, energiavahetuses Fe- vere koostiselement S-valkude ja kudede ehituseks Mg- n� rvis �steemi regulaator J- kilpn ��rmetegevuse regulaator �lej��nud elemendid on mikroelemendid