ning autokorreleerimine mõõtetulemuste vahel. 11. Sideliikluse modelleerimiseeesmärgid, liikluse mudelite tüübid, mudelite Kendall'i tähistus. Sideliikluse modelleerimiseeesmärgid on: seotud sidevõrgu planeerimisega: võrgu dimensioneerimine(võrgu vajaliku mahu hindamine), optimaalse konfiguratsiooni leidmine, sideteenuse eeldatava kvaliteedi hindamine. võrgu halduse abiinfo hankimine: marsruutimine, rikete kõrvaldamine, võrgu effektiivsem kasutus. Sideliikluse mudelite tüübid: sidesüsteemi saabuva liikluse tüübi alusel: juhuslik(kõnealgutus saabumine vastavalt Poissoni jaotusele) ja deterministlik(kindlatel momentidel saabuvad paketid) süsteem. liikluse teenindamise tüübi alusel: kadudega süsteem, viitega süsteem, segatüüpi(piiratud arv ootekohti pakettidele ruuteris) süsteem.
saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, sünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline. 5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja
väga populaarne kasutada ühe avaliku IP aadressi jagamist paljudele kohtvõrgu arvutitele. ● IPv6 pakub lahenduse IPv4 aadresside nappusele kuna IPv6 aadress on 128 bitine. Kujundlikult on IPv6 aadressiruum nii suur, et sellest jätkub ligi miljon aadressi igale ruutsentimeetrile maakera pinnal. IPv6 aadressi muud eelised on kompaktne päis - see on vaid kaks korda suurem kui IPv4 päis aga samas on aadressid neli korda pikemad. Pakettide marsruutimine ● Pakettide marsruutimine toimub sihtarvuti IP aadressi abil. Marsruutimine toimub saatvas TCP/IP lõppseadmes ja marsruuteris. Mõlemal juhul peab saatva arvuti või marsruuteri internetikiht otsustama kuhu pakett edasi suunata. Selle otsuse tegemiseks saab internetikiht alginfo marsruutimistabelist. Kaks võimalikku edastusvarjanti: 1. Otseedastus (Direct delivery), mille puhul üks IP lõppseade saadab paketi
| Rohi | | Janek | Jooksik | Bioloogia | 4 | Leht | | Jane | Jnes | Catering | 4 | Oks | | Mart | Karu | CCNA1-arvutivrkude alused | 5 | Kadaks | | Kati | Karummm | CCNA2-ruuterite ja marsruutimise alused | 4 | Okas | | Kalle | Kohin | CCNA3-Kommunikatsiooni alused ja marsruutimine | 3 | Mgi | | Tiia | Tuisk | CCNA4-Laivrgu tehnoloogiad | 4 | Org | +---------+----------+------------------------------------------------+------- +----------+ 24 rows in set (0.00 sec) 8. Väljasta vaid õpilaste õpitulemused (õpilase ees- ja perenimi, aine nimetus, hinne ja õpetaja perenimi), kes on saanud hindeks 4 või 5. mysql> SELECT OPILANE.eesnimi, OPILANE.perenimi, AINE.nimetus, AINE_OPILANE.hinne, OPETAJA
paketis asub konkreetne fragment TTL - time to live (lubatud hüpete ehk edasisaatmiste arv), kui see läbi saab, ei saadeta seda paketti enam edasi, see piirab pakettide vohamist, et nad ei ringleks võrgus igavesti ja ei koormaks seda protokoll - mis kõrgema kihi protokollid on datagrammis (ICMP, UDP, TCP, AX.25) päise kontrollsumma - vigade tuvastuseks Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üleujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab optimaalseima tee ja saadab andmeid edasi. fikseeritud marsruutimine - on teada kogu info võrgu kohta, mis on esitatud tabelis. Read ja veerud vastavad saatja ja saaja aadressile. Nende ristumispunktis on “õige tee”. üleujutamine - pole vaja nii palju inffi võrgu kohta. Kui tuleb sõlme pakett, siis ta saadab selle kõigile edasi, v.a. see, kust ta tuli. TTL tõttu ei ringle paketid igavesti.
TTÜ Raadio ja sidetehnika 32 instituut. 16 CPLD (Complex programmable logic device) Lihtloogika on võimalik realiseerida ühes SPLD plokis, keerukam loogika mitmes korraga kasutades plokkidevahelisi ühendusi CPLD-de omadused: Arhidektuur, mis sisaldab globaalseid, plokkidevahelisi ühendusskeeme Lihtne, determineeritud ajastus (sünkroonsus) Marsruutimine on suhteliselt lihtne Saab ära kasudada PLD vahendeid, lisada tuleb vaid plokkidevahelised ühendused Võimaldab tekitada "laiadel siinidel" (palju paralleelseid sisendeid/väljundeid) baseeruvaid lülitusi. Ajastus on võimalik lihtsalt välja arvutada (kui palju kulub aega sisendist väljundisse) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 33 instituut. CPLD (Complex programmable
süsteemi välisseadmetega(kuvar,hiir,klaviat jms.).Kasutajal pole või- malik programmile ligi pääseda.OS-opsüsteem.Süsteemi hulka kuuluv programm,mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis ju- hib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.Rakendus- programmid saadavad opsüsteemile nõudeid teenuste järele läbi ra- kendusliidese(API).IP-aadress,internetiaadress IPvõrku arvuti või muu seadme identifikaator.Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb ka- sutada registreeritud aadresse.IPV4. IP protokolli neljas versioon,millel praegu põhineb Internet.Koosnevad neljast omavahel punktidega eral- datud kümnendarvust.Kuna paljud aadressid on reserveeritud,siis saa- vad vabad aadressid varsti otsa.IPV6. Tugevaim pretendent asenda- maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-
võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht (network layer) Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht (DLL, Data link layer) Andmelülikiht, lülikiht OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation)
ummistataks. Adresseerimine – sõnumile on vaja omistada hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. Sellel on piiratud unikaalne id, et seda teistest kommunikatsioonisüsteemidest vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks, sellepärast eristada ja et see jõuaks sihtpunktini. Marsruutimine – on spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline kasutataksegi sõnumite saatmiseks. POP3 e vajalik siis kui otselink osapoolte vahel puudub, teades allika ja interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i
It is used mainly with ADSL services where tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. individual users connect to the ADSL transceiver (modem) over Ethernet Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine Wifi ruuter 22MHz võtab wifi enda alla. (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist
Võrgukihi funktsioonid: 1. Peavad ära määrama tee, kuhu pakett edasi saata ning iga ruuter teab, millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll
FDM (frequency division multiplexing) - Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) - Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. 4 Virtuaalahelatega võrgud - Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41
Access Control).Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP. Füüsiline adresseerimine. Füüsilises kihis tekkinud vigade avastamine. Voo reguleerimine. Kaadrite formeerimine ja saatmine. 3. Võrgukiht - Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll. Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata
probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, ünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline.5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise
kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht Andmelülikiht, lülikiht- OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida
veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali. Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC - Logical Layer Control) ja alumist meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC - Media Access Control). Võrgukiht- Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Transpordi kiht- Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Sessioonikiht-Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel
Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne. 8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP- aadress) ja leida parim tee (kus on kõige vähem tõkkeid) ühest arvutist teise. 9) Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. Peame suhtlema teise osapoolega. (N: pangarakendus. Ülekande ajal arvuti lülitab end välja. Kas ülekanne õnnestus või mitte
Fragmendi nihe – mitmendast baidist algusega võrreldes fragment algab – kus fragment asub. TTL – Time To Live – Mitu ühikut (sekundit, hüpet) antud pakett elab. Kasutatakse, et pakett ei jääks võrgus lõputult ringlema. Protokoll – näitab, mis kõrgema kihi andmed on datagrammi sisse pandud. Päise kontrollsumma – arvutatakse andmete kontrollsumma ja pannakse paketti kaasa – vigadetuvastus. 31. Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üle ujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. Marsruutimisalgoritm peab hakkama saama erinevate olukordadega, olema korrektne, lihtne, optimaalne, stabiilne (tagasisidestatud, saab tagasisidet kuidas ta töötab ja on võimeline selle järgi ennast ümber konfigureerima), aus ja õiglane (algoritmid ei tohi eelistada ühte kasutajat teisele), efektiivne(kui suur hulk
komponendid, nagu selgitas Doantam Phan et al. oma paberkandjal "Flow Map Layout": - Intelligentne moonutamine: mõned voolukaartid on moonutatud, et näidata kaupade liikumist. Seetõttu on oluline, et kõik kavandatavad moonutused ei muuda kaardi tähendust. - Sihtkohtade jagamise servade liitmine: kui sama sihtkohta saabub palju ridu, on oluline, et nende servad kombineeritaks kaardimüra vähendamiseks. - Arukas serva marsruutimine: mõnel juhul lendavad kaardil kaardi keskpunktid filtreid või jooni. See võib varjutada teisi read, nii et neid saab suunata kaardi servani nii, et kõiki andmeid oleks hõlpsasti nähtav. - Kihistuse ja harude struktuur: mõnel voolukaardil on ühine sõlmede komplekt. Nendel juhtudel toimib nende liinide paindlikkus kaardihäirete vähendamiseks. - Lineaarsed või logaritmilised ekraani laiused: voogkaardid võivad kasutada nii lineaarset kui ka logaritmilist kuvari laiusi
· Sünkronisatsioon · Andmevahetuse haldamine · Tõrgete detekteerimine ja korrigeerimine · Adresseerimine ja marsruutimine · Taastamine · Teadete formeerimine · Andmekaitse · Võrgu haldus Telekommunikatsiooni areng: Signaalid ja signaalide parameetrid: · Ajafunktsioon amplituudist o Analoogsignaal (muutub ajas pidevalt) o Digitaalsignaal (konstantsed tasemed, mis kindlate ajavahemike järel muutavad) · Ajafunktsioon sagedusest o Spekter o Ribalaius · Ajafunktsioon faasist · ·
andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et
control) - vv saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) * Adresseerimine (Adressing) kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt masinates olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik sõnum saab unikaalse ID, et jõuaks õigesse sihtpunkti * Marsruutimine (Routing) - vaja leida tee saatjast vv-ni, pakettide suunamine, real audio) (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet st et suurendab akent kuni marsruutimine toimub vahesõlmedes
Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); ·· Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine- >samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid
ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); •• Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); •• Adresseerimine; •• Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); •• Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel
korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema
,,hello" sõnumi ,mille vastuseks on teiste poolt oma IP aadress. Ning kõik võrguseadmed jagavad omavahel oma teadmisi. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Distantsvektori puhul ei tea iga marsruuter võrgust kõike vaid märgistab oma distantsid teiste marsruuteriteni. Marsruuterite vahel liiguvad infosõnumid ,millega antakse edasi teavet ,et kelle kaudu saab mingisse sihtkohta kõige kiiremini. Vastavalt tekkivale tabelile teeb iga marsruuter otsuse. 30. Hierarhiline marsruutimine + Distantsvektori ja Link State puhul salvestavad marsruuterit informatsiooni teiste marsruuterite kohta. Kuid kui kasvab võrgu suurus siis kasvab ka selle informatsiooni maht kuni lõpuks hakkab see liialt võrku ummistama ja marsruuteritele üle jõu käima. Suurim hierarhiaüksus on autonoomsüsteem (AS, nimetatakse ka domeeniks, domain). AS-i saab jaotada piirkondadeks (area); mitme liidesega marsruuterid (nn. piirkonnapiiri
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid
Võimaldab ühendusega edastust ATM võrgu rakk on fikseeritud pikkusega 53 baiti, nendest 5 baiti moodustavad raku päise ja 48 andmevälja Töökiirused on alates 155 Mb/s Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Laivõrk. Rakkedastus Võimaldab edastada nii heli kui ka videosignaali ja andmeid Võimaldab luua leviühendusi (ühelt saatjalt mitmele vastuvõtjale) Tugev külg on riistvaraline lairiba kommu teerimine, milles on ühendatud täna päevane marsruutimine ja kanalikommu teerimise tehnika Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 34 Rakkedastus. Rakk ATM võrgu nurgakiviks on rakk Erineva ja muutuva bitikiirusega andme voog pakitakse 53 baidi suurustesse rakkudesse ATM kasutab pakettkommutatsiooni, milles fikseeritud pikkusega rakk võimaldab vähendada tekkivaid ajalisi viiteid Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 35 ATM kaadri formaat NNI Network node interface
. . . , ( ) . ( ) (-) 28.Link state marsruutimisalgoritm , 2 : -. , . : , - ( .-) 29. Distance vector marsruutimisalgoritm- - . 2 : -. . : , . , . , / ( , ) , , . . : . , . 2 : , , 30. Hierarhiline marsruutimine , . , . - (RIP ; OSPF) (BGP) ., , . : : - - , 31. IP- 32- ( ), 232 IP-. , , . , 193.32.216.9. : 11000001 00100000 11011000 00001001 IP-. . IP- , . ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers -- ) IP- , RFC 2050. IP- . · . IP- ( , ). · DHCP (RFC 2131). DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol -- ) IP-, ,
abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga. Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T- 1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine. Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks. CIDR (Classless Inter-Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Elus me teame, mis on meeldiv ja mis ebameeldiv. Tehissüsteemides tuleb aga teadmine kaasa anda. 54. Millist süsteemi esitust kasutatakse tihti kinnitusega masinõppes? Markovi otsustusprotsessi (graafi) 55. Otsingu rakendused, nende tüübid ja näited. 56. Otsingu meetodite liigitusi. · rakenduste järgi - rakendusteks võivad olla näiteks planeerimine, äratundmine, mängud, otsustamine, kasutajale kuvatava info otsing otsingumootoris, pakettide marsruutimine, · probleemipüstituse formalismi järgi ("loogiline tase", millel toimub sisuline otsing) - nt loomulik keel, matemaatiline loogika, formaalne keel, andmed, reeglid, semantilised võrgud, veebilehe arenduse keel, marsruutimistabelid, · probleemi lahendamise formalismi järgi (millel otsitakse, "füüsiline tase") - nt otsing tabelil, puul, orienteeritud/orienteerimata graafil, ja/või graafil, kaalutud/kaalumata graafil, automaadil, Markovi ahelal ja nii edasi,
Andmervahetuse manageerimine - ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine- koormamine 4. Vookontroll - et ei tekiks nö r, liikluse suunamine, ressursi kasutamine, sest vastuvõtja saab ainult mingis kindla kiirusega pakette vastu võtta. Kui puhver on täis, siis andmed lähevad kaotsi. 5. Veaparandus/tuvastus - nt kontrollsummade/bittide abil, vajadusel palub uuesti saata paketti, vajalik mürarikkas keskkonnas 6. rr 7. Marsruutimine - Pakett õigesse sihtkohta toimetada võimalikult lühikest teed pidi 8. Taastumine - kui tekib veaolukord, siis oskab händelida, mitte ei viska susse püsti, süsteem peab aru saama, kus parasjagu tööga pooleli oldi (rr tehtud, mis tegemata) 9. Sõnumite formattimine - Saatja ja vastuvõtja omavaheline suhtlemine, seega peab olema sama kodeering 10. Turvalisus - krüpteerimine, privaatkanalid 11. Võrgu manageerimine 12
• Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) • Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata) • Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid) • Turvalisus • Võrgunduse haldamine 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil
· kanali olekumoodul LSSU (Link Status Signal Unit) MTP3 protokoll korraldab SS7 võrgus marsruutimist. Seda protokolli kasutatakse kahel otstarbel: · signaalisõnumite töötlemisel · signaalimisvõrgu juhtimisel MTP3 protokoll on liideseks andmevahetuses kõrgemate kihtide kasutajamoodulitega. Seega korraldab MTP3 signaalimissõnumite edastamist võrgu lähtesõlmest sihtsõlme. Signaalisõnumite töötlemine toimub kolmes etapis: · marsruutimine · jaotamine · tuvastamine Marsruutimist teevad kommutaatorid SSP ja STP või kommutaator SSP, mis täidab ka sõlme STP funktsioone signaalisõnumi analüüsimisel. Analüüsiga selgitatakse välja kuhu pakett on suunatud ja millist kanalit tuleb selle edastamiseks kasutada. Sõnumite jaotamismehanism toimib vastuvõtvas signaalisõlmes ning toimetab lokaalseid signaalimooduleid edasi kasutajatele. Sõnumite tuvastamine on kommutaatorite SSP funktsioon
· kanali olekumoodul LSSU (Link Status Signal Unit) MTP3 protokoll korraldab SS7 võrgus marsruutimist. Seda protokolli kasutatakse kahel otstarbel: · signaalisõnumite töötlemisel · signaalimisvõrgu juhtimisel MTP3 protokoll on liideseks andmevahetuses kõrgemate kihtide kasutajamoodulitega. Seega korraldab MTP3 signaalimissõnumite edastamist võrgu lähtesõlmest sihtsõlme. Signaalisõnumite töötlemine toimub kolmes etapis: · marsruutimine · jaotamine · tuvastamine Marsruutimist teevad kommutaatorid SSP ja STP või kommutaator SSP, mis täidab ka sõlme STP funktsioone signaalisõnumi analüüsimisel. Analüüsiga selgitatakse välja kuhu pakett on suunatud ja millist kanalit tuleb selle edastamiseks kasutada. Sõnumite jaotamismehanism toimib vastuvõtvas signaalisõlmes ning toimetab lokaalseid signaalimooduleid edasi kasutajatele. Sõnumite tuvastamine on kommutaatorite SSP funktsioon
pahavara ja muid ohte, ning võib võrku tõhusamaks muuta Üks suurepärane näide võrgu segmenteerimisest hõlmab sisemise tulemüüri paigutamist võrku. Seejärel segmenteerivad insenerid selle tulemüüri kahte erinevat külge konkreetseteks alamvõrgu aladeks. Näiteks võivad andmed minna esimesse alamvõrgu keskkonda ja otsida pahatahtlikku koodi, enne kui need levivad tulemüüri kaudu võrgu teisele poole. Võrgu segmenteerimise teine suur kasu on andmete marsruutimine kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult teatud tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse parandamiseks või tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu riistvarale või nõuab rohkem ressursse. Müüjad kasutavad uusi tooteid ja teenuseid, et võrgu segmenteerimise kaudu kliendivõrkudesse tõhusust ja mitmekülgsust tuua ning see mõjutab IT-tööstust. 58
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
