Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sideõpe (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
  • Mis töötab bitikiirusega 10 Mbs kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti Milline on infoülekande aeg kui kasutati peatu ja oota Stop and Wait meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti?
  • Mitu sageduskanalit kui laia sagedusriba saab üks operaator?
  • Millised on enamlevinud kanalite omadused ja kuidas vahetatakse kanalit kui terminal liigub ühest kattealast teise?
  • Mis algab sagedusest 26 GHz Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit Operaatoreid on 10 Dupleksvahe on 100 MHz Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus?
  • Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes?
  • Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis TCPUDPkontrolli pole?
  • Milliseid infoülekande kanaleid saab sellisel füüsilisel ühendusel moodustada?
  • Kuidas valitakse marsruute ja milline on lähteinfo Tee tee hind kvaliteet ?
  • Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda kui FDD dupleksvahe on 150 MHz?
  • Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda kui FDD dupleksvahe on 120 MHz?
  • Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda kui FDD dupleksvahe on 60 MHz?
  • Mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti Milline on infoülekande aeg kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti?
  • Mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti Milline on infoülekande aeg kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti?
  • Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli aadresssidumise tabeli maht baitides kui kasutatav protokoll on IP v4?
  • Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz?
  • Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud?
  • Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel?
  • Milline on bitikiirus sidekanalis tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata?
  • Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbits?
  • Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud ca 30 km?
  • Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole video ja heli tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali?
  • Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbits?
  • Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbits?
  • Mille võimendused on vastavalt 10 dB 13 dB ja 6 dB Sisendvõimsus on 10 W Milline on väljundvõimsus?
  • Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus et mõõteviga ?
  • Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine?
  • Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
  • Kui GSM võrkude puhul miks?
  • Milline on eirp kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB?

* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti , leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett , milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s
* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. – 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s
* ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette.
* Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. –P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s
* Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s
* Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 18baiti p2is-110baiti kasulik. Efektiivsus 110/128=86%
* Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72%
* Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s
* Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait ) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s
* Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. – Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s.
* GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator ? – Uplink 890-915MHz jagad 3-ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935-960MHz. (915-890)-4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli
* GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis , kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). – 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW)
* GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). – distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW
* GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid. Millised on enamlevinud kanalite omadused ja kuidas vahetatakse kanalit, kui terminal liigub ühest kattealast teise?
* GSM võrk kasutab sagedusala , mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim
* Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. – 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms
* IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86%
Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole…??
* Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti. - 88B info 9300/88=[106] paketti V:106*100B=10600B
* Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 16 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. – 84B info 12 paketti. Kokku 1200B
* Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9200 baiti. – 92B info 100 paketti. Kokku 10kB
* Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. – 92B info 11 paketti. Kokku 1,1kB
* Infoülekanne põhineb vaskjuhtmepaari kasutamisel (näide: telefoni abonentliin). Kirjeldage, milliseid infoülekande kanaleid saab sellisel füüsilisel ühendusel moodustada? - 300-3400Hz-telefon, 50kHz-SDN, 1000kHz- ADSL .
* IP põhises võrgus kasutatakse pakettide kohaletoimetamisel marsruutimist. Kuidas valitakse marsruute ja milline on lähteinfo. – Tee, tee hind, kvaliteet ??
* Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. – Loavaba on 2400 -2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83, 5MHz . 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit
* Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? – 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit
* Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? – 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit
* Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? – 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit
* Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. – 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn
* Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. – 2/0,01=200 korda => 23dB
* Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid.
* Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks.
* Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. – Standardne kiirus 10Mbit/s Kokku 1000*1000+1000*100=1,1MB=8,8Mb t=0,88s
* Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km. – Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s
* Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. – Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s
* Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid.
* Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? – 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B
* Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. – 25/5=5 operaatorit max
* Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? – 120/2/5=12 max
* Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama.
* Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud?
* Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel?
* Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet , mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist . – EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/ 2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?]
* Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. – I=48/2400=20mA. U=8V
* Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? – diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s
* Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? – eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz
* Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km.
* Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali?
* Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) – Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s
* Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) – C=3,986Mbit/s
* RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. – Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*10/1=12,5kb/s
* Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. – 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1pW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V
* Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA
* Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 110dB= 1011 korda=> I=1uA
* Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 70dB=107 korda => I=0,1mA
* Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? – Shannoni valemiga S/N= Signaal /Myra=P1/P2=U12/U22. S/N=100 W=150kHz
* Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 10%) - W=45kHz
* Sidekanalis on signaali Uef=14 V ja müra pinge 5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 15%) – S/N=7,84 =>W=95kHz
* Sidekanalis on signaali Uef=15 V ja müra pinge 1,5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 20%)? – S/N=100 => W=150kHz
* Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 125 baiti ja bitikiirus on 1 Mbit/s. – 125B=1000 b => 1kb/1Mbit/s=1ms. Tee l2bimiseks kulunud aeg on 0,3/3=0,1s. V: 0,101s
* Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 1250 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. – 1250*8/100kbit/s=10ms V:0,1+0,01=0,11s
* Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. – 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s
* Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist , mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W
* Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit . Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga 125719 b t=12,6s
* Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA . – Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik
* Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
* Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. – 1 symbol=11bitti. Kokku 22000 bitti t=2,2s
* Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. – sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA
* Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 150 oomi, kui kaabli pikkus on 500 m. – 10dB=10 korda=>I=8,2mA
* Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. – 20dB I=10mA
* Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V. Leida maksimaalne bitikiirus selles kanalis. Arvutus +- 10%!! – Shannoni valemiga. Signaali rms=1V => Myra on1/4095. Uus S/N=Us2/Un2=0,7072*4095=2047,5 =>C=11000bit/s
* Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga
* Võrrelge andmeülekannet RS-232 liidese kaudu keerdpaar Ethernet võrgus toimuva andmeülekandega.
* Võrrelge dupleksandmeside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis
* Võrrelge dupleksside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis.
* Võrrelge sidevõrgu kanalikihi realisatsiooni, mis kasutab a) Ethernet võrgutehnoloogiat ja b) RS-232 tehnoloogiat, ühendus on juhtmepõhine
* WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks?
* WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. – Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW
* WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB? – 10mW*20=200mW
* WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust
* X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. – 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700 -2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max.
Sideõpe #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 179 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Diana Krotova Õppematerjali autor
väga põhjalik spiker

Sarnased õppematerjalid

Side-spikker eksamiks
1
doc

Side, spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144

Elektriskeemid
Side eksami spikker
20
pdf

Side eksami spikker

1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE ­ PÄIS ETHERNET ­ 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava in

Side
Side eksami jaoks küsimused
21
docx

Side eksami jaoks küsimused

Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

Side
Side eksami spikker
1
docx

Side eksami spikker

etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­ 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? ­64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikk

Side
Side- spikker eksamiks
1
doc

Side- spikker eksamiks

Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II ­ arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi ­ standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi. 11a ­ 5GHz, 54 Mb/s; 11b ­ 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s ATM-i kaks olulist eelist on suvalist tüüpi andmete edastuse võime ja väga suur edastuskiirus. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, pilti jne. väikestes Last-mile ­ termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani

Side
Side eksami küsimused vastused
4
docx

Side eksami küsimused/vastused

1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja mü

Sissejuhatus infoteadustesse
Side teooria
24
docx

Side teooria

See voimaldab kaht asja ­ tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada "valjund" kasutatakse siin ebatavalisel viisil. Kui mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali tavaliselt nimetatakse sisendiks kohta, kus signaal kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks siseneb seadmesse ja valjundiks kohta, kus signaal ja mürakindlamaks. Nii on CD-plaatide valjub seadmest, siis siin moeldakse sisendi all helikvaliteet parem kui tavalistel heliplaatidel, signaali "sisenemist" eetrisse ja valjundi all digitaal-telefoniside on kvaliteetsem kui signaali "valjumist" eetrist, st "sisend" ja

Side
Side
122
docx

Side

signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1  ISO-OSI mudel

Side




Kommentaarid (3)

sulev8 profiilipilt
sulev8: ausõna mees müts maha Sinu ees, täpselt see ,mida eksamiks kõige enam vaja - lahendused !!!!

VÄGA HEA!
20:12 18-01-2010
nikeadi profiilipilt
Andres Põder: vormistus on selline, et raske järge ajada, aga muidu materjal on hea
11:53 17-12-2010
oskarl profiilipilt
Oskar Liblik: Päris hea
12:40 28-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun