Side, spikker eksamiks (0)

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti , leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett , milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. – 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.
ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette.
Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. –P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s
Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86%
Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? –64-18=46=> 46/64=72%
Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s
Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait ) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s
Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. – Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s.
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? – Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla.
GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis , kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). – 1 TA=550m tugijaamast. distants =5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10ˇ(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW
GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). – distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(10ˇ5,5) V:6,32mikroW
GSM võrk kasutab sagedusala , mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim.
Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. – 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms
IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86%
Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole…?? TCP - Transmission Control Protocol – transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega ( Application layer ). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll ) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades oma tööd, kui ühendus hakkab umbe minema.
Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti. - 88B info 9300/88=[106] paketti V:106*100B=10600B
Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 16 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. – 84B info 12 paketti. Kokku 1200B
Infoülekanne põhineb vaskjuhtmepaari kasutamisel (näide: telefoni abonentliin). Kirjeldage, milliseid infoülekande kanaleid saab sellisel füüsilisel ühendusel moodustada? - 300-3400Hz-telefon, 50kHz-SDN, 1000kHz- ADSL .
IP põhises võrgus kasutatakse pakettide kohaletoimetamisel marsruutimist. Kuidas valitakse marsruute ja milline on lähteinfo. – Tee, tee hind, kvaliteet ??
Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. – Loavaba on 2400 -2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83, 5MHz . 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit
Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? – 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit
Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. – 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn
Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. – 2/0,01=200 korda => 23dB
Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km. – Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s
Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. – Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s
Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? – 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B
Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. – 25/5=5 operaatorit max
Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? – 120/2/5=12 max
Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist . – EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/ 2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?]
Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. – I=48/2400=20mA. U=8V
Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? – diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s
Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? – eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz
Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km.
Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) – Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s
RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. – Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1- stopp +1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*11/1=13,8kb/s
Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. – 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V
Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA
10W. – 110dB=1011 korda=> I=1uA, 10W– 70dB=107 korda => I=0,1mA
Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? – Shannoni valemiga S/N= Signaal /Myra=P1/P2=U12/U22. S/N=100 W=130,8kHz
Sidekanalis on signaali Uef=14 V ja müra pinge 5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 15%) – S/N=7,84 =>W=75,6kHz
Sidekanalis on signaali Uef=15 V ja müra pinge 1,5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 20%)? – S/N=100 => W=130,8kHz
Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 125 baiti ja bitikiirus on 1 Mbit/s. – 125B=1000 b => 1kb/1Mbit/s=1ms. Tee l2bimiseks kulunud aeg on 0,3/3=0,1s. V: 0,101s
Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W
Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit . Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga 125719 b t=12,6s
Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal , mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA . – Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik
Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. – 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s
Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. – sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA
Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 150 oomi, kui kaabli pikkus on 500 m. – 10dB=10 korda=>I=8,2mA
Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. – 20dB I=10mA
Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V. Leida maksimaalne bitikiirus selles kanalis. Arvutus +- 10%!! – Shannoni valemiga. Signaali rms=1V => Myra on1/4095. Uus S/N=Us2/Un2=0,7072*4095=2047,5 =>C=11000bit/s(12000b/s)
WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks?
WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. – Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW
WiMAX – standard IEEE 802.16 | 2-66GHz (enne 2004 10-66), long-range system | 70Mbit/s või 50 km levi, WiMAX II – arendatakse 4G jaoks ( wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s), WiFi – standard IEEE 802.11
11a – 5GHz, 54 Mb/s; 11b – 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s
Last-mile – termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani.
ADSL – Upstream – 25,875kHz kuni 138 kHz (26 kanalit)| Downstream – 138kHz kuni 1104kHz (224 kanalit)|Mis on jagatud väiksemateks kanaliteks 4,3125kHz
Üleslaadimisriba kasutatakse ühendusel lõppkasutajast telefonikeskuseni, allalaadimisriba on kasutusel telefonijaamast kasutajani. alla 8,182 Mb/s
üles 768 Kb/s
ATM - multimeediumandmetele sobiv ribalaiuse dünaamilise jaotusega kiire (sadu Mbit/s) edastusmeetod | pakett - 53 baiti; 48 bytes of data and 5 bytes of header information) fixed- sized cells
Ethernet - CSMA /CD-pöördusel põhinev 10 Mbit/s põhiriba-kohtvõrgu protokollistik (Xerox, 1976); sageli ka analoogilise standardprotokolli IEEE 802.3 tähenduses. Tänapäeval on võrgu kiirused aga juba 1 Gbit/s. Keskmine pakett on pikkusega 649.1 baiti. Paketi suurus 64 to 1526 baiti. etherneti pakett 8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata, 6 bait - saaja aadress, 6 bait - saatja aadress, 2 bait – pikkus, 46-1500 - andmed (data), CRC - 4 bait
The Transmission Control Protocol (TCP) is one of the core protocols of the Internet protocol suite . TCP provides reliable, in- order delivery of a stream of bytes, making it suitable for applications like file transfer and e-mail. It is so important in the Internet protocol suite that sometimes the entire suite is referred to as "the TCP/IP protocol suite."
GSM – sagedustel 900 ja 1800 (ka 850 ja 1900) | edastusvõimsus 900 – 2 W ja 1800 – 1 W
GSM: kanali samm 200kHz, efektiivsus: 1,35; 270kbit/s, kasutajale on aga 9,6 (14,4) kbit/s; kanalile 115 kbit/s
Up 890..915 MHz, (1710...1785)| Down 935..960MHz(1805...1880) | duplekseristus 45 MHz, (95) | kanali ribalaius 200KHz | bitikiirus 270.833 kbit/s|kanaleid 124| pöördus tdma /fdd |ARFCN
EDGE - kanali samm 200kHz; efektiivsus 3,2; bitikiirus 640 kbit/s; kasutajale 48kbit/s; kanalile 384kbit/s
Telefoniside – Uväljund=K*Usisend+Umüra
Andmeülekanne analoogtelefonikanalis (a/b) liides - 3100 Hz
Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz
ADSL abonendiliides - 1000kHz, Ethernet (100Mbit/s) - 50MHz
kõne telefonis - Ws=4kHz -> 8000 lugemis/s | 8b/ lugem | Rs=8x8000=64kb/s
CD audio - Ws=22kHz->44100 lugemit/s|16b/lugem|Rs=16x44100=705,6kb/s ühe kanali kohta
Voice over Internet Protocol ( VoIP ) is a protocol optimized for the transmission of voice through the Internet or other packet switched networks
G.711 – 64 kb/s; G729A- 8kb/s; G.726 – 32kb/s
kõnesignaali koodek (ITU-T G.729A, 8 kbit/s)
OSI - Open Systems Interconnection Basic Reference Model - is a layered, abstract description for communications and computer network protocol design: osi kihid : rakendus , esiltus, seanss, transport, võrk, kanal , füüsiline ühendus
ad-hoc - on iseseadistuv võrk, kus sseadmed käituvad ruuteritena ning võivad oma asukohta ruumis muuta.
usb - universal serial bus (ver 2.0) - andmeeedastuskiirus 1,5 Mb/s või 12Mb/s; max kaabli pikkus 5m; "nullmodemi" ühendus usb kaabliga käib usb silla kaudu
ieee1394(firewire) on suurema edastuskiirusega ja toetab andmevoogu edastavaid seadmeid.
Raadiovõrgud: cdma (umts, wlan), kanali samm: 5MHz, fdma : 25kHz; TDMA: 200kHz
kärjevahetus – tugijaamakontroller otsustab: võrgumudeli kihis tõstetakse kanal teise kohta ringi.
Fdd – sageduspõhine dupleks – ehk up ja down sagedused on mõlemad olemas
R = W*log2 (1 + S/N)
PTMF – kahetooniline mitmesageduslik audiosignaali tüüp. Üks madal ja teine kõrge, et inimhääl sama pole mis toon.
1dB=10log(Psisend/Pväljund)
Suurus
Ühik
R
Mbps
W
MHz
S
dBm
N
dBm
S/N
dB
S
mW
N
mW
PPPoE, Point-to-Point Protocol over Ethernet, is a network protocol for encapsulating PPP frames inside Ethernet frames. It is used mainly with ADSL services where individual users connect to the ADSL transceiver ( modem ) over Ethernet