............................................................ 36 Liatris (Liatris) .......................................................................................................................... 38 Kobarpea (Ligularia) ................................................................................................................ 40 Lupiin (Lupinus) ....................................................................................................................... 42 Pojeng (Paeonia) ...................................................................................................................... 44 Aedfloks e. leeklill (Phlox) ....................................................................................................... 46 Kopsurohi (Pulmonaria) ........................................................................................................... 48 2
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Käoking Pojeng Tokkroos Murtudsüda Iluaed Iluaed rajatakse sageli kindla plaani järgi. Iluaed koosneb ilupuudest ja põõsasdest, muruplatsidest, teedest, püsikutest, suvikutest ning sibullillede gruppidest. Iluaed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Rohtlad annaabi kasutaja basgetti Kliima ● Parasvööde ● Talv -5°C….+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.co...
Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v Stepirohi Lühiajalisi õistaimi: v Kullerkupp v Palu kurekell v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v Eri paikades kannavad rohtlad erinevaid nimetusi v
6. Too välja 5 tähtsamat fakti, mis on ikebana valmistamisel oluline. Taimematerjalid seatakse üksteise suhtes hoolikalt, arvestades kindlaid mõõtmeid ja kaldenurki. Ikebana peab olema lihtne, eksponeerima joone väljendusrikkut, asümmeetriat ja teisejärguliste detailide eksponeerimist, mis võimaldab vaatajal peidetud ilu ise otsida ja leida. 7. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib kevadseade valmistamisel. Nartsiss, tulp, pojeng, sammal, pisikeste lehtedega oksad 8. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib sügisseade valmistamisel. Värvilised lehed, gerbera, kõrrelised 9. Mis on oluline ametlikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides. Et ei oleks liiga suur, oluline on lillede vorm, seepärast tuleks valida niisuguse seade loomiselks selge ja iseloomuliku, arhitektuurse kuju ja tugevate lehtedega lilled. Ei oleks väga kirju. 10. Mis on oluline pidulikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides.
Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised. Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline)
tarvitaks. Näited: hikkoripuu, hõbevaher, vaskuss, pimerott, suurtrapp, tuttvutt, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, tuhkur pojeng, kurekell, tamm, habehein. Asub peamiselt Valitseb kuiv ja Seal on tavalised mullad. Aga Taimed on kohastunud põuaga. Vahemerelise vööndi loomastikus Vahemereline vahemere ääres. päikseline suvi ning kuna seal on enamasti mere Ülekaalus on enamasti igihaljastest leidub vähe ainuüksi sellele vööndile Põõsastik ja Natukene Austraalia vihmane ja külm talv
Tätoveering (tattoo, tätoveering, tattoo) on protsess põhjustab püsiva pilt kehal, kohaliku kahju epidermis hypodermis koos pigment. Tavaliselt, tattoo ja oma välimust määrab kliendi või elus ja ühiskonnas. Tätoveering on iseloomulikud tunnused, tüübid, stiile ja tootmiseks. Viitab dekoratiivsed keha muutusi. · Kasutusala · Etümoloogia · Ajalugu · Liigid · Yakuza Tätoveerimine · Huvitavaid fakte 1. Kasutusala Kaasaegsed meistrid tätoveeringud professionaalse varustuse tätoveerimine, kõige levinum on induktsioon masin ja pöörlevad. 1.Väljendatud täielik stiil kunsti, millel on pikk tausta ja erinevaid stiile. 2.Tattoo mingi kehamaalingud, see on omamoodi avangardkunsti. 3.Tätoveeringud kasutatakse sageli kuritegelikud rühmitused (Mara Salvatrucha, Yakuza jne)Identifitseerimismeetod hierarhias. 4.Jaotatud noortegrupid ja liikumised, edendades eneseväljenduse ja füüsi...
· Lehed igihaljad ja nõeljad. · Vett läbilaskvad mullad. · Kasutada kiviktaimlas. Pehme kortsleht Alchemilla mollis Pehme kortsleht Alchemilla mollis · Kõrgus 25-45 cm. · Õied rohekaskollased ja suurtes õisikutes. Õitseb juuni juuli. · Suured helerohelised pehmed lehed. · Vähenõudlik mullastiku suhtes. · Õitsemise ajal väga dekoratiivne, kiirekasvuline, vastupidav. Sobib avalikele haljasaladele. Pojeng Paeonia Pojeng Paeonia · Väga, väga palju väga erineva õiekujuga ja väga erineva õievärviga sorte. · Kõrgus 60-100 cm. · Õitseb juunis. · Parasniiske viljakas aiamuld. · Väga dekoratiivne taim. Sobib ka lõikelilleks. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea Purpur-siilkübar Echinacea purpurea · Kõrgus 50-80 cm. · Õitseb juuli kuni september. Õievärvus olenevalt sordid roosakas, lillakas või valkjas. · Sobib hea parasniiske aiamuld
Kasutamine haljastuses: pargis, metsaaias, soolotaimena. Joonis 37. Hulgalehine lupiin (http://en.wikipedia.org/wiki/Lupinus_polyphyllus) Joonis 38. Hulgalehine lupiin Kasutatud kirjandus: Cybernature. Hulgalehine lupiin. Kättesaadav http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.htm. 10.09.2013. Hortes. Hulgalehine lupiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e. 10.09.2013. 1.20 Pojeng (Paeonia) Konkreetne liik: pojeng 'Red Grace' (Paeonia 'Red Grace') (joon. 39, joon.40) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur puhmik. Lehed: rohelised, varred tugevad. Õied või õisikud: tumepunane, lõhnav täidisõis on suur, diameeter 20cm, ja raske, korrapärane, kerajas. Liigi eritunnused: vajavad korrapärast väetamist ja teostamist. Kasvukoha nõuded: parasniiske, viljakas aiamuld. Vajavad päiksespaistelist kasvukohta. Lubjarikkal pinnasel haigestuvad kiiresti.
TAIMERIIK Legende lilledest: SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda. Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks. Vanajumal vihastanud ja tõstnud taeva kõrgemale. Taevakildudest aga tärganud sinililled. MAASIKAS-Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellel õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Va...
Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar sug. Crassulaceae paksulehelised o p.Sedum-kukehari, kalanhoe Sedum telephium verev kukehari Sedum acre h. Kukehari o p. Jovibarba - liivsibul sug. Saxifragaceae kivirikulased sug. Hamamelidaceae nõiapähklilised sug. Paeoniaceae pojengilised o ainsa perekonnaga Paeonia pojeng Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol. Väga külmakindel, nt. Jakuutias kasutatakse teda laialdaselt haljastuses. Apteekidest saab osta pojengi tinktuuri. ROSIIDID 3 põhirühma: Pärisrosiidid I ehk fabiidid (1 klaad: Fabales, Rosales, Cucurbitales, Fagales, ning 2 klaad: Celastrales, Malpigiales, Oxalidales Pärisrosiidid II ehk malviidid (3 põhiseltsi: Brassicales, Malvales, Sapindales)
Nelkide igihaljad rohelised kuni sinakasrohelised lehestikupadjandid on alati kaunid. Õied üksikult või mitmekaupa koos tihedas õisikus, värvuselt valged, roosad või punased, harvem kollased, sageli lõhnavad. Nelkide kasvukohal peaks olema hea drenaaziga neutraalne kuni nõrgalt aluseline muld ja koht päikeseline. Kasvuaegse hooldamise juurde kuulub vajadusel mõõdukas kastmine ning närtsinud õite ärakorjamine. Kahjuritest on tülikamad lehetäid ja nälkjad. 23. Pojeng Pojengid on kõigile tuntud taimeperekond. Need on kõrged, suurte õitega efektsed püsikud, olles seetõttu juba väga ammusest ajast olulised aiataimed. Ta on suvel õitsev lill, mille väärtuseks on külmakindlus, pikaealisus ja vähenõudlikkus, ilus ning kauasäiliv lehestik, puhmiku kõrgus, õie suurus ja ilu, õievormide ja värvuste mitmekesisus, pikk õitseaeg ning hea säilivus lõikelillena. Neid iseloomustavad lihakad, muguljalt paksenenud juured ja suurte seemnetega kukkurvili
• Õied Sinised • Lehed Igihaljad, läikivrohelised • Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase suhtes vähenõudlik, hea drenaaž on oluline. Täispäike kuni poolvari. AHTALEHINE POJENG - PAEONIA TENUIFOLIA • lehed on mitmeti sulgjagused lineaalniitjad, väga kitsad, tumerohelised. Õitseb mais särav- kuni tumepunaste 7-9 cm läbimõõduga lihtõitega. • Vajalik on hea drenaaþiga, kerged, rikkad, neutraalsed, või nõrgalt leeliselised, mõõdukalt niisked, või kuivad mullad. Eelistatumad on mustmullad kõrge kaltsiumkarbonaadi sisaldusega. Erinevalt teistest liikidest omab pikemat suvist puhkeperioodi. VALGEÕIELINE POJENG - PAEONIA
..................................................................................................19 1.17 Liatris (Liatris)..............................................................................................................20 1.18 Kobarpea (Ligularia).....................................................................................................21 1.19 Lupiin (Lupinus)...........................................................................................................22 1.20 Pojeng (Paeonia)...........................................................................................................23 1.21 Leeklill (Phlox).............................................................................................................24 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria)................................................................................................25 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)...........................................................................................
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e. seenjuur on juuretippudega sümbioosis elavad seenehüüfid Seene rakkude ensüümid mineraliseerivad mulla orgaanilisi aineid - aitavad kaasa nende omastamisele taimede poolt Suurendavad juurevõrgustikku ning parandavad vee omastamist Juuremügarad esinevad peamisel liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel ca 200 liigil teistest perekondadest Õhulämmastikku omastada suutvad bakterid elavad taimede juurtes – tekivad kasvajataolised moodustised
chü-jên'i (dzentelmeni), kes paindub eluraskuse või halva saatuse tõttu, ent ajab ennast peale igat tormi taas sirgu. Mänd sümboliseerib oma kõrguse, majesteetlikkuse ja üksindusega tugevat ja kindlat iseloomu. Ploomipuu, mis on Hiinas sama populaarne kui kirsipuu Jaapanis, võrdsustatakse kevadekuulutaja ning elutoojaga. Lilledest väljendab orhidee naiselikku graatsiat, krüsanteem pikka eluiga, pojeng tervist ja õnnelikkust. Ülima ilu võrdkujuks peetakse lootost, seda tema kumava värvuse tõttu, ning et ta tõusis mudasest tiigipõhjast veepinnale, kus päikesevalgus tema ilu veelgi suurendas. Lootos kui budismi kunstis kujutatud põhiline sümbol väljendab hinge igatsust tõusta materiaalsest maailmast valgustatusse. Lootose imetlemiseks oli mõeldud vette püstitatud paviljon, sageli spetsiaalselt selleks eesmärgiks ehitatud. Hiinlased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
