välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu;
6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja.
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di? - § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni. 3
määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav prokuratuur on esitanud/koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev
Küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid. KURITEOS SÜÜDISTATAVAL ISIKUL ON ÕIGUS (2): Kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda. Kasutada vajaduse korral tõlgi abi. TUNNISTAJA (1): Füüsiline isik, kes võib teada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohustatud andma tõeseid ütlusi. Ei tohi keelduda ütluste andmisest. TUNNISTAJA (2): Ütluste andmisest võib keelduda vaid juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on tunnistajaks kutsutud isiku lähisugulane või tunnistajaks kutsutud isiku ütlused võivad süüdistada teda ennast või tema lähedasi isikuid. TUNNISTAJA (3): Tunnistajana võib ütluste andmisest keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta isik, kellele on seadusega pandud ameti või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti
(3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega
selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 7. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm- e aluse puudumisele. Lähtudes PS § 22 lg 1 sätestatud süütuse presumptsioonist ei ole lubatud kuriteos kahtlustatavat kohelda mingi huvipakkuva objektina, mille uurimisel võiks pühendada abinõu
ettekirjutusega, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta või väikeses koguses valmistamine, omandamine või valdamine on väärteona karistatav. 22. KUI KAUA VÕIB ILMA KOHTU LOATA HOIDA VAHI ALL? Vahi all ei tohi ilma kohtu loata kedagi pidada üle 48 tunni 23. KAS TUNNISTAJA VÕIB KEELDUDA ÜTLUSTE ANDMISEST? Ei tohi keelduda ütluste andmisest 24. KES ON SÜÜDIMÕISTETU? Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. 25. KES TINGIMUSTEL SAAB KOHTUS SÜÜDISTATAVAST ÕIGEKSMÕISTETU? Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. 26. MILLINE ORGAN MÕISTAB EESTIST ÕIGUST? Kohus on Eestis ainus organ, mis mõistab õigust. See tähendab, et lõplikult otsustab kõik vaidlusküsimused kohus. Kohtus on võimalik vaidlustada ka
oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus kohtumõistmine ja protsess toimuvad kehtivate seaduste põhjal. · Kohtu sõltumatus ja erapooletus Tsiviilasi Kriminaalasi Kahe eraisiku vaheline Kohtuprotsess arvatava vaidlus. kurjategija üle. Pooled: Pooled: Hageja avalduse e hagi Süüdistaja prokurör, kes esitaja esindab riiki Kostja vastab hagile Süüdistatav teda kaitseb Mõlemat poolt võib advokaat. esindada advokaat. Nt: abielulahutus, võla Nt vargus, röövimine, sissnõudmine, vaidlus avaliku korra rikkumine, päranduse üle jne. keelatud majandustegevus jne
Pioneeripataljon Jõhvis- Viru jalaväepataljon Tallinnas- Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Mereväebaas ja laevastik, Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Paldiskis- Kalevi jalaväepataljon Võrus- Kuperjanovi jalaväepataljon Kutsealust ei kutsuta ajateenistusse, kui: · Kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele · Kutsealune ei ole läbi teinud vähemalt põhikooli II kooliastet · Kutsealune on kriminaalasjas kahtlustav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni · Kutsealune kannab vabadusekaotuslikku karistust (vangla) · Kutsealune on tudeng, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal Ajateenistusest vabastatakse isik, kes: · On asunud asendusteenistusse. · On saanud 28-aastaseks. · On vanglas. · On läbi teinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes või teeninud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud.
astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused. Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal – sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine – milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane
Töödealaste kuridegude eest ei saanud neid keegi kirikust välja heita peale paavsti enese. See kõik asetas inkvisiitorid peajagu kõrgemale piiskoppidest, kuigi ka viimaste seas leidus hulgaliselt ketserite tagakiusajaid. Piiskopi poole pöördudes nimetas paavst teda ,,mu vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg". Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi
Newberry pöördub juba enne mõrva advokaadi poole, et see aitaks kindlaks teha kust on abikaasa raha pärit kuna ta kahtlustab, et Carl on varastanud oma tööandjalt. Vahepeal toimub aga mõrv ja kõik võtab hoopis keerulisema pöörde. Tuleb välja, et Carl ei ole varastanud oma tööandjalt, samas ei ole ka raha päris puhtalt saadud. Nimelt oli ta ühel kohtuprotsessil vandekohtunik ja aitas seda protsessi nii mõjutada, et süüdistatav pääses mõrvasüüdistusest, raha oli altkäemaks. Raamat on ühtaegu põnev ja lõbus, sest Perry Mason ei tee midagi igavalt, tapja selgub loomulikult viimastel lehekülgedel ja jälle on rabavalt võitnud kuulus advokaat, sest tema klient on õigeks mõistetud. Peale selle on raamatus ka tundeid ja armastust ning raamatu lõpus teatavad miljonäri poeg Roy ja Belle oma kihlusest ja kõik on väga õnnelikud. Igal juhul igati põnev ja lugemist vääriv raamat.
süsteemi sisse toodi. Notar ja manukad pidid muutma süsteemi erapooletumaks, aga ka siinkohal oli see vale, kuna mõlemad allusid paavstile ja said oma palga inkvisiitoritelt. Inkvisitsiooniliseprotsessi juurde kuulusid veel arst ja timukas ja prokurör. Prokurör, kes oli 12 J.Grigulevits. Op.cit. lk.107-108. 7 sellesama dominikaani ordu munk, esines süüdistajana. Arsti ülesanne oli jälgida, et süüdistatav piinamiste käigus hinge ei heidaks. Inkvisitsioonitribunali hulka kuulusid veel nö. inkvisitsiooni ,,sugulased", kes moodustati salajastest kaastöölistest, koputajatest, spioonidest jne, nad kõik värvati väga erinevatest ühiskonnakihtidest. Nende ülesanne oli eksiusuliste meelitamine patukahetsusele ja kirikuga leppimisele.13 2.2 Süüdistus Ketserite tabamiseks ja kinnivõtmiseks oli vajalik ka põhjendus, miks seda tehakse.
teleskoopnui, püstol, revolver, käerauad. Ülesannet täites peab ta kandma vastava esitunnusega riietust, millel on peale kirjutatud ,,ABIPOLITSEINIK". Kindlasti ei tohi ta kanda turvatöötaja vormiriietust või riietusi, millel on Kaitseliidu või kaitseväe embleemi. Abipolitseinikuks saamiseks on kindlad kriteeriumid. Ta peab olema teovõimaline, ei tohi olla karistatud kuritegudes, ei ole kriminaalmenetlustes kahtlustatav või süüdistatav, ei ole sõtlusvuses alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainete kasutamisel, ei tohi olla tervisehäireid, mis takistavad ülesannete täitmist. Kandideerida saab Politsei- ja Piirivalveametikohale: (1) Kirjaliku taotluse (2) Isikut tõendava dokumendi koopia (3) Haridust tõendava dokumendi koopia (4) Tervisetõendi (5) Abipolitseiniku ankeedi (6) 2 fotot mõõtmetega 4x5 cm (7) Vajadusel relvaloa koopia (8) Vajaduse korral
haldusvaidlusega. Kohtumenetluse liigid: lihtmenetlus (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus), kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks. Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses
vastu võtta määrusi ja otsuseid. Kohtud (kolmeastmeline) I maa-, linna- ja halduskohtud, II ringkonnakohtud, III riigikohus. Põhiseadus 1920, 1933, 1938, 1992. Vahi all isik saada teada oma õigused, teavet arusaadavas keelesja viisil, teada saada vabaduse võtmise põhjus, teatada lähetastele oma vabaduse võtmisest, ilma kohtu loata ei tohi keadgi kinni pidada üle 48 tunni. Kuriteos süüdistatav saada teavet arusaadavas keeles ja viisil, kaitsta en ise või valida kaitsja, küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda, kasutada tõlgi abi. Õiguskantsler ametiisik, kelle riigikogu nimetab ametisse presidendinette panekul 7 a, sõltumatu, valvab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaqksid põhiseadusele, teha riigikogule
alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu, kuid kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Sel juhul oli naisel õigus enesekaitseks. Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole,
staatusest, kuid mitte ohvri, vaid varga puhul: aadliku poolt varastamist karistati kõrgemini kui vaese talupoja poolt (Jaotis III). 2.2. Ordaalid Ordaale keeva veega, et tõestada kellegi süütust, esineb Lex Frisionumis kaks korda: varguse puhul (III:6-9) ja Ida-Friisias mässu ajal inimese tapmise eest (XIIII: 3). Seadus ei selgita kuidas see rituaal täpselt välja nägi. Ewa ad Amorem'ist selgub, et süüdistatav võis ordaali ajal saada põletusi. Seda rituaali on põhjalikumalt kirjeldatud hilisemastes allikates. Lühidalt nägi protseduur välja järgnev: süüdistatav pidi keeva veega pajast välja võtma kivi; kui tal kolme päeva möödudes olid haavad paranenud, peeti teda süütuks; kui tal olid ikka villid, siis oli ta süüdi. 2.3. Duellid Lex Frisionum mainib kahte situatsiooni, kus duell võid konfliktis
Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik? Kannatanu on isik, kellele on tekitatud füüsilist, varalist v. moraalset kahju. Kuriteo läbi kannatanu.
saastunud saastama Destroyed- hävitunud Destruction- hävitus Destroy- hävitama Destructively- hävitavalt Disposed Disposable- ühekordne Dispose kasutus Recycled recycling Recycle Wasted Waste Wast Accusing Accused-süüdistatav Accuse-süüdistama Burglar- sisse murdja Burgle- sisse murdma Judge- kohtunik Judge- kohut mõistma Mugger- tänavaröövel Mug- röövima offended Offender- süüdlane Offend Robber- röövel Rob- röövima Shoplifter- poevaras Shoplift
Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja, kes kostab hageja pretensioonile, ning kohtunik. Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused. Sõltumatuks ametiisikuks, kes valvab õigusaktide kooskõla põhiseadusega ja muude seadustega, nimetatakse õiguskantsleriks. Õiguskantsleri peamisteks tööülesanneteks on teostada seaduslikkuse järelvalvet ning lahendada väärhalduse juhtumeid. Ombudsmani ülesandeks on vastuolude lahendamine.
„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik et tuleb lähtuda keskmise karistuse printsiibist, seega UNS artikli 74 punkti 1 alusel määrati mõlemale süüdistatavale 9 kuud vanglakaristust, kuid ühe süüdistatava puhul vähendati seda alaealisuse tõttu 3 kuu võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise. NS artikli 152 alusel määrati kõikide süütegude eest rangeim karistus, seega jäi mõlema süü- distatava lõplikuks karistuseks NS artikli 225 lõike 1 alusel mõistetud karistus.
Ka araablase tapmises ei saa peategelast süüdistada. See oli lihtsalt enesekaitse ning ta oli hirmunud, kuna samal päeval oli olnud väike konflikt tema sõbra ja araablase vahel. Lisaks paistis päike eredalt ja saanud päikesepiste, pimestas araablase käes olevast noast tulev päikesekiir tema silmad ning kartes vaenlase rünnakut, tulistaski mitu lasku oma revolvrist. Kohus tunnistas mehe süüdi kui külmaverelise tapja lihtsalt asjaolude kokkulangemise tõttu ning ka sellepärast, et süüdistatav rääkis kõik ausalt ära ja temast jäi süüdimatu kurjategija mulje. Kiri, mille Meursault Raymondi asemel saatis, oli ta sõbra palvel tehtud, kuid seda sai tema vastu hästi ära kasutada, lisaks veel kõik emaga seonduv. Süütu kuriteo sooritamises, kuid süüdi selles, et ta nii ükskõikne ja aus oli, määrati peategelasele Meursault'le surmanuhtlus. ,,Kiilaspäine lauljatar" Eugene Ionesco
ennekõike ise kaasa aitama ja mõtlema, et kui kavatseme ka edaspidi ringi käia silmad suletuna, siis hiljem võib olla juba liiga hilja. Parem karta kui kahetseda. Nii, nagu igal medalil on kaks külge, on ka poliitikal.Läbi aastate vahetuvad meil ministrid ja presidendid, kuid üks asi on jäänud ikka samaks, milleks on üksteisele mõttetu ärategemine, kas laimamiste või minevikus tehtud tegude päevakorda toomise abil omale paremat positsiooni ihates. Just sellisel hetkel vajab süüdistatav kõige rohkem vaimset tuge, et mitte alla jääda, vaid olla võtleja, sest mängus on tema karjäär, maine ja tulevik. Haiget võivad saada ka tema lähedased.Väga raske on välja saada skandaalikeerisest, kuna juurde võib voolata uusi süüdistusi, milles pole raasukestki tõtt. Üheks tugevaimaks Eesti inimeseks pean ma Europarlamendi liiget Siim Kallast, kes on väga edukas ja tugev isik. Aastaid tagasi pääses ta puhtalt skandaalist, mis saatis teda väga pikka aega
kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid. Kirjaoskuse levik. Kirjaoskuse areng Euroopas 12. ja 13. sajandi Inglismaa seaduste kohta on teada, et kui kuriteos süüdistatav suutis lugeda konkreetse lõigu piiblist, andis see talle õiguse astuda kirikliku kohtu ette. Kirjaoskuse areng Euroopas Umbes aastal 1439 leiutas Johannes Gutenberg trükimasina ning pani aluse moodsale trükitehnikale. Raamatute trükkimine muutus odavamaks, vähem aeganõudvaks ning kasvas raamatute levik. Kirjaoskuse areng Euroopas Aastal 1686 kiriku poolt kehtestatud seadus nõudis, et kõik Rootsi Kuningriigi elanikud (sh.
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust
pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
süüdimõistvat otsust. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: 1) Korduva süüdimõistmise välistamine kedagi ei tohi ühe ja sama süüdistuse alusel mitu korda kohtusse kaevata. 2) Apellatsiooni e. edasikaebamise õigus juhul kui süüdistatav või süüdistaja pole kohtuotsusega nõus, on tal õigus see edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. Võõrandamatud õigused üks osa inimõigustest, millest ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud inimest. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 1945. loodud ülemaailmne organisatsioon, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist; sellega on seotud ka inimõiguste mõiste kujunemine, mille ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. aastal.
asjad väga aeglaselt ja alati tõi advokaat ettekäändeks ebausutavaid põhjusi. Kohtles üht oma klientidest nagu koera, kes tema armul elab. Leni Huldi põetaja, väike armas tüdruk, kellele K. kohe meeldima hakkab. Hiljem selgub, et talle meeldivad kõik süüdistatavad. Tema ja K. vahel kujuneb väiksemat sorti afäär. Asedirektor - pangas K. peamine rivaal, kes otsib igat võimalust, et K.d maha teha ja direktori silmis langetada. Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav, just nagu K-gi. Huld on tema advokaat ja Rudi laseb tal ennast alandada. Tema protsess on kestnud juba viis aastat ilma, et oleks toimunud märgatavat edasiminekut. Kunagi oli ta väga edukas, aga protsessile kulunud raha ja aja tõttu on ta vaid vari sellest suurest ja edukast mehest, mis ta kunagi oli. Kuigi ta palkas endale ka teisigi advokaate, on kõige suurem võim tema üle ikkagi Huldil. Titorelli kohtumaalija (päritav amet*), kes aitab K
kodakondsus staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse) capitis deminutio maxima - õigusvõime suurim piiramine Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks) cives Romani Rooma kodanik persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik persona alieni iuris teise isiku (paterfamilias'e või eeskostja) võimu alla kuuluv isik actor hageja, kaebaja; ametnik, juht, haldaja, toimija, tegutseja reus kostja, süüdistatav actio toiming, tegevus, nõue, hagi interdictum interdikt, keeld, keelamine (Rooma õiguses preetori tingimusteta korraldus vaidlevatele pooltele, mis keelas mingi tegevuse või kohustas midagi tegema; preetori erikaitsevahend) restitutio in integrum endise olukorra ennistamine (taastamine) iudex kohtunik; otsustaja (Roomas eraisikust kohtunik); hindaja fiscus fiskus, imperaatori kassa, riigikassa in iure cessio omandiõiguse loovutamine Rooma kohtus preetori ees toimuvas
Moraalne kahju eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi. Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4. tüüpi vigu(süütu mõistetakse süüdi). Kui isikut on liiga raske süüdi mõista, on palju 3. tüüpi vigu(süüdi olevat inimest ei mõisteta süüdi). Protsessi kasu: Konkreetses asjas poolte konflikti lahendamine Üldiselt avalikkuse informeerimine normidest; õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kasv
5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao
tutvustab neid ka noortele. Siiski võib tagantjärele öelda, et kogu süüdistus oli fabritseeritud. Tänapäevani pole kahjuks süüdistuskõnede tekste säilinud kuid oletatakse, et süüdistajad juhtisid kohtunike tähelepanu eelkõige Sokratese tegevusele nende arvates demoliseerivale iseloomule. Edasi esines Sokrates kaitsekõnega. Kohus tunnistas ta süüdi. Kreeka poliste kohtupraktikas oli levinud tava mille kohaselt süüdistatav esitab pärast süüdimõistmist ise karistusmäära. Sokratesel oli võimalus Ateenast pagenduses lahkuda või mürgi joomise läbi surm. Siiski valis Sokrates suremise kuna siis jäb au alles. 3 Filosoofile on Sokratese arvates üldse omane surma pigem soovida kui karta, sest keha on tema vaenlane ning ta soovib, et hing vabaneks kehast. Sokratese skulptuur Sokratese portree
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb
kuuluvad inimlikkuse alla ja meie ühiskond on inimlik. Kuid mida arvata siis surmanuhtlusest, mis kehtib paljudes maades ning mille määrab aus ja inimlik kohtunik? Kas see on siis inimlik, võtta teiselt inimeselt elu? Sellistel asjadel on kaks otsa. Kui süüalune on seeriamõrvar, kelle teod on ettekavatsetud, siis on surmanuhtlus igati põhjendatud. Eriti, kui kogu süüdlase hoiak on ülbe ja üleolev ning vaevalt ta kunagi oma tegu kahetseb. Kui aga süüdistatav on tapnud kogemata ning kahetseb südamest oma tegu, mõistes süü suurust, siis piisaks täiesti 10-15- aastasest vanglakaristusest. Liiga kauaks aga ei tohiks inimest vanglamüüride vahele sulgeda, kuna sealt u. 30 aasta pärast vabanenud inimene ei suuda tänapäeva kiire elutempo juures tohutult muutunud maailmas enam kohaneda. Inimese head omadused ühe nimetuse alla koondatult on inimlikkus ning nende omaduste vastandiks ebainimlikkus
Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb
Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. INKVISITSIOON Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia Põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuse määramine, kui võrd ketserite ümberveenmine
tegemine võib olla küllalt keerukas ja sõltuda kohalikust olukorrast; 3. Nähtused, mida on võimatu uurida kohtupsühholoogia metoodika spetsiifika tõttu, mis enamasti eeldab varasemalt toimunud psüühiliste protsesside rekonstrueerimist oleviku positsioonilt. Näiteks on võimatu teha ülesandeks retrospektiivselt ühetähenduslikult öelda, kas tunnistaja tegelikult nägi, kuulis (tajus) midagi kuriteo toimepanemise ajal või kas süüdistatav sai aru kannatanu abitusseisundist; 4. Nähtused, mis omavad tähendust uurimise ja kohtu jaoks, kuid ei kuulu psühholoogia eksperdi kompetentsi. Näiteks tunnistuste tõepärasuse aste ja kõik sellega seotud küsimused stiilis: "Millega seletada süüdistatava poolt antud tunnistuste muutumist, kas tal on kalduvusi valetamiseks" jne). Selle kohta on KrMS §107 lg4 öeldud järgmist: Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele
(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04, p 9). Käesolevas kaasuses andis D ütlusi, et B tunnistas C löömist ja et ta nägi B käes rahakotti. Seega ei ole tegemist KrMS § 68 lg-s 5 kirjeldatud olukorraga. Seda põhjusel, et D ei saanud B poolt räägitust teada kellegi teise vahendusel, vaid vahetult B-lt eneselt, samuti nägi D ise rahakotti. (2 punkti) 5. Väidetavad alibit ei pea tõlgendama antud juhul B kasuks. Juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks
· kergendavad asjaolud · raskendavad asjaolud tsiviilhagid kahjud, mis on kannatanutel tekkinud seoses kuriteo toimepanekuga ja kohtukulud. Märgitud avalik kord KRIMINAALMENETLUS SEADUS Kehtib aastast 2004. Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) uurimisasutus politseiprefektuur, menetlemine algab sellest tasandist. Menetlusosalised 1) kahtlustatav - peetud kinni kohepärast kuriteo toimepanekut. 2) süüdistatav - saab siis alles kui talle on esitatud konkreetne süüdistus akt. 3) nende kaitsja 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse või süüdistatakse 2) õigus teada, et tema antud ütlusi võidakse kasutada tema enda vastu. 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel
kuupäev ja mis siis saab, kui trahvi ei tasuta. Täitementlus. Trahvimaksmine osadena. Kui trahvi ei ole võimalik maksta, siis on võimalik taotleda kohtu poolt, et trahv asendataks arestiga. 10 trahviühikut = 1 ööpäev aresti. KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK Menetlejaks on kohus, prokuratuur, uurimisasutus. Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja. Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks. ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel. Vahistada võib 6. kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h. Kinnipidamise dokumendil peab olema kirjas täpne kellaaeg.
Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse kostjaks. Tsiviilasi kuulub eraõiguse alla, kuna jagatakse oma au- või varavõlgu ja ei ole otseselt rikutud üldist õiguskorda riigis. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, et ta ei peaks õigust mõistes kartma oma töökoha kaotamise pärast. Sellel kohalt
koguni surm. Ent vande andmisel võis kasutada ka abilisi, osade kuritegude puhul oli lausa nad kohustuslikult ette nähtud. Oli nii sugulastest vandeabilised kui ka konkreetseks juhuks vanduma kutsutud. Ainuüksi süüaluse ja vandeabiliste kinnitus, isegi, kui nad ei tarvitsenud asjast midagi täpselt teada, et ta ei pannud kuritegu toime, lahendas kohtuasja. Orjad ei saanud vande andmisel osaleda. Kõikides tõendivormide juures oli kasutusel ka vastavad sõnalised vormelid, mida süüdistatav ja kaitsev pool omavahel vahetasid. Selle lausumisel eksimine või juhuslik keelevääratus tõi kaasa protsessi kaotamise, sest usuti, et ka vormelil ja sõnal on oma maagiline jõud. Ent süüalused said palgata endale elukutslisi eestkõnelejaid, kes nende ees võisid vormeleid lausuda. Kui esindaja keel vääratas, võis süüalune ise uuesti vormeli ära öelda. Vaesematel isikutele see jõukohane ei olnud. Arhailise protsessi näiteid võib leida
(1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib § 34. Menetlusosalised protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise (1) Kriminaalmenetluse osalised on: lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad - kahtlustatav, asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele - süüdistatav, ühe poole suhtes. Teda võib kaasata osa võtma ka poole taotlusel või - kohtualune ja nende kaitsja, kohtu algatusel. - prokurör kohtulikus menetluses ning (2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - kannatanu,
protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise § 34. Menetlusosalised lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad (1) Kriminaalmenetluse osalised on: asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele - kahtlustatav, ühe poole suhtes. Teda võib kaasata osa võtma ka poole taotlusel või - süüdistatav, kohtu algatusel. - kohtualune ja nende kaitsja, (2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - prokurör kohtulikus menetluses ning seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud - kannatanu, kohustused. - tsiviilhageja,
mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Romaani teise peatüki pealkiri on „Kohus ja ülekohus“. Toimus kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Süüdistuse kohaselt oli sooritatud massimõrv inimkonna suhtes. Teine istung toimus kolme kuu, kolmas – kahe aasta pärast. Batriani kaitsja nõudis katastroofi käsitlemist ettenägemata õnnetusjuhtumina, kuna süüdistatav ei teadnud, et süvaveepommid olid valesti märgistatud. Tunnistajana esines ka Malevin, kes ütles, et Atlandi lahing-opetatsiooni strateegia töötas välja mereväejõudude strateegiakeskus ja tema (Malevini) käsul viis selle läbi Batrian kui laevastiku parim, teovõimsaim ohvitser. Vandekogu leidis, et puudub kindel alus süüdistavate suhtes õiglase otsuse langetamiseks ja seetõttu peatati kohtuprotsess pooleteiseks aastaks, et töötada välja
oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1) õigus süütuse eeldusele; 2) süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3) õigus vaikida; 4) õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni printsiip EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõestatud süüdistustest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Süütuse presumptsiooni printsiip ,,Iga avaliku institutsiooni kohustus."
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks EIK on asunud seisukohale, et süütuse presumptsiooni
annaabi.ee 
