docstxt/14570425489722.txt
1. Mõõtmiste asukoht: Eesti, Tallinn, Mustamäe. 2. Mõõtmiste aeg: 09.05.2018 kell 15:25-15:40. 3. Operaator: Tele2ja võrgutehnoloogia (UMTS, LTE). 4. Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine. Jalgsi 2.2. Andmete kogumine Kogu teekonnast ekraanipildid (4G vasak pilt, 3G parem pilt) 2.3. Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaam (4G vasak pilt, 3G parem pilt) Küsimus 1. MAP tugijaam: Milliseid andmeid saab teada teenindava tugijaama kohta? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel. 3G HSPA mobiilsidestandard 202 asukohapiirkonna kood 858512 cell id 162 PSC(id lähestikku asuvate 3G kärgede eristamiseks) Allpool on kordinaadid 4G: LTE mobiilsidestandard 240 asukohapiirkonna kood 36058885 cell id 400 PCI (id lähestikku asuvate 4G kärgede eristamiseks) Allpool on kordinaadid Küsimus 2. Võrrelda kuvatud arve võimsusmõõturi all välja toodud parameetrite
PCI (Physical Cell ID): - PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 0 TAC (Tracking Area Code): 2031 TAC näitab jälgitavat suunakoodi, mis on antud mõõtmisel 2031 ECI (E-UTRAN Cell Identifier ): 257135115 ECI – Et tuvastada elementi PLMN-i sees (Public Land Mobile Network), antud mõõtmisel 257135115 eNB (eNodeB Identifier): 1004434 eNB on tarkvara mis on ühendatud mobiiltelefoni internetiga ja see suhtleb otse juhtmeta ühendusega telefone nagu tugijaama (BTS) GSM-võrkudes. Antud mõõtmisel on see 1004434 LCID (Local Cell Identifier): 11 LCID näitab kohaliku telefoni identifitseerija, antud mõõtmisel 11 Tugijaama info (LTE e. 4G) LTE: 2031-257099531--1 Kordinaadid:59.2984870, 24.7409580 Mõõtepunkti info LTE: |24802|2031|257038860|472 Kordinaadid:59.3125701,24.5427383 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open? id=1WK8VyVWoNGPIgCELmcBfymK2FTQ&usp=sharing
PCI (Physical Cell ID): 457 PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 457. TAC (Tracking Area Code): 2031 TAC näitab jälgitavat suunakoodi, mis on antud mõõtmisel 2031. ECI (E-UTRAN Cell Identifier ): 257071628 ECI – Et tuvastada elementi PLMN-i sees (Public Land Mobile Network), antud mõõtmisel 257071628 eNB (eNodeB Identifier): 1004186 eNB on tarkvara mis on ühendatud mobiiltelefoni internetiga ja see suhtleb otse juhtmeta ühendusega telefone nagu tugijaama (BTS) GSM-võrkudes. Antud mõõtmisel on see 1004186 LCID (Local Cell Identifier): 12 LCID näitab kohaliku telefoni identifitseerija, antud mõõtmisel 12 NID1 (Network ID): 152 NID2 (Network ID): 1 NID1 ja NID2 näitavad kasutatava võrgu ID-d. Mis on antud mõõtmistel (1) 152 ja (2) 1 Võimsusmõõturi andmed (parempoolne) RSRP (Reference Signal Received) dBm -103 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys".
oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega
realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS- seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi realisatsiooni ja globaalse koordinaatsüsteemi realisatsiooni vahed, nii saame tulemuse ikka
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress
Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS-seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi realisatsiooni ja globaalse koordinaatsüsteemi realisatsiooni vahed, nii saame
Saatjast vastuvõtjani saab defineerida 4 teekonda (2.kiire mudeli abil): , ellipsoidid. Kui valida erinevate l sammuks 6. Tugijaama leviala määramine. 2 Kärje suuruseks võib määrata kui protsentuaalne osa tugijaama moodustub ellipsoidide hulk. ümbruses olevast raadiusega R ringi pindalast, kus signaalitugevus
krüpteerimiseks kasutatakse kahte standardit: WEP (Wired Equivalent Privacy) ja WPA (Wi- Fi Protected Access). WEPi toetavad kõik traadita võrguühenduse seadmed. WEP- krüpteeringu kasutamiseks on vaja serverisse sisestada võti ehk märgijada, mille pikkus sõltub krüpteeringu tugevusest (näiteks 128bitise krüpteeringu puhul on võtme pikkus 13 tähemärki). WEP-krüpteeringuga kaitstud WiFi-võrgu kasutamiseks tuleb oma arvutisse sisestada sama tähejada. Kogu võrguliiklus tugijaama ja klientarvuti vahel krüpteeritakse selle võtme abil. WEP-krüpteeringut pole tegelikult eriti keeruline lahti murda, kuid selleks kulub nädalaid, nii et juhuslik pahatahtlik huviline vaevalt seda viitsib ette võtta. Loomulikult tuleks aeg-ajalt ka võtit vahetada. WPA on uuem ja turvalisem tehnoloogia kui WEP. WPAd kahjuks kõik vanemad WiFi- seadmed ei toeta. WPA erinevus WEPist seisneb selles, et ühe staatilise võtme asemel
Kirjeldus: Peale seadme käivitamist küsitakse kasutajalt küsitakse kasutajalt vastavalt
seadetele ning salasõnade valesti sisestamiste arvule üht või mitut järgnavatest salasõnadest:
PIN1, PIN2, telefoni turvakood, PUK.
Nimi: Võrgu haldamine
Tegutsejad: Tugijaamade süsteem
Kirjeldus: Telefoni tarkvarasüsteem monitoorib teatud intervallide tagant GSM võrku ning
vahetab vastavalt vajadusele (tugijaamade signaali tugevuse mõõtmine) tugijaamadega infot
ning muudab tugijaama, millega andmeühendus kõne/sõnumi/data/GPRS-ühenduse korral
luua. Arvesse võetakse kasutaja seadeid võrgu valiku jms kohta.
Sõnumite allsüsteem
<
mõõtmiskohast asuda kaugemal kui 200 km. Loomulikult ei tule postprocessing-DGPS kõne alla kiiret reaktsiooni nõudvate ülesannete puhul, näiteks lennu- ja laevaliikluse juhtimisel. Kaardistajatele on see aga täiesti sobiv lahendus ja seejuures online-DGPSist tunduvalt odavam. Lisaks DGPS kohta: DGPS-i eelised : PDOP viga on tunduvalt väiksem kui tüüpiline vea suurus. Ja RMS(ruutkeskmine) viga on väiksem Eestis 2 DGPS tugijaama Narva- jõesuus(töökaugus ~170km) ja Ristnas(200km) .vastuvõtjad on vaja häälestada nende sagedustele. 20. Mis on SBAS ja kuidas see töötab? Space Based Augmentation System SBAS (kosmoses paiknev parandussüsteem) Alternatiivselt Wide Area Augmentation System WAAS Esimene omalaadne SBAS süsteemi, mis võeti kasutusele USA-s, 2000.a., sai nimeks - Wide Area Augmentation System. WAAS parandab positsioneerimise täpsust kuni 5 korda. Aastal 2000.
10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s
Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 1015 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad
Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldatakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõidu ja manöövritöid. Kaubajaamades teostatakse veoste vastuvõtmist-väljaandmist. Reisijaamades reisijate teenindamist. Raudteejaamas töötavad jaamakorraldajad. Raudteejaama on rajatud hargnenud rööpmestik, ameti- ja reisijate hooned, pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid jm. ehitisi ja seadeldisi. Eristatakse tugijaama ja vahejaama. Mida omakorda saab liigitada : · Sorteerimisjaam · Kaubajaam · Reisijaam. Reisijaamade vahelisel alal asuvad raudteepeatused. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm.
* GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW * GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid
3G süsteemid Maailmas on kasutusel kaks peamist 3G- süsteemi: Varem alustanud CDMA 2000. Ja hiljem lisandunud WCDMA. (Eesti valis neist viimase.) Tehnoloogiad(1) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Tehnoloogiad(2) Joonis 1 Sagedus 3G hakkab tööle sagedustel 1900 ja 2100 megahertsi (MHz). Mida kõrgem sagedus, seda lühem on tugijaama leviulatus, kuid seda enam kliente saab korraga levialas suhelda. (Teise põlvkonna mobiilside ehk GSM levib Eestis sagedustel 900 ja 1800 megahertsi.) Eesti(1) 3G litsentsi eest tasusid Elisa, EMT ja Tele2 paar aastat tagasi. 2003. aastal otsustasid nad kõik, et rajavad lähitulevikus oma 3G-võrgu ja igaüks maksis selle võimaluse eest riigile 70 miljonit krooni. Eesti(2) Iga operaator peab alates litsentsi saamisest seitsme aasta jooksul ehk
10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW 13
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
Sissejuhatus WiFI ehk Wireless Fidelity on kaasajal laialt levinud keskmaa kohtvõrgu raadioühenduse üldnimetus. Raske on leida sülearvutit, millel puudub WIFI kaart, pigem võib mõnel väiksemal mudelil (nt. Apple Macbooc Air) puududa pesa juhtmega internetiühenduse jaoks. WIFI leiab ka enamuset nutitelefonidest ja taskukonsoolidest. WiFI võimaldab paljudel inimestel ühenduda internetiga samaaegselt olles erinevates kohtades (muidugi leviala piires). Ühe tugijaama levi katab üldjuhul keskmise kontori või kodu. WIFI on traadita internet ehk see levib läbi õhu raadiolainete kaudu. WIFI töötab enamasti 2,4 GHz sagedusel, aga on olemas ka kõrgematel sagedustel töötavaid wifisid (3,6GHz ja 5,2Ghz). 1. 2,4 GHz WIFI Tavalistes Euroopa majapidamistes ja asutustes kasutatakse 2,4GHz süsteeme sest need on laialt levinud ja hind on suhteliselt madal. 2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit): · 802.11/a-kanal- kiirus 11Mbit/s
kanalitele on Kaugus tugijaamast määratakse ~550 meetriste omistatud kanalinumbrid. Samas on ka eri lõikudena kasutades GSM parameetrit Timing sagedustel tootavad Advance(TA) TA=0...63 kanalid jaotatud omakorda ajapiludeks (kaks TA määrab ara signaali levimise aja jargi samal sagedusel mobiiltelefoni ja tootavat klienti edastavad andmeid eri aegadel). tugijaama vahel kauguse. Samasageduslikud signaalid Selline arvutuskaik on vajalik eeltoodud Kaks samal sagedusel tootavat saatjat voib pohjustel ,kui kasutada kui nende kasutaja asub jaamast liiga kaugel. Selle vahemaa on piisav ,et nende samasageduslikud parameetri kaudu signaalid saab sattida kaugel oleva kliendi ajapilusid. teineteist ei sega
kiirusega sirgjoonelisel levil lähi-kosmoses tiirlevatelt navigatsioonisatelliitidelt objekti pardal paikneva GPS vastuvõtjana. Süsteem on kasutatav merel, õhus ja maismaal sõltumatult. Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. Süsteemi areng Kuskil 60-ndatel aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT), huvitatud kolmetasandilise
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit
GPRS (General packet radio services) mobiil-andmesidesüsteem olemasoleva, täiendatud GSM-mobiilvõrgu baasil (infoedastus kuni 171 kbps). Seega võrgu haldus on analoogiline GSM-võrgule. Selleks, et GPRS hakkaks töötama tuleb GSM-võrgule lisada pakett kommutatsioonikeskuseid ja GPRS lüüsi väliste paketipõhiste andmevõrkude sidestamiseks. Siit tulebki, et GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvuseks on vaja: täielikult uut tüüpi terminaali tugijaama tarkvara uuendust tugijaama kontrolleri tarkvara uuendust ja pakettide voo juhtimisseadet kommutatsioonikeskuste ja GPRS lüüside paigaldamine andmebaaside tarkvara uuendust uut tüüpi sessioonide ja funktsioonide haldamiseks 8. Hajaspekter-sidesüsteemid (sagedushüplusega ja otsejadaga - FH-SS ja DS-SS; töötlustegur; koodide alusel tihendamise (CDMA) põhimõte; hajaspektersüsteemide eelised ja puudused).
sagedusriba kombinatsioon, laisageduseriba punktide asend tuntud punkti suhtes e. nn. kombinatsioon, ionosfäärivaba kombinatsioon, vahevektorid (∆x, ∆y, ∆z) geomeetriavaba kombinatsioon. 50.Selgita lühidalt DGPS põhimõtteid,sh. Selle 44.Milliseid `vahevaatlusi` kasutatakse GPS kahte alaliiki. Nimeta paar ligemat DGPS andmetöötlusel? Milleks kasutatakse tugijaama. DGPS puhul asub üks vastuvõtja teatud referentssatelliiti (taustsatelliiti) ja millisele koordinaatidega tugijaamas,edastades tingimusele see peaks vastama?- Kasutatakse liikurvastuvõtjatele,mis sooritavad absoluutse ühekordset vahevaatlust (single defference): kohamäärangu raadio puhul reaalajas RTCM(Radio a)epohhide-, b) satellitide-, c) vastuvõtjate Techinal Comission for Maritime Services) formaadis
üllatuseks vaba WiFi olemas peaaegu kõikjal. Samas näiteks USAs või Helsingis on WiFi suuremas osas erand. Saksamaal on WiFi võrkude avatuks jätmine karistatav. Eesti valitsus võiks ju üles näidata head tahet ning luua mõningates Euroopa linnades oma kuluga WiFi levialasid. See tähendab, et kui näiteks keegi läheb Lissabonis, Genfis või Pristinas avalikule väljakule, leiab ta sealt eest avatud tugijaama nimetusega EstoniaWiFi ning näeb tervitus- lehekülge, mis tutvustab Eestit ja kutsub siia külla või äri tegema. Ja lisaks siis muidugi vaba interneti kasutamise võimalus! (Farivar 2010). Viimast mõttetera kasutas ka Ilves oma artiklis ühe lahendusena, kuidas võib Eesti ennast tuntumaks teha. See näitab maailmale, et Eesti on IT valdkonnas tugev. Arvan, et rohkem peaks investeerima "Ajude" sissetoomisesse ning koostöödeks ülikoolidega ning teaduskeskustega
lisateenuseid vms. Eesti tarbija hinnatundlikkus – üldharidus ei paku selgitust, kuidas elektroonikaseadmete tooteperekondades hindu ning featuure omavahel tasakaalustatakse. Kui nutifööni ostmisel juhindub eestlane sotsiaalsest survest ning ostab kallima (enamasti ka parema) seadme, siis WiFi tugijaamade osas sotsiaalne surve parematele tootemudelitele peaaegu puudub. Paradoksina sisaldub mõnes WiFipurgi tarkvaras suvand, millega tugijaama perioodiliselt restartida – sest seadme või tarkvara stabiilsus on kehv ja üle ööpäeva multimeediat tirida see seade lihtsalt ei täi. Kõige viimane ja kõige keerukam risk – erinevate tehniliste ja sotsiaalsete riskide üheskoos arvesse võtmine vajab olulist analüüsioskust ning lisaks veel ka ulatuslikke teadmisi mitmes valdkonnas - see on absoluutse enamiku lihtinimeste jaoks kättesaamatu kunst. Kui aga miski
V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit
raadiojaam hädaabi reziimile ning üritab Häirekeskusega ühendust võtta. Hädaabi signaaliga jääb raadioterminal eetrisse ja kõneleda saab ilma PTT nupu vajutuseta. Kogu juttu ja ümbritsevat tausta kuuleb vaid hädaabiteate saanud Häirekeskuse keskus. Hädaabikõne saab lõpetada Häirekeskus või hädaabi kõne lõpetamiseks tuleks hoida punast nuppu 10 sekundi vältel all. Hädaabikõne jõuab alati Häirekeskusesse sõltumata Ester võrgu tugijaama kõnede hõivatusest. (Jõessaar i.a) Hädakutsungi puhul loodav kõneühendus on võrgus kõige kõrgema prioriteediga. Hädakutsungi terminali kuvatakse DWS-is individuaalkõne aknas. Aken ilmub DWS-i punasena, millega kaasneb helisignaal. Kui võrgu reziimi hädakutsung on vastu võetud, informeerib Häirekeskus viivitamatult vastava väljasõidupiirkonna operatiivkorrapidajat. (Operatiivraadioside i.a)
presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Ehkki terrorismihirmus on kaalutud selle täpsuse eemaldamist, pole seda siiani õnneks tehtud. Maa atmosfäärist tingituna on praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit. GPS-süsteem koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. 24. tunniga teevad satelliidid 2 täisringi ümber Maa. Nende tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS satelliidid saavad energiat päikesepatareidest ning on varustatud ka lisapatareidega, juhul kui on päikesevarjutus. Iga satelliit on töökindel umbes 10 aastat. Asendussatelliite ehitatakse pidevalt ja saadetakse orbiidile. Signaali saatmise võimsus on kuni 50 vatti. (What is GPS...) GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. GPS
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid,
ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega duplekskanaleid. OFDM kasutatakse sagedustel 2 ja 11 GHz vahel. Standardis 802.16 on ette nähtud mitmeid vahendeid ühenduse loomiseks ja juhtimiseks abonent ja tugijaama vahel. Andmed edastatakse ajaliselt järjestikustes kaadrites, mis omakorda on jagatud ajapiludeks. Kaadrite ja ajapilude pikkused nendes kaadrites võivad olla erinevad vastavalt tugijaama poolt valitule. See võimaldab efektiivsemalt toimida aktiivsetel ühendustel ja tagada selliselt ühenduse nõutava kvaliteedi. 802.16 kasutab ühendusega edastust. Iga ühendust iseloomustatakse teatud kvaliteediomadustega, mida arvestatakse ühenduse juhtimisel
ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega duplekskanaleid. OFDM kasutatakse sagedustel 2 ja 11 GHz vahel. Standardis 802.16 on ette nähtud mitmeid vahendeid ühenduse loomiseks ja juhtimiseks abonent ja tugijaama vahel. Andmed edastatakse ajaliselt järjestikustes kaadrites, mis omakorda on jagatud ajapiludeks. Kaadrite ja ajapilude pikkused nendes kaadrites võivad olla erinevad vastavalt tugijaama poolt valitule. See võimaldab efektiivsemalt toimida aktiivsetel ühendustel ja tagada selliselt ühenduse nõutava kvaliteedi. 802.16 kasutab ühendusega edastust. Iga ühendust iseloomustatakse teatud kvaliteediomadustega, mida arvestatakse ühenduse juhtimisel
autentimisel parema turvalisuse tagamiseks, EEE standardi 802.1X EAP-d. Samas WPA kasutab võtme halduseks Temporal Key Integrity Protocol'i (TKIP), kuid WPA2 kasutab AES-i. WPA2 on IEEE 802.11i standard, mis sisaldab autentimiseks ka IEEE 802.1X standardit. (Wi-Fi Alliance s.a.) WPA ja WPA2 genereerivad lähtuvalt IEEE 802.1X standardist iga uue ühenduse tarvis uue sessioonivõtme. Pakutakse kahte versiooni: Personal ja Enterprise. Personal versioonis vajatakse vaid tugijaama ja klientseadet, kuid Enterprise versioon pakub suuremat turvalisust, kasutades Remote Authentication Dial in User Service (RADIUS) või mõnda muud autentimisserverit. WPA standard on turvalisem kui WEP, kuid samal ajal eksisteerivad meetodid ka selle murdmiseks. Turvaline on kasutada autentimisserveriga Enterprise versiooni, kuid käsivõtmehaldusega Personal versiooni murdmiseks on välja töötatud meetod nimetusega ,,Church of WiFi WPA-PSK Rainbow Tables". WPA-d võtmepikkusega
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella
(Tele2), mis identifitseerib võrgu kasutaja. Igal seadmel on veel IMEI kood, mis on riistvaras. IMEI koode hoitakse EIR baasis. Ümberlülitumine (handover) ühelt mastilt teisele peab olema sujuv, sellega tegeleb BSC Base station controller. Võrk on jagatud juurdepääsu- ja tuumikvõrguks. Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast TA –timing advance. Mobiilseadme asukoha geograafiline määramine raadiolainete abil. Kasutatakse mitme erineva tugijaama TA-sid, on täpsem kui GPS ja töötab ka toas. Kärje tunnus CI on Base Transceiver Stationi identifitseerimisnumber kaugus tugijaamas TA - timing advance: saab teada, kui kaua läheb aega, et signaal jõuaks mobiilist mastini, selle järgi saab teada, millisele mastile mobiil kõige lähedamal on, 550 m laiune rõngas ümber masti
Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiiltelefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 18
PCI laienduspessa sobivaid Wi-Fi kaarte. Side toimub sagedusel 2,42,5 GHz Joonis 59. (standard IEEE 802.11g), maksimaalne andmevahetuskiirus on 54 Mbit/s ning Wi-Fi logo kaugus tugijaamast (access point) võiks olla ülimalt 35 m siseruumides ja 110 33 m välistingimustes. Sideks kasutatav kanal tuleb enne seanssi kindlaks määrata: Euroopas kasutatakse 13 eri kanalit. Mitme lähestikku paikneva tugijaama abil on võimalik luua Wi-Fi tugiala, kasutades uitühendust (roaming), mille korral traadita võrgu seade lülitub automaat- selt ühelt tugijaamalt ümber teisele. Laialt on levinud Wi-Fi-marsruuterid, mis kujutavad endast tugijaama, traadiga kohtvõrgu kommutaatorit ja marsruuterit ühes korpuses. Ühenduseks mobiiltelefoni, traadita hiire, traadita klaviatuu- ri jm. seadmetega saab kasutada Bluetooth-ühendust. Bluetooth- seadmed kasutavad samuti 2,42,5 GHz sagedust ning on jao-
AUC – audentification centre 59 44. Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast TA – timing advance. Üks tugijaam – korraga 8 telefoni (ajapiludega). Tuleb öelda, kui kaugel telefon asub, muidu napsatakse õhust vale bitt. Gsmi tehes tuleb täpsusega 550m öelda telefonile, et olete sellisel kaugusel tugijaamast. Mobiilpositsioneerimine paneb telefoni asukoha paika mitme tugijaama suhtes – täpsem kui GPS, töötab ka siseruumis. 60 GSM kärje CI on BTSi tuvastamiseks kasutatav number (ID). Mõnel juhul sisaldab CI esimeses või viimases numbris sektori Idd. 61
oodatakse veel juhuslik aeg ja kui ikka on kanal vaba, siis saadetakse pakett ära ja oodatakse kviitungit. Kui kviitung tuli, siis see tähendab, et paketi saatmise õnnestus. See ei pruugi vältida veel põrkeid ning selleks kasutatakse siin sellist viisi, et kõigepealt kanal endale reserveerida. Selleks, et põrkeid vältida, kasutatakse sellist viisi, et kõigepealt saadetakse võrku pakett RTS (request to send). Kui kaks osapoolt teineteist ei kuule, aga nad mõlemad on tugijaama levi ulatuses, siis kõigepealt saadetakse RTS pakett teele ja reserveeritakse endale see kanal. Kui kaks osapoolt korraga üritavad seda teha, siis tekib põrge ning siis mõlemad ootavad selle peale juhusliku aja ja üritavad uuesti. Kui tekib selline olukord, et üks pääseb saatma RTS-i ja teine võtab vastu ja aktsepteerib selle, siis teine osapool saadab välja paketi CTS (clear to send), mis jõuab teiste osapoolteni. Tänu sellele saavad kaks osapoolt omavahel hakata andmeid
Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid 78 (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiil- telefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained Kui räägitakse valguslainest, siis mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. Räägitakse E vektorist kui valgusvektorist. Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et valgusaistingu tekitab just elektriväli, mõjudes retseptorites olevatele elektronidele.
Sellised termi- nalid suudavad põhitarkvaraga suhelda ja töötada online režiimis ehk andmed on serveris reaalajas. Terminalide töökaugus tugijaamast võib ulatuda 300 meetrini. Ühendades samasse võrku mitu tugijaama, on võimalik tegevusraadiust märgatavalt suurendada. Seejuures toimub termina- lide ümberlülitus teisele tugijaamale automaatselt. Andmeedastuskiirus sõltub terminali ja tugi- jaama vahelisest kaugusest ning võib ulatuda kuni 11 Mb/s. Raadioterminali eelised tulevad esile süsteemis, mis vajab andmetöötlust reaalajas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
