, , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . : . . . . . . . . : , . 1 . , . - . ; 1 Mb/s : 100kb/s , 10% . : 35 (, >10 , 0.0004). : 10 . : audio/video . , . ,
Värvikuulimäng Cheremisinov Andrey 6.B klasss Tutvustus Värvikuulimäng (ka värvisõda või värvipall; inglise paintball) on sportmäng, mille eesmärgiks on vastasmeeskonna kõrvaldamine, tabades neid värvikuulidega. Värvikuulide laskmiseks kasutatakse mehaanilist või elektroonilist markerit, mida väljanägemise tõttu ka relvaks kutsutakse. Sihtmärki tabades läheb kuul katki ja jätab värvipleki. Mängu liigid Karree(TDM)-klaasikaline mäng ilma tingimuset. Vallutaja-kaitsja-üks komand vallutab teine kaitseb. Lippu võtmine(CTF)-üks komand peab teise komandi baasist võtma lippu ja tooma enda baasi. See on kõige põhilised mängi liigid on veel 6 liigi. Varastus 1.Mask-tähtsaim tingimus mänguri turvaliseks 2.Fiider-temas hoivad padrunid kuni 200. 3. Marköör-pnevmaatiline automat mis tulistab pallidega. Huvitavad faktid Peintball on ka Narvas. Peintball hak...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
· püsiva bitikiiruse tagamine · saatele kutsumine reaalajas 7 · saatele kutsumine mittereaalajas · parim võimalik Ühenduse juhtimiseks vahetavad abonentjaam ja tugijaam omavahel pidevalt juhtimispakette. Vigade parandamiseks on ette nähtud korduvsaatmise võimalus (ARQ). Rakendustasemel võimaldab 802.16 edastada Ethernet, ATM, TDM heli ja IP teenuseid 16.WiMAX raadioühendus WiMAX kasutab mitmeid kasutusõigusi vajavaid kuid ka üldiseks kasutamiseks eraldatud sagedusvahemikke. See võimaldab süsteemi kasutamist kõikjal maailmas. Sagedusalas 3,5 GHZ kasutatakse kanaleid ribalaiusega 1,75; 3,5 ja 7 MHz. MMDS sagedusalas kasutatakse kanaleid ribalaiusega 3 ja 5,5 MHz. Kasutusloata sagedusalades võib kanali ribalaius olla 10 MHz. Vigade parandamiseks kasutatakse ReedSolomon ja konvolutsioonkodeerimist
· püsiva bitikiiruse tagamine · saatele kutsumine reaalajas 7 · saatele kutsumine mittereaalajas · parim võimalik Ühenduse juhtimiseks vahetavad abonentjaam ja tugijaam omavahel pidevalt juhtimispakette. Vigade parandamiseks on ette nähtud korduvsaatmise võimalus (ARQ). Rakendustasemel võimaldab 802.16 edastada Ethernet, ATM, TDM heli ja IP teenuseid 16.WiMAX raadioühendus WiMAX kasutab mitmeid kasutusõigusi vajavaid kuid ka üldiseks kasutamiseks eraldatud sagedusvahemikke. See võimaldab süsteemi kasutamist kõikjal maailmas. Sagedusalas 3,5 GHZ kasutatakse kanaleid ribalaiusega 1,75; 3,5 ja 7 MHz. MMDS sagedusalas kasutatakse kanaleid ribalaiusega 3 ja 5,5 MHz. Kasutusloata sagedusalades võib kanali ribalaius olla 10 MHz. Vigade parandamiseks kasutatakse ReedSolomon ja konvolutsioonkodeerimist
Infotehnoloogia Instituut VEEBIÜLEKANDED. TEHNOLOOGIA Ainetöö Õppejõud: Tauno Õunapuu, MSc Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Veebiülekanded (webcasting) on laiemas mõttes mingi sündmuse ülekanne üle interneti samaaegselt paljudele kuulajatele ja vaatajatele. See võib olla tele- või raadiosaade, konverents, kontsert, loeng või seminar ning palju muud. Veebiülekannete all mõistetakse tavaliselt lineaarset ja mitte- interaktiivset, voogedastust üle võrgu, kuid autor puudutab töös ka interaktiivset meediat (live webcast/media) ning veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas, multimeedias ja arvutigraafikas- olles ise kasuta...
1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkih...
Telekommunikatsiooni mõiste: Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded: · Ülekandesüsteemi ära kasutamine · Ühendamine (Interfacing) · Signaali g...
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
saadavad andmeid, ilma et üksteist liiga palju segaks (nagu klassiruumis otsustab õppejõud, kes võib rääkida, muidu kõik mölisevad samal ajal). Multipöördusprotokollid jagunevad üldiselt kolme klassi: 1. Channel Partitioning Protocols - kanalit (kas sagedust või aega) jaotatakse osadeks FDM (Frequency Division Multiplexing) - jagab sageduse erinevatele seadmetele TDM (Time Division Multiplexing) - annab iteratiivselt igale seadmele väikse ajalõigu Vaata 9. teemat FDM ja TDM seletusteks. CDMA (Code Division Multiple Access) - igale seadmele antakse erinev kood, mille abil kodeeritakse saadetavad bitid selliselt ära, et kõik seadmed saavad samal ajahetkel andmeid saata, ilma et kokkupõrked andmeid kanali peal rikuks. 2
KINNITUSRAKISTUS DETAILI ,,FLANTS" TÖÖTLEMISEKS KURSUSE PROJEKT Õppeaines: SEADMED JA RAKISED Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-71 Juhendaja: Janis Piiritalo Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE ...................................................................................................3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. SELETUSKIRJA OSA ....................................................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............
· An acceptable level of broadcasts is often deemed to be less · "x Division Multiplexing (xDM)": Different flows ofinformation use different pieces of the channel, from one node to another in acircular fashion· This is a bit-at-a-time transfer Cut-through switching is fine for fixed speed networks such as all than 20% of received packets although many networks e.g. TDM,FDM, Orthogonal FDM, etc· ´"x Division Duplexing (xDD)": Duplex communication is protocol Bits are shifted around the ring All other MAC protocolsdiscussed deal 10BaseT, and it is very fast. survive well enough on higher levels than this. achieved by 2 ends using different pieces of the channel(typically time (TDD) or frequency (FDD)) withwhole messagesExamples:· IEEE 802
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli kasutajanime ja parooli. dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine. Vigade avastamine ja parandamine – erineva ajaintervalli
uuesti. Paketid peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, programmeerimisel tuleb arvesse võtta, et kasutusel võib olla NAT ruuter. FDM (frequency division multiplexing) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time 34.Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP division multiplexing) igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. CDMA kus viga ilmnes tänu akna kellale.
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne.
9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Sagedusriba jagatakse erinevateks väiksemateks sagedusribadeks. Kaablisse minnes pakime kõik sagedused kokku. Sagedusribad on piisavalt laiad ning ülekostvust ei ole. Hea omadus on see, et igaüks saab oma osa enda kätte ja kasutab seda nii palju kui tahab, aga kui ta seda parajasti ei kasuta, siis see ressurss on raisus ja seda kellelegi teisele lihtsalt anda pole võimalik. Aja järgi kanali multipleksimine ehk TDM tähendab seda, et igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Iga kasutaja saab enda kätte ajalõigu, millal kanal on tema käsutuses. Seejärel läheb kasutusõigus üle järgmisele. Pole väga efektiivne, kuna saatjad saavad oma osa kanalist ka siis, kui neil midagi saata ei ole ning kasutamata aeg läheb raisku. Üks kasutaja ei saa saata rohkem, kui tema lõik ette näeb. Vahel kasutatakse ka statistilist multipleksimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
