Transpordikihi protokollid on TCP ja UDP. Transpordikiht võimaldab ka määrata teenuse aadressi teenustele või rakendustele saatja ja vastuvõtja arvutis. Kuna arvutis töötab korraga mitmeid rakendusi siis iga programm kasutab oma unikaalset teenuse aadressi. Teenuse aadresse nimetatakse sokliteks, mis sisaldavad alg- ja sihtarvuti IP aadress, transpordiprotokolli ja rakenduse poolt kasutatavat porti. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Seansikiht haldab arvutitevahelist dialoogi. Ja teeb ta seda luues, hallates ja katkestades sideseansse arvutite vahel. Esmalt vahetatakse osapoolte vahel sideseansi pidamise reeglid. 7 Järgmisena kantakse üle andmed ja lõpuks seanss katkestatakse. Seansikiht tagab ka andmevahetuse turvalisuse. Seanss koosneb rakenduste poolt saadetavatest ning vastu võetavatest pärnugutest
Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid Esituskiht (presentation layer) Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi Seansikiht (session layer) Seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse Seansikihti kasutab esituskiht Transpodikiht (Transport layer) Transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta.
UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol). 6.Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel. Lisaks põhilistele seansiteenustele pakub seansikiht vahendeid andmete jälgimiseks, teenuseklasside eristamiseks ning veasituatsioonide töötlemiseks rakendus-, esitus- ja seansikihis. OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete. 7
blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info. OSI mudel- OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI seitse kihti on järgmised 7.rakenduskiht 6. esituskiht 5. seansikiht 4. transpordikiht 3. võrgukiht 2. andmelülikiht 1. füüsiline kiht 1/4 Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ Füüsiline kiht- OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle
Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Esituskiht Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Seansikiht Seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. Seansikihti kasutab esituskiht. Transpordikiht Transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta.
algas juba 1979.a. Üldisemas plaanis kujutab OSI raammudel (1984) endast standardite ja protokollide kogumit, mille nõudmistest kõik võrguseadmete valmistajad firmad püüavad ja peavadki kinni pidama, et nende seadmed arvutivõrkudes mis tahes muude seadmetega koos oleksid võimelised ilma tõrgeteta funktsioneerima OSI kihid 1. füüsiline kiht 2. lülikiht(võrgukaart) 3. võrgukiht(IP-aadress) 4. transpordikiht 5. seansikiht 6. esituskiht 7. rakenduskiht Seadmete eristus IP-aadress - standardiga määratletud IP 32-bitine aadress, tavaliselt punkdidega eraldatud, identifitseerib üheselt võrgustiku sõlme (arvuti) Internetis Tänan tähelepanu eest!
• Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. rakenduskiht, 6. esitluskiht, 5. seansikiht, 4. transpordikiht (TCP), 3. Võrgukiht (IP), 2. Kanalikiht (lülikiht), 1. füüsiline kiht. • OWASP – open web application security project e vabas kasutuses olevad veebiturvalisuse eest vastutavad asjad • ASVS – application security verification standard – rakenduse tasemel turva kontroll • DDOS – distributed denial of service attack – eesmärk on arvuti või võrk teha kasutajatele
UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol).6.Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel. Lisaks põhilistele seansiteenustele pakub seansikiht vahendeid andmete jälgimiseks, teenuseklasside eristamiseks ning veasituatsioonide töötlemiseks rakendus-, esitus- ja seansikihis. OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete.7
probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid · esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi · seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse · transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta.
veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll. Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus. Pordid. Ummistuste lahendamine. Järjekorra arvestamine 5. Seansikiht - OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuseturvalisuse. Seansikihti kasutab esituskiht. Loogilised seansid otspunktide vahel
usb - universal serial bus (ver 2.0) - andmeeedastuskiirus 1,5 Mb/s või 12Mb/s; max kaabli pikkus 5m; "nullmodemi" ühendus usb datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol). kaabliga käib usb silla kaudu; ieee1394(firewire) on suurema edastuskiirusega ja toetab andmevoogu edastavaid seadmeid. Raadiovõrgud | cdma (umts, wlan), kanali Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel. Lisaks samm: 5MHz | fdma: 25kHz; TDMA: 200kHz ; kärjevahetus tugijaamakontroller otsustab: võrgumudeli kihis tõstetakse kanal teise kohta ringi
ELEKTROAUTOMAATIKA: LONWORKS-I KASUTAMINE HOONEAUTOMAATIKAS. KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise kohta ja katsutakse seda selgeks teha ka lihtinimesele, kes pole ei puutu kokku automaatikaga. 1. LONWORKSIST LonW...
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb võrgust saabuvate andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. 3)Seansikiht Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua omavahelise sideseansi. Seansid peavad olema kas täisdupleks või pooldupleks reziimis. Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda
· väiksem kaal ja diameeter; · sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve 7 Rakenduskiht Madalamate kihtide ohjamise ja rakendusprogrammide (application layer) võrgutöö kasutajaliides 6 Esituskiht, Koodide muundamine, andmevorming, andmeesitus, (presentation layer) andmetihendus 5 Seansikiht Sünkroniseerimine ja andmeside juhtimine (session layer) 4 Transpordikiht Andmevoo juhtimine: teatekomponentide tuvastamine, (transport layer) järjestuse jaühenduse juhtimine, segmenteerimine 3 Võrguohjekiht Side teiste võrkudega: adresseerimine/võrguühendused, (network layer) teatepakettide (kaadrite) jaotamine
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav pro...
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse raken...
alamvõrku ja seal sihtarvutisse. Alamvõrkude vahel toimuva liikluse eest vastutavad mars- ruuterid. Iga arvuti peab teadma vähemalt ühe marsruuteri aadressi. rakenduskiht rakenduskiht application layer rakendus- tarkvara esituskiht esituskiht presentation layer seansikiht seansikiht session layer transpordikiht TCP transpordikiht transport layer IP, võrgukiht võrgukiht network layer marsruuterid MAC-aadress, ARP,
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli
avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
