Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel.
Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´Taara´ jne. · Madalakasvuline. Kõrgus kuni 15cm. · Kerge kuivem tavaline muld. · Õitseb juuli- august. Rohkem lehtdekoratiivne taim. Aed-merikann Armeria maritima Aed-merikann Armeria maritima · Kõrgus 5-10cm. · Lillakasroosad ilma varteta õied. · Õitseb mai-juuni. · Sobib kiviklibune ja liivane muld. · Ei talu liigniiskust ega tugevat päikespaistet. · Eestis aretatud sort. Aed-päevaliilia Hemerocallis Aed-päevaliilia Hemerocallis
Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia)
siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra)
on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti. Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse, ripp-vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites. Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg) Fuksia (Fuchsia) -värdfuksia (F.×hybrida) Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus- ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
Perekonda kuulub 20 liiki. Esineb kõrgeid puid ja madalaid põõsaid, mis kõik on heitlehised. Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel
Pungad munajad, helepruunid, vaiguta. Käbid 10-15cm pikad, lagunevad. Puit sae- ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse tärpentiini valmistamiseks, jõulupuud, okstest pärjad. Eristamise tunnused: Levik, pungade vaigusus, käbide suurus. 3. Palsamnulg ja hall nulg Palsamnulg: Abies balsamea Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud, pargipuu. Kõrgus 20-25m. Talub madalaid temperatuure, mullastiku suhtes nõudlik. Okkad varjus kammitud, kergesti murduvad, tuhmid. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid 5-10cm pikad, lagunevad. Puit sae-ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse liimide tootmiseks optikatööstusse. Populaarne jõulupuu ja pargipuu. Hall nulg: Abies concolor Levinud Põhja-Ameerika Lääneosas. Eestisse sissetoodud. 25-40m Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistet, ei talu õhusaastet. Okkad kaarjalt ülespoole suunatud, hallikat värvi, ilma sisselõiketa. Pungad piklikud, vaigused
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates
valmistamiseks. Koorest saadavast vaigust valmistatakse strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke. 3. Palsamnulg (Abies balsamea) ja hall nulg (Abies concolor) Abies balsamea - Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Kõrgus 20 (26) m. · Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. · Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. · Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid · Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. · Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne.
õitseb Perekond Prunus Mandlipuu viljad Virsiku viljad Amuuri toomingas viljad Valgusnõudlikud ja kuivalembesed taimed Äädikapuu Rhus typhina AREAAL Põhja-Ameerika idaosa. SUURUS 10-12 m. VÕRA Kõrge põõsas või ümara võraga madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun, sile. Noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate näärmekarvadega. Pungad oranžid, soomusteta, kumerad. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad, terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt karvased, leheroots karvane. Sügisel lehed punased.
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile,
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must. Lihtlehed on vahelduvad ja terveservalised, 38 cm pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kollakasrohelised. Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis. Vili on marjataoline luuvili. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks
– Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed).
aastal D. Douglas'i poolt. Kasvab kodumaal kuni 90 m kõrguse puuna (tavaliselt 30...50 m kõrge) Areaal: Hariliku ebatsuuga kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Kanadast (Briti Columbiast) kuni New - Mexikon'i lõunas, tõustes Vaikse ookeani rannikult kuni 3000 m. kõrguseni Kaljumägedes. Võrsed: noorelt oranzkollakad, hiljem hallikaspruunid, paljad. Pungad: pruunid, teravatipulised, koonusjad, vaiguta, suured. Okkad: 2...3,5 cm pikad, tömbid, radiaalsed või varjus kamjad, pealt rohelised alt kahvatute hallikate õhulõheribadega. Käbid: noorelt helerohelised, 5...10 cm pikad, kattesoomused kaugele väljaulatuvad ja vahest tagasikäändunud, valminult helepruunid. Seda eeskätt tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma puidu tõttu, kui kohalikel okaspuudel. Harilik ebatsuuga on varjutaluvuselt meie h. kuuse ja h. männi vahepeal, ei talu eriti varju noores eas. On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust
lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm läbimõõdus, noorelt helerohelised, valminult helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Suuri puid on meil kasvamas Hiiumaal, Suuremõisas [ h = 21,7 m, d = 46 cm (Roht, 1986)], Saku pargis [ h = 23,5 m, d = 38 cm (Roht, 1986)] . Suuri puid kasvab veel Olustveres, Sangastes, Vigalas jm. Kanada kuusk ei talu varju, kasvab varjus aeglaselt ja laasub tüve allosast tugevasti ning pole enam dekoratiivne. Eelistab kasvamiseks niisket kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Sordid: 'Conica'; 'Echiniformis'; 'Alberta Globe';; 'Achat'; 'Alberta Blue'; 'Arneson's Blue'; 'Arneson's Blue Variegated'; 'Biesenthaler Frühling'; 'Blue Planet'; 'Blue Wonder'; 'Coerulea'; 'Daisy's White'; 'Echiniformis Globosa'; 'J. W. Daisy's White'; 'Jean's Dilly';
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas
m´ väike puu, 'Dissectum' , õrnroosade tihedate ja ´Pulverulentum´ tumerohelised 'Laciniatum', sügavalt hõlmiste lühikeste lehtedel tihe lehed kuldkollaste 'Palmatifidum'- lehtedega. Madal, võrsetega, valkjatäpiline laikudega. lehtedel sammasjas võra. madal põõsas marmoreering. ´Flamingo´ noorte hõlmalisem kuju. ´Laciniatum Wieri´- ´Variegatum´ lehtede servad oksad peened, lehed roosad, hiljem rippuvad, lehed puhkedes valged, madal lõhestunud, kuni kirjud. puu. 19m
............................................................... 37 3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist
Pika rohtse, poolpuitunud või puitunud varrsega taimed, milla pikkus ületab mitusada Liaanid kuni kümme tuheat korda varre läbimõõdu; vajavad vertikaalseks kavamiseks tuge. Sambucus (punase Mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või Leeder leedri näitel- madal puu. Võrsed hallikaspruunid, sageli Sambucus racemosa) looklevad. Daphne (Hariliku Mitmeaastane heitlehine püstine põõsas. Näsiniin näsiniini näitel- Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga Daphne mezereum) painduvad.
a-5.) 80-90 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt). Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid. Pungad teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. 4. Lehed ja pungad: kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. 5. Õied ja viljad: Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 6. Kasvunõuded: Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha.
AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm-
Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe
JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
