Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aiatee" - 5 õppematerjali

Maastikuarhitektuuri ajalugu I
5
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks. Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv.

Maateadus → Maakorralduse ajalugu
48 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu
6
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Barokk; Toila Oru- renessanss; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles- Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks. Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv.

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
47 allalaadimist
TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST
13
doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filosoofia keskus Antiik-Kreekas. Olemuselt rahva kogunemise koht, puudesalu. akropol ehituskompleks, Vana-Kreeka tuumik, linna kindlustatud osa. Paiknes

Ajalugu → Ma ajalugu
47 allalaadimist
Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm Õitsemine: märts-aprill Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes Kasvukoha nõuded: Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,4 - 1,2 m kõrge, 50 - 100 cm lõpplaius

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
95 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Ainult sest suurest ehmatusest pole ma veel toibunud. On surm iganes nii äkki tulnud? Pikne sähvib mu silma ees puusse, isa hobune kargab kui küünal püsti ja sealsamas lendab isa vastu kändu ja -- pea puru. Valmis!» Salk kadus puude ning põõsaste vahele ja häältekõmin läks kaugel segaseks. Jaaus, kes kõik kuulnud oli, arvas seda unes kuulnud olevat. Oli see siis võimalik? Hea lossihärra surnud -- ja nii äkitselt, nii hirmsal viisil! Aiatee liiv krõbises uute tulijate jalge all. Kaks inimest tulid pikkamisi lähemale -- meesterahvas ja naisterahvas. Need olid -- Jaanus tundis nad kohe -- rüütel Kuuno ja preili Emiilia. Emiilia oli mustas riides ja, niipalju kui eha- 68 valgel oli näha, väga kahvatu. Ta toetus noore rüütli käsivarrele. Nähtavasti vajas ta lohutust, ja seda jagas Kuuno ohtrasti, nagu õige rüütli kohus. «Kui te teaksite, auline preili,» kõlas Kuuno pehme, paitav hääl, «kui suurt osa mina teie

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun