Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastada, kaitsta oma autot jne. Interneti kasutamiseks on vaja, et telefon omaks GPRS toetust. Kõik uued telefonid omavad seda. Mobiilside 5 Lisaks sellele saab telefoni abil saata ka sõnumeid nii SMS kui ka MMS-e. Telefonid omavad ka erinevaid liideseid
Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ.
Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või rohkem) Standardid: NMT, AMPS, Hicap, CDPD, Mobitex, Datatec 1G(2) Andmeedastus kiirus 600 biti/sekundis kuni 19,2kbit/sekundis 2G 2G ehk siis 2 mobiiliside põlvkond Kasutab digitaal raadiosignaali Standardid: GSM, iDEN, D-AMPS, IS-95, PDC, CSD, PHS (GPRS kuulub andmete järgi 2,5G põlvkonda) Andmeedastuskiirus 6kbit/sekundis kuni 256kbit/sekundis 3G(1) GSM lahendused ei ole piisavalt kiired enam, et tänapäeval andmeid edastada. Selle abil ei saa saata reaalajas videosid, muusikat ja muid suuremaid asju. Selleks, et seda teostada tuleb võtta kasutusele 3G- Mobiiliside 3 põlvkond 3G(2) Sellega on andmeedastus kiirem Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi Pikemalt Universal Mobile
mgon) ja baaspositsioneerimistäpsus (std.dev.): ± 1 mm. Trimble automaatsuunamise täpsus 200 meetri puhul on < 2mm. 7. Kust saab näha Trimble Survey Controller tarkvara seeria- ja litsentsi numbrit? Avades TSC Configuration About TSC. 8. Mis on Trimble Access tarkvara uusim versioon? Uusimaks versiooniks on Trimble Access Software version 2013.40. 9. Mis on järgmised parameetrid: salvestusmälu, operatiivmälu, ekraani pikslite tihedus ja GSM modemi tüüp Trimble TCU, TSC2, TSC3, Slate ja Leica Zeno 15 väliarvutil? Trimble TCU · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 64 MB SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC3
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid; BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...
GSM GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. Lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). 1994.a. algul oli maailmas 1,3 miljonit GSM abonenti ja 1997.a. juba 55 miljonit. Kuigi Põhja-Ameerikas GSM kasutuselevõtt viibis, eksisteerivad GSM võrgud praegu kõigil
Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk Mobile Telephone Service)
-- (, , , ). . -- , .TDD . RJ -- , ( -- ) .IP -- , TCP/IP. IP . IP -- () , () .IP 32 128 . IP ( 0 255), , , 192.168.0.1. IP , IP . IP .Terminaliliidesed: GSM-- , TDMA .AAA -- . (DTMF) -- , , , . .DOCSIS . FDMA-- , , . (FDM) ., , . TDMA-- , , () . , TDMA ( GSM 8 ).CDMA -- . , . , . , e , , . Ethernét -- , .Võrguja kanaliprotokolid: , . : , ; ; : , , . OSI: ; ; ; ;; ; . Andmete digiesitus: -- , , . ( ), , . (PCM ) . (, , , , ) PCM. -- , , , ( ) ( ). : , . , . . . : , . / ( , ), -- , . . (IXP) -- IP. ,
Ja hiljem lisandunud WCDMA. (Eesti valis neist viimase.) Tehnoloogiad(1) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Tehnoloogiad(2) Joonis 1 Sagedus 3G hakkab tööle sagedustel 1900 ja 2100 megahertsi (MHz). Mida kõrgem sagedus, seda lühem on tugijaama leviulatus, kuid seda enam kliente saab korraga levialas suhelda. (Teise põlvkonna mobiilside ehk GSM levib Eestis sagedustel 900 ja 1800 megahertsi.) Eesti(1) 3G litsentsi eest tasusid Elisa, EMT ja Tele2 paar aastat tagasi. 2003. aastal otsustasid nad kõik, et rajavad lähitulevikus oma 3G-võrgu ja igaüks maksis selle võimaluse eest riigile 70 miljonit krooni. Eesti(2) Iga operaator peab alates litsentsi saamisest seitsme aasta jooksul ehk hiljemalt aastaks 2010 katma 3G-võrguga vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonnast.
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1
Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida
Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s * Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. * GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio-ja sidetehnika insituut Regina Feldman 124005 „MIDA MA SAIN TEADA AINEST ERAIALATUTVUSTUS“ Essee Esitatud: 07.01.2013 Juhendaja: assistent Indrek Rokk Tallinn 2013 Mida ma sain teada ainest Erialatutvustus? Kindlasti seda, mida ma enne Tehnikaülikooli sisse astudes ei teadnud. Õppeaasta alguses sisenesin esimesse loengusse väikese kartusega. Kartsin, et erialatutvustuse õppeaine on raske ning nõuab eelnevaid teadmisi telekommunikatsiooni valdkonnast. Õnneks see nii polnud ning kui me küsisime, siis vastati meile lihtsas keeles ning ei kasutatud liigselt tehnilisi/erialaseid sõnu. Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida me täpselt õppima hakkame nin...
25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM · · · · · GSM telefon: · GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle- euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a.
- Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10
Andmeülekanne analoogtel.kanalis abonendiüh (a/b liides) 3100 Hz - 56 kbit/s 2 üheaegset tel kõnet ISDN abonendiliideses ~ 50 kHz ~ 150 kbit/s ADSL abonendiliides ( ADSL = Asymmetric Digital Subscriber Line) ~ 500 kHz 8 Mbit/s Ethernet (arvutivõrgu kaabel) 18 MHz 10 Mbit/s NMT, GSM, 3G GSM 900 (1800) põhiparameetrid Kanali piirangud UP 890...915 MHz (1710...1785) GSM+ GSM++ (EDGE) DOWN 935...960 MHz (1805...1880) Kanali samm 200 kHz 200 kHz Duplekseristus 45 MHz (95) Efektiivsus 1,35 3,2
PLC (Programmable Logic Controller) - programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a.
Valveautomaatika kontrollivad, valvavad ja vähendavad julgestusriske. Ning nene põhiülesandeks ongi justnimelt vähendada turvariske. Kunagise öise turvamehe töö saab asendada nüüd väid lihtsa valveautomaatika komplekti abil. Tänapäeval on maailmas palju erinevaid firmasid mis pakuvad erinevaid valveautomaatika komplekte. Ja nendest tuntumad on näiteks: G4S GSM Valve K Grupp Valvekomplekt osad · GSM valveseade, mis edastab häireid kliendile · sõrmistik, kust pannakse süsteem valvesse ja võetakse valvest maha · infrapunaandur, mis reageerib liikumisele. Võimalik seadistada nii, et koduloomadele ei reageeri · ukseandur, mis reageerib ukse sulgemisele ja avanemisele · uksekell · suitsuandur, mis reageerib vingu ja kuuma peale · maja sisene ja väline sireen · kaugjuhtimispult, millega on mugav süsteem valvesse panna ja valvest maha
CDMA 3G (UMTS). b) funktsiooni jaotuse järgi võrgu ja mobiilse terminaali vahel sidekanali valik toimub kas võrgu või terminaalseadme poolt. c) juurdepääsuvõrgu struktuuri järgi juurdepääsuvõrgu haldus ja juhtimine toimub juurdepääsuvõrgu piires või kommutatsioonisõlmedes. d) analoog- ja digitaal-mobiilvõrgud. Põhimõisted: katvusala, vaibumine (feedingud), ajaline ühildamine, ümbersuunamine jne. 6. GSM-mobiilsidevõrk. GSM (Global system for mobile communication) põhiparameetrid: sagedusalad: 900, 1800, 1900 MHz kanali samm 200 kHz 8-kanaliline TDMA-multipleksimine 270 kbps ühes sageduskanalis 7. GPRS-võrgud, GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvus. GPRS (General packet radio services) mobiil-andmesidesüsteem olemasoleva, täiendatud GSM-mobiilvõrgu baasil (infoedastus kuni 171 kbps). Seega võrgu haldus on analoogiline GSM-võrgule
mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoomine esimesena Eestis 2005 3G turuletoomine esimesena Eestis 2006 3,5G (HSDPA) turuletoomine esimesena Eestis 2007 Mobiil-ID turuletoomine esimesena Eestis
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutade...
meetrit. Need seadmed võimaldavad kasutada järeltöötluse korral ka L1 signaali faaside vahe andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS- mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006). Kui Eestis paigaldatakse GPS statsionaarsete tugijaamade võrk, muutub RTK- mõõtmine mugavamaks, natuke ka efektiivsemaks, mõnikord ka täpsemaks. Ise ei pea tugijaama paigaldama. Efektiivsust suurendab algtundmatute veidi kiirem lahendamine, kuna kasutatakse mitut tugijaama korraga. Kasutaja saab mitte lähima tugijaama parandid, vaid lähimate tugijaamade kompleksparandi
Hr Toomas Pikhof Pirita Majandusgümnaasium 10.05.2017 Avaldus Palun kinnitada praktiline töö ,,Õpilasfirma ." Juhendajaks on valitud Pirita Majandusgümnaasiumi õpetaja Henton Figuera. Kenneth Kartus Markus Padama Joonatan Pärn Bert Lucas Truve 10.b klass e-post: [email protected] gsm-53402551(Markus)
noorte ja otsustajate vaheline koostöö ning mida tuleks teha, et noored oleksid kaasatud neid puudutavate otsuste langetamisse nii kohalikul kui riigi tasandil. Üritustest võtavad osa 100 inimest. Osaluskohvik "1500 pead ja 15 000 väärtuslikku sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel,, leiab aset 1.detsembril 2011 EÜS-i majas Tartus. Üritus kestab 10.00-15.00 Arutelude lõppedes premeeritakse kõige aktiivsemaid laudkondades osalejaid. Lille 9 gsm: 55 11 202 10125 Tartu kodulehekülg: noortekogu.tartumaa.ee reg nr. 80140436 Eesti epost: [email protected] a/a 10220015646012 Soosiksime osalejate pakkuda ühte suurepärast päeva. Sellise sarnase ürituste edukaks läbiviimiseks oleme alati pidanud paluma sponsorlust erinevatelt firmadelt, kes oleks huvitatud oma asutuse reklaamimisest Tartumaal nii noore kui vanema generatsiooni hulgas.
Arvestite andmed edastatakse mõõteterminali (kontsentraatoritesse). Andmeside toimub võrgu kõrgsageduskanali kaudu (distribution line carrier, DLC), telefonivõrgu kui kaabeltelevisioonkanali abil. 13. Elektri kvaliteedinäitajad 14. Elektri kvaliteedimõõtur 15. Elektri kvaliteedi seiresüsteem Kvaliteedimõõturid mõõdavad pinget ja voolu sagedusega üle 1kHz. Andmed edastatakse üldjuhul telefoni- või GSM võrku. Või GSM/telefoni abil kohtkindlasse võrku ja sealt serverisse. 16. Jaotusvõrgu infohaldussüsteemi Xpower võimalused 17. Xpower-i operatiivjuhtimise tugisüsteem Keskmeks on relatsiooniandmebaas (Oracle või OpenIngras). Täiendavat teavet saadakse SCADA-st ja ka kliendiinfosüsteemist (CIS), materjalide IS-st ja majandusIS-st. Lähtekohaks on GIS, lisavõimalusteks on võrgu plaanimise,käidu/hoolduse tugi, võrgu elutsükli jälgimise
Curriculum Vitae : Passel Svetlana : 19.05.1973, K-Järve : Kalevi 34-32; 30324 K-Järve : 33 73700(); GSM 56794105 . : [email protected] : : 1998.1999 Eesti Mäehariduskeskus (juuksur) 1989.1992 K-Järve Poliitehnikum (tehnik-tehnoloog) 1980.1988 Kohtla-Järve 13 kool : 2005- 2010 OÜ `Malakhat'- 2001- 2002 FIE `Ilona'-juuksur 1992- 1999 K-Järve AS'Kiviter'- 1991- 1992 K-Järve AS'Kiviter'- : : : -, - : - 1995. : , , - .
Kasutatud kirjandus 1. Rüdja, A. GPS Geodeet, 1993, nr. 5, lk. 18-27. 2. 2.1 GPS, http://www.hot.ee/maits00/sisukord/1sisu.htm, 12/10/2003 3. Before GPS GPS: A New Constellation, http://www.nasm.si.edu/galleries/gps/before.html, 07/10/2003 4. EUROPA Energy and Transport GALILEO, http://europa.eu.int/comm/dgs/energy_transport/galileo/index_en.htm, 20/10/2003 5. Global Positioning System Primer, http://www.aero.org/publications/GPSPRIMER/index.html, 08/10/2003 6. GPS GSM positsioneerimise seade, http://www.infors.ee/gps.html, 20/10/2003 7. GPS info "Mis asi on GPS", http://www.zone.ee/gps/info/gps.htm, 12/10/2003 8. GPS Tutor, http://www.mercat.com/QUEST/gpstutor.htm, 12/10/2003 9. Howstuffworks "How GPS Receivers work", http://www.howstuffworks.com/gps.htm, 12/10.2003 10. minut.ee | GPS asukohamääraja lastele mürsiku õudusunenägu, http://www.minut.ee/article.pl?sid=03/05/04/2230257, 20/1072003 11. Global Positioning System Overview, http://www.colorado
reaalajas tavaliselt pool meetrit. Need seadmed võimaldavad kasutada järeltöötluse korral ka L1 signaali faaside vahe andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS-mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006). Kui Eestis paigaldatakse GPS statsionaarsete tugijaamade võrk, muutub RTK-mõõtmine mugavamaks, natuke ka efektiivsemaks, mõnikord ka täpsemaks. Ise ei pea tugijaama paigaldama. Efektiivsust suurendab algtundmatute veidi kiirem lahendamine, kuna kasutatakse mitut tugijaama korraga. Kasutaja saab mitte lähima tugijaama parandid, vaid lähimate tugijaamade kompleksparandi
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõ...
computer has. Nokia doesn't only sell telephones however. It also focuses on wireless systems, wireless data and voice devices, multimedia computers and mobile gaming devices. "The devices are based on GSM/EDGE, 3G/WCDMA and CDMA cellular technologies. Nokia's product portfolio includes camera phones with features such as mega pixel cameras and MP3 players which appeal to the mass market." (Quote from Nokia's homepage) The development of GSM phones since the 1980s has made the company very successful. Today Nokia's purpose is to design devices and applications that bring multimedia experiences to their customers. These devices allow people to create access and consume multimedia, as well as share their experiences with others. The 5 devices are included with a wide range of connectivity such as GSM, 3G/WCDMA, WLAN and Bluetooth.
- Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%)
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUST...
distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim. Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86%
mitte on (analoogtelefonilt) mobiiltelefonile. olulised erinevad parameetrid (delay ,jtter ,bit MSC ja PSTN on kokku ühendatud. rate). NMT-GSM Naiteks kone ja videokone puhul on uhenduse NMT kasutab FDMA (sageduspoordust) 25kHz suhtes noudmised laiuseid kanaleid ja modulatsioon FSK ,seevastu GSM kasutab TDMA TDMA puhul on oluline ka signaali ajastamine ,et (aegpoordust) oige kliendi 200kHz kanaleid ja PSK modulatsiooni. Voib andmed jouaksid temale moeldud (reserveeritud) arvata ,et kuna GSM ajapiludesse. kasutab TDMA poordusviisi ja laiemaid kanaleid Koige efektiivsem on olla tugijaamale lahedal. siis GSM suudab Kui aga kasutaja on kaugel tugijaamast siis
EMT Valge 16, 19095, Tallinn Aktsiaselts Ajalugu: Aastal 1991, 28. aprillil alustas Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena tegevust EMT. Juunis sai Eestis mobiiltelefoniga rääkida esimene NMT 450 klient. 1993. aasta Käiku rakendati esimesed GSM-tugijaamad Tallinnas, mis toimisid Soome TELE 1994.aasta EMT reorganiseeriti kolme aktsionäriga aktsiaseltsiks. Novembris saavutas EMT 1997. aasta majandustulemuste põhjal 3. koha Eesti majandusliidrite konkursil TOP 100. Detsembris tõi EMT turule ettemaksuga kõnekaardi Simpel. 1999. aasta alguseks oli EMT klientide arv 152 500 ning esimese kvartali jooksul Tegevusvaldkond: mobiilsidevõrkude ja - süsteemide loomine ja haldamine ning nendega seotud teenuste tootmine Kaubad ja teenused: Mobiilid, kõneteenused, sõnumid, internet, helistamine välismaal, lisateenused. Sülearvutid, digikaamerad, lcd-telerid, videokaamerad, hooldus, lauatelefonid, kullerteenus, interne...
tabel 2 LOS levi korral sõltub signaalitugevus kaugusest nö. kahe kallakuga seaduspärasuse järgi: BTS ja MS väljundvõimsus ETST 5.05 GSM spetsifikatsiooni järgi jäävad tugijaamade väljundvõimsused vahemikku 1-50W (30...47dBm) ja üldjuhul on see reguleeritav suurus, mobiiltelefonide võimsused on 900MHz Tabelite vasak pool on konstantse keskkonna ( Slope =4) korral
raadiosaadete vastuvõtuks ja jälgimiseks ning kuulamiseks. Raadiovastuvõtjate plokkskeemid Mobiilside Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei kasutata juhtmeid või kaableid (traadita side) ning terminalid võivad seetõttu teatud ulatuses vabalt liikuda, ilma et side katkeks. Siia kuuluvad nt mobiiltelefonside süsteemid (NMT, GSM, GPRS, UMTS jt), satelliittelefonid, traadita kohtvõrgud, Bluetooth jne.
Ning seejärel võetakse töö autori poolt kokku. Pildid ning muu praktikaga seotud materjal on töö lõpus lisadena. 3 1. PRAKTIKAKOHA KIRJELDUS South-Estonia DMC OÜ kontor asub Tartu kesklinnas. Tartu Loomemajanduskeskuse teisel korrusel, aadressiga Kalevi 13. Informatsiooni ettevõtte tegevuse kohta saab läbi kolme seal töötava inimese: Auli Solo (juhatuse liige) GSM +372 53460076, [email protected]; Triinu Akkermann (sihtkoha spetsialist) GSM +372 5081232, [email protected] ja Liis Pärtelpoeg (sihtkoha spetsialist) GSM +372 56480065, [email protected]. (http://www.south-estonia.com/firmast/) Põhiklientuuriks on hetkel Eesti korporatiivkliendid (ettevõtted, ühingud, turismiorganisatsioonid), kes ostavad South-Estonia DMC OÜ teenuseid ise ja pakuvad oma külalistele
koostamine, trükkplaadi jootmine ning vajalike mõõtmiste tegemine. Töö tulemusena valmis trükkplaat, mis on suuteline kindlal sagedusel härima signaali. 3.Teoreetiline osa RF segaja ehk raadisageduse häirija on traadita seade, mis teatud vahemaa tagant on võimeline segama või katkestama ühenduse samal sagedusel leviva signaaliga. Häirijad on suutelised blokeerima FM ülekannet (8.75MHz kuni 108 MHz) ja samuti suudavad nad segada GSM signaali ülekannet segaja ülekande raadiuses. Seade katab kindlalt sagedusel segatava signaali müraga, nii et vastuvõtja ei ole suuteline vastuvõtma korrektset signaali. Me saame aru, et segamine on olnud 4 edukas, kui raadio seaded on täävõimetut, kui segaja on läheduses. RF segaja on illegaalne seade. 4. Praktiline töö 4.1 Ainetöös kasutatud skeem Joonis 1 – RF segaja skeem 4
; , (, ). , "" . , . : - ; ( ) - - (, , , ). : ; ; -; ; ; ( ). 98. -, -? - (. smart card) -- (. integrated circuit card, ICC -- ). - , . , -, , . - : - ISO 7816; - USB-; (RFID) -. , , . ( ) ( ) - -- - , . - , , , GSM . 99. ? . . , . 100. "" . ? 101. ? , , . , , . . $9.000, $700 . 102. ? ? -- , . ( ) , (), , - . , , : () ; ; () ; () ; ; . 103. . . : - 104. ? , . , , --
, - . AKVAgroup, "Farm Process Technology" , "IT & Consulting" . . - , , . , , , . AKVAgroup , (). AkvaMaster CCS - . AkvaMarina CCS, . , , AkvaMarina . 5 , , . , . AkvaSensor , , . . BLRT Marketex AkvaMaster CCS, AkvaMarina CCS, AkvaSensor. 12-18 . , , , , . - , , - GSM GPS . « » « » 4-6 . 100-140 , 0.8 1,2 . EUR 6 Marine Construction AS Marine Construction AS 1992 . 90- Marine Construction AS . Marine Harvest, Fjord Seafood, Stolt Sea Farm, Pan Fish ( Omega Salmon Group). Marine Construction AS. , Marine Construction. Marine Construction . - , SystemFarm 24x24 . , Marine Construction : · - · ·
3. When the economic storm game to nordic country´s? In early 1990´s 4. Why Nordic country´s need a new model? About 30% of their labour force works in the public sector, twice the average in the Organisation for Economic Development and Co- operation, a rich-country think-tank. 5. Where are Nordic country´s has become with innovation and new structure from 1980 to nowdays? The Nordic countries led the world in introducing the mobile network in the 1980s and the GSM standard in the 1990s. Today they are ahead in the transition to both e-government and the cashless economy. Locals boast that they pay their taxes by SMS.
Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla: 1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise meeskonda ja suurendada sellega erinevaid riske. 2. Välised osapooled. Teatud määral võib kolmanda osapoole ...
Teine eelis on signaalide vastuvõtu suur tundlikus kohal, mida saab nimetada ,,surnud tsooniks" (tunnelites, nõgudes, kitsastel tänavatel, siseruumides, tihedas metsas). A-GPS tehnoloogia puudused Kõige suurem puudus on see, et A-GPS ei funktsioneeri mobiilsidevõrgu levialast väljas. Mõned A-GPS vastuvõtjad on ühendatud raadiomooduliga (GSM) ja ei saa startida, kui raadiomoodul on väljalülitatud. Seejuures pole GSM (GPRS) leviala olemasolu kohustuslik A-GPS mooduli startimiseks. (http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS) A-GPS toimib üle mobiilse internetiühenduse. Satelliitide andmed edastatakse spetsiaalsest serverist, mis neid reaalajas jälgib. Eestis toimib A-GPS teadaolevalt EMT ja Elisa võrgus. (http://et.wikipedia.org/wiki/A-GPS) Osad mobiilioperaatorid ei luba omalt poolt kasutada A-GPS positsioneerimist, selgeid põhjuseid välja toomata
VDSL - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia
raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. Printer Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.
Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse Positsioneerimis Süsteemi (GPS), mida võib leida tänapäeval nutitelefonidest autodeni. Satelliit telefonid on head abimehed sügaval looduses, kuhu tavaline GSM telefoni levi ei jõua. Mõlemad pooled kartsid uue sõja puhkemist, mis viis võidurelvastumisele, mille üks osa oli tuumaprogramm. Tuumapommi arendades uuriti süviti radioaktiivsete ainete nagu uraani ja plutooniumi omadusi ja lõhustumis protsesse. Tuumateadust hakati kasutama elektrienergia tootmiseks. Tegemist on puhtama ja loodussõbelikuma energia tootmise viisiga võrreldes fossilsete kütustega. Tänapäeval isegi arendatakse autot(Thorium car), mis sõidab tuumaenergia jõul
1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus 3040 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971 aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. Septembril 1981. Esimese GSM -i võrgu avas 1991 Soomes Radiolinja. http://www.hot.ee/kaugside/tekst-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/3teated/5-3-10-2.htm http://vanatelefon.onepagefree.com/? id=18227&onepagefree=b20edad72c84d1f3240e0b4f469a62aa http://en.wikipedia.org/wiki/Telephone http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_phone
mobiilside võrk, mis paari aasta möödudes kattis tervet Jaapanit ja oli esimene kes kattis terve riigi 1G võrguga. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1981. aastal avatakse esimene 1G rahvusvaheline mobiilsidevõrk Nordic Mobile Telefone. Võrk avati Saudi Araabias, Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes. · 1983. aastal avati ka USAs esimene 1G võrk, mille kõige levinuim telefon oli DynaTAC · 1991. aastal avab Radiolinja Soomes esimese GSM (2G) võrgu. · Maailme esimene 3G võrk pandi tööle Jaapanis 2001. aastal. Mobiilside areng Eestis · 1991. aastal avas EMT Tallinnas oma esimese 1G võrgu, mis aasta lõpus ka Tartus levis. · Järgmiseks aastaks on võrguga kaetud kõik linnad. Kliente on 2500, kuigi mobiiltelefonid maksid autohinda. · 1995. aastal alustab tegevust Eestis Radioljna 2G võrkudega. Ka EMT pakub 2G võrguteenust. Kõne maksumus oli 5.60 EEK/min . Mobiilside areng Eestis
· Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom on Euroopas üks suurimaid · Tegeleb lauatelefoniteenustega Itaalias, GSM teenustega Itaalias ja Brasiilias,DSL interneti ja telefoniteenustega Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, San Marinos ja Hollandis. · Tütarfirma Telecom Italia Media kontrollib kolme Itaalia televõrku AITÄH, ET VIITSISITE VAADATA THE END
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
