ning kindlam heli kvaliteet on. Kuna signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning vajadusel mingi teatud aja möödudes (s. o. aastates) arvutile uuendusi jaamas teha. Küsimuste vastused: 1. Tegemist on sardsüsteemiga, sest telefonijaam on mõeldud kõigest ühe ülesande täitmiseks, nimelt just telefonisignaali ning numbri edastamiseks. 2. Selline süsteem toimib nõrgas reaalajasüsteemis, sest on mitmeid kriteeriume, mis ei vaja nii palju kiiret reageerimist. Algatuseks pole telefonijaama ohutus kriitiline, sest kui tekib selline olukord, kus kasutajad tooni kätte ei saa, siis saadetakse vastava pädevusega inimene, kes suudab olukorda lahendada, näiteks on vaja telefonijaamas
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: ...
· kohalikud numbrid · operaatorisisesed numbrid · numbriliikuvus · tasuta numeratsioon 800 · tasuline numeratsioon 900 · hädaabi 112 · politsei 110 · lühinumbrid (1181, 1182, 165) · rahvusvahelised numbrid 00 riigikood number 15 FIX telefoniside Ahelkommutatsiooni põhimõte RSS Telefonijaam PSTN RSS RSS PBX PBX
olemas ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub. Teed ja tänavad : Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 249,8 km, kohalikud teed moodustavad 65% teedevõrgust. Tänavate kogupikkus on 31,1 km, millest 20 km on asfaltkattega. Valdav osa (68%) kohalikest teedest on kruusakattega. Side , internet : Tamsalu linna tuleb Rakverest valguskaabel. Linnas asub telefoni (analoog)keskjaam, digitaalne telefonijaam asub Porkunis. Mobiilside leviala katab kogu maa ja linna territooriumi. Avatud interneti punktid asuvad Tamsalu, Vajangu ja Assamalla raamatukogudes. Interneti kioskid on paigaldatud Vajangu raamatukokku ning Tamsalu spordihoonesse. Internet levib kogu valla territooriumil, teenust pakuvad erinevad operaatorfirmad. Ühistransport : Tamsalul, Vajangul, Porkunil, Assamallal olemas bussiühendus Rakvere, Tapa, Väike-Maarja, Paidega, Tallinnaga, Pärnuga
1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M. 9.) Kõnesignaali hinnangulised parameetrid ja skitseeritud kuju. Hääldasime vokaali "Uuuuuuuuu" U hääle amplituut= 0,3V T hääle signaali periood =2ms 10.) Kokuvõte ja järeldused
Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? * Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA
25/5=5 operaatorit max Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist
Et suunamine töötaks, peaks reaalselt toimima IAX2 protokoli konto, mis ühendab telefonijaama välisvõrguga. · Viimane asi, mida ma tegin, on ,outbound route'. Nimelt see on tee, mis ühendab minu telefonijaama teise maailmaga. Selleks ma tegin kontot veebileheküljel www.voipjet.com Kuna see on testikonto, siis seda helistamiseks kasutada ei saa (algselt konto peal on 0.25$ kuid helistamiseks on vaja vähemalt 20$). Samas telefonijaam võtab voipjet serveriga ühendust. Kontot tegin vastavalt juhistele: http://www.sureteq.com/asterisk/trixbox.htm#9.2_- _Setting_up_an_IAX2_trunk_ ning www.voipjet.com See konto ka töötab, kuid helistada ei saa. 4. Kokkuvõte Vajalik töö on tehtud ning tulemused saavutatud. 5. Lingid materjalidele http://www.sureteq.com/asterisk/trixbox.htm#9.2_-_Setting_up_an_IAX2_trunk_ Juhend IAX2 konto loomise kohta. www.voipjet.com IAX2 teenuse pakkuja lehekülg http://www
Kui me kuskilt toru tõstame, siis praktiliselt ühendatakse omavahel välisliin 1111 ja see telefoniaparaat. Rääkimise ajal on liin 1111 kinni ja sinna helistada ei saa. Kui teiselt telefonilt tahab keegi välja helistada, ühendatakse ta otse liiniga 2222. Kõik keskjaama (private branch exchange PBX) külge ühendatud telefoniaparaadid peavad vennalikult jagama neid kaht liini ja numbrit. Digitaalkeskjaam Mille poolest siis erineb digitaalne telefonijaam analoogsest? Digitaalses telefonijaamas muundatakse kõne digitaalsele ehk numbrilisele kujule. Nagu arvutis. Õigupoolest mitmed digitaaltelefonijaamad sisaldavadki personaalarvutite maailmast tuntud protsessoreid, RAM-i, EPROM-i, kõvakettaid jne. Digitaaljaama mõte avaldub siis, kui ta on teiste jaamadega (ka linna telefonivõrguga) ühendatud digitaalliinide kaudu. Tänapäeva Eestis mõeldakse digitaalliinide all ISDN-liine So ja S2 ning vanematel jaamadel R2.
omavahel. See käis käsitsi kommutatsioonikeskuses ning võttis aega iga kõne alguses keskmiselt 7 minutit. Esimene kaugliin New Yorki ja Philadelphia vahel loodi 1885 vaid 1 kõne korraga. 1889 ehitati esimene automaatne kommutatsioonikeskus ning telefonid said omale numbrid 1927 avati esimene rahvusvaheline telefoniliin New Yorki ja Londoni vahel (raadio teel) kõne -1 kõne korraga. 1943 esimene automaattelefonijaam 1976 esimene digitaalne telefonijaam Telefoniside Eestis. Olemasolevatel andmetel rajati esimesed telefoniühendused Eestis 1881. aastal. Olulisemad telefoniside pakkujad Eestis: Elisa, EMT, Tele2, Elion. Internet · Internet on mistahes arvutivõrgu võrgustiku kasutatavate ühenduste üldnimetus. · Internetis enimkasutatavad andmevahetus- protokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. ·
25/5=5 operaatorit maxKolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja nstalleerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA
Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? 39. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200=0,0218A ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 40. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele
25/5=5 operaatorit max Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA
MHz. 25/5=5 operaatorit max 32.Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max 33.Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 34.Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz
Tänavate arv oli 37, elanikke oli Elva linnas 2084. Tööstuslikke ettevõtteid tegutses siin umbes 30-ne ümber, enamus nendest oli 2-3 töötajaga. Kaubanduslikke ettevõtteid oli ligi 60, kõigist neist ettevõtetest olid ühistud vaid 3 (Majandusühisus ja kaks panka). Elvas oli registreeritud alguperioodil 6 sõiduautot ja 4 veoautot, linnaks saamisel vastavad arvud 40 ja 26. Elvas töötasid ajalehed: „Elva elu“(aasta maksis vaid 1.20 krooni) ja „Elva tulevik“. Linnal oli enda telefonijaam, millel oli ligi 200 klienti. Elvas asus Praksi trükikoda, siin töötas veel rahukohtunik ja politseijaoskond. Suviti niisutas tänavaid spetsiaalne paakauto. Selline oli Elva alevi perioodil. ( Kärner lk 45) Lisad: Kodanik Ellen Pihlaku mälestusi Elvast: 1. Milliseid eredamaid juhtivaid isikuid mäletate 30-ndate aastate Elvast? Mäletan, et Elva Alevi10-dal juubelil oli Juhan Sepp linnapea, ning istutas tamme, mille juures ütles:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
