Kontrolli viga vastupidine bit. Juhul kui vastuvõtja registreerib häire, "teatab" ta sellest CRC error infoploki saatjale kuue samanimelise biti saatmisega. Võimenduse viga ASK error Kuju viga Form errorstaatusvälja Kuna alguses on piduritel nulle kõige rohkem edastatakse see infoplokk esimesena. 5. Võrgu töökiirus Uste juhtplokid Mugavuselektroonika võrk Auto mugavust suurendavad Aeglane võrk seadised, nagu näiteks elektrilised klaasitõstukid jne., vajavad väiksemat Keskusjuhtplokk töökiirust kui pidurite ja mootori omad
seda tuleb tihti ette, sööb ämblik katkise võrgu ära. See seeditakse ning läheb seejärel käiku uue võrgu kudumiseks. Mõned ämblikuliigid ehitavad iga päev uue võrgu. VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=jESKFHRU_Hc 06:20‐10:04 Toidu hankimise viisi järgi jagunevad nad võrgukudujateks ehk võrkuriteks ja võrku mittekuduvateks liikideks. Kõige tavalisem võrk on tasapinnaline ümara kujuga võrk, (mille spiraalselt kleepuvaid püünisniite toetavad pikad, sirged, mittekleepuvad tuginiidid, mis suunduvad võrgu keskpaigast äärepoole nagu rattakodarad.) *Mõned ämblikud tugevdavad võrku võrgendlindiga, mida nimetatakse stablimentumiks. (Võrku kinnijäämist takistavad vahaga kaetud karvakesed) *Võrku koob ka näiteks karakurt, kes on ainuke liik, mis on inimesele väga ohtlik. Elab Kesk‐Aasias.
Võrgunäide kahe ruuteriga . Võrgunäide kolme ruuteriga . Ruutingutabel Märgime ruuter2 külge ära interfaced (võrgukaardid) Ruutingutabel (ruuter2) Destination Gateway Interface 10.0.0.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.1.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.2.0/24 * IF1 10.0.3.0/24 * IF2 10.0.4.0/24 * IF3 10.0.5.0/24 * IF4 10.0.6.0/24 10.0.5.2 IF4 Lihtne, aga kas töökindel? Ruuter2 läks rikki, võrk on ribadeks Lihtne, aga kas töökindel? Vaid üks kaablike riknes, ikka võrk laiali Dünaamilisem ruutimine Kaabel endiselt katki, aga võrk töötab Internet . Marsruutimisalgoritmid ·Optimaalsus ·Lihtsus ·Töökindlus ·Kiire koondumine ·Paindlikkus Küsimused ? Tänud tähelepanu eest :)
2 10.25.149.16 28 14 255.255.255.240 10.25.149.17 10.25.149.18 10.25.149.30 10.25.149.31 WLAN tugijaama seadistamise WLAN osa 2,4 GHz võrgu nimi 2,4 GHz kanali number Livingmoul 11 5 GHz võrgu nimi 5 GHz kanali number Liverpool 40 Labori sisevõrgu skeem 2. WLAN spektri mõõtmine 2,4 GHz WLAN võrk katse WLAN kanalid Mõõdetud spektri alumine sagedus Mõõdetud spektri ülemine sagedus Mõõdetud spektri laius Signaali võimsus 1 11 2.45GHz 2.47GHz 20MHz -38dB http://web.zone
välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919
numbrite valimine toimub nuppudega (DMF toonid) · Aasta hiljem esitletakse Bulgaarias taskusse mahtuvat mobiiltelefoni. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · Soomes avatakse 1971. aastal mobiilivõrk ARP. · 1973. aastal esitleb Motorola maailma esimest 1G mobiiltelefoni prototüüpi DynaTAC. Prototüüp kaalus 1kg, kuid enne müügile tulekut(1983) suudeti kaalu vähendad 500kg-ni. · 1979. aastal katab Tokyot maailma esimene 1G mobiilside võrk, mis paari aasta möödudes kattis tervet Jaapanit ja oli esimene kes kattis terve riigi 1G võrguga. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1981. aastal avatakse esimene 1G rahvusvaheline mobiilsidevõrk Nordic Mobile Telefone. Võrk avati Saudi Araabias, Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes. · 1983. aastal avati ka USAs esimene 1G võrk, mille kõige levinuim telefon oli DynaTAC · 1991. aastal avab Radiolinja Soomes esimese GSM (2G) võrgu.
püüdes jääb kala võrgusilma kinni peamiselt lõpuseid pidi . Selle kohta öeldakse, et kala nakkub, mistõttu võrkpüüniseid nimetatakse ka nakkepüünisteks. Et võrku sattunud kala väljapääsu takistab lõpuskaarte taha kinni jäänud võrgulõng, nimetatakse niisugust püünist ka lõpusvõrguks. On olemas veel teistsuguseid võrkse, kuhu kala ei kiilu end kinni võrgusilma, vaid mässib end võrgulinasse. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; Abar koosneb kolmest võrgulinast, kusjuures kahe välimise lina silmasuurused on keskmise omast tavaliselt tunduvalt suuremad.( web.zone.ee)
............................... 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Võrk ..................................................................................................................................................... 6 Pall ....................................................................................................................................................... 6 Riietus .................................................................................................................................................. 6 VÕISTKOND ...............
.................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.VARUSTUS.............................................................................................................................. 4 1.1 Mänguala................................................................................................................................4 1.2 Võrk....................................................................................................................................... 4 1.3 Pall......................................................................................................................................... 4 2.MÄNG...................................................................................................................................... 5 2.1 Võistkond................................................
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse
a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele. Võrkpalli ajaloo silmapaistvamad võistlejad: Peet Raig, Kalle Kukk, Peeter Sepp, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Mänguks vajalik Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see
vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm.
Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks (mingite objektide tarbeks, mitteriiklik võrk)
Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see
Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk "HELISE ILMA" A. Läte "LAUL RÕÕMULE" Juhatas Juhan Simm V. Nerep "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A. Kapp "SIND ARMASTAME, KODUMAA"
SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1.VARUSTUS.............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG......................................................................................................................5 2.1 Võistkond...........................................................................................................
Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama. Kärnkonn krooksus: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" kuldkella helin lõhkus nõia nöörid ja võrk kadus. Kalevipoeg sai oma teed jätkata. Ta jõudis jõe kalda äärde. Jõgi ei tundunud Kalevipoja jaoks ületamatu. Ta asus jõge ületama, kui kaldasse ta ei jõudnud. Kalev puhkas ja mõtles, et ta pääses koormat kandes üle Peipsi kergemini, kui siin virtsa-soonekesest. Vähk hakkas targalt
Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal. Jelizaveta Petrovna - valitses Vene keisririigi 20 aastat
väikesi kuivi savi tükke. Liiv tuleb läbi pesta või läbi tiheda sõela lasta. *Kuivamispraod on tekkinud sellest, et on kasutatud rasvast või halvasti segatud mörti. Praod tekivad ka sellest, et korraga on peale kantud liiga paks mördikiht või kui kantakse õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile. *Krohv koorub lahti või kerkib üles - krohvitud on märjale pinnale või kui pind on pärast krohvimist pidevalt märgunud. *Pragude võrk - puitpinnad pragunevad mööda krohvipeerge, seljuhul on mördikiht liiga õhuke või peerud liiga laiad. Tellispindadel tekivad praod mööda vuuki, seljuhul on kantud väga õhuke kiht ilma pindu eelnevalt veega niisutades. *Krohvi lahtitulek aluspinnalt - Võimalikud vead: 1. Mördi kandmine kuivale, niisutamata pinnale. 2. Tugevama mördi kandmine nõrgemale. Kihid peavad olema peale kantud tugevuse järjekorras.
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade
Algtundmatut on vaja täpseks mõõtmiseks ning selle leidmine on võimalik püsiva signaali korral. Staatilise ja kinemaatilise mõõtmise põhimõte Xt X1 x1-xt= see mis on-see mis olema peab =x Yt Y1 y1-yt =y h(ellipsoidi kõrgus)t h1 h1-hth Need deltad mis on vastuseks saadud, liidetakse liikuvjaama juures x2le jne x2+x=Xl y2+y=Yl Vastusteks on tegelikud koordinaadid. h2+h=hl VRS- Virtuaaljaamade võrk Staatilisel mõõtmisel ei saa parandeid, peab ise juurde liitma Kinemaatilsel mõõtmisel saab. 7. loeng Geodeetilised võrgud Geodeetiline võrk on maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel -Plaaniline võrk -Kõrgusvõrk -Gravimeetriline võrk( Seotud kõgusvõrguga) Merenivoomõõtmiste võrk Triangulatsioon- vanal ajal( kolmnurkade abil)
riietuses, vältida tuleks laia randi ja kõrgema tallaga jooksujalanõusid, sest valesti maandumisel on oht väänata hüppeliigest. Hüppeliigese väänamine on üldse üks põhitraumasid võrkpallis. Spetsiaalse võrkpallivarustuse hulka kuuluvad põlvekaitsed ja võrkpallijalanõud ehk tossud. Võrkpallitossude ülesandeks on põrutuse pehmendamine maandumisel pärast hüpet. Põlvekaitsed on vajalikud põlvede kaitsmiseks ja säästmiseks laskumistel. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2.43m kõrgusel(naistel 2.24m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross(ülemises) ja nöör(alumises). Selle nööri abil tõmmatakse nööd pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1.8 m pikkused vardad(antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Mängu juhtimine Võrkpallimängu juhivad kohtunikud
Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum · Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites
Ajalugu Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks
Võrkpall on sportlik pallimäng kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpalliväljak Siseväljaku mõõtmed on 18*9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5-10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrkpallivõrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärest painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõiskond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall
15.11.2016 Side labor 2 aruanne Ping tulemused: Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 3 (piiramata võrk) 0ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 (200 kbit/s) 3ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 (300 ms) 300ms Järeldused katsetulemuste kohta: 3. pordis on võrk piiramatu, mis tähendab, et ping-i peaaegu ei olegi. 2. pordis on võrk piiratud 200kbit/s peale, mis tõttu saab andmeid ainult teatud kiirusega läbi minna ja tekib ja suurem ping. 1. pordis on aga pinge alati 300ms. 5.2 Sidekanali läbilaskevõime kontroll Ping pika paketiga tulemused: Paketi pikkus 65500 baiti. Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 3 (piiramata võrk) 14ms
12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata
Ülesanne: 1) Tähista Eesti baaskaardil geodeetiline võrk 2) Määra oma kolmele punktile geodeetilised kordinaadid 3) Tähtista Eesti baaskaardil TM-võrk 4) Määra oma kolmele punktile tasapinnalised ristkoordinaadid 5) Arvuta koordinaatide järgi joonepikus 1-2, 2-3, 3-1 6) Arvuta joone mõõtmise suhteline viga (flub<1/100) 7) Konstrueeri eelmisele laboratoorsele tööle L-EST koordinaatvõrk 8) Määra veel kolmele nurgale koordinaadid L-EST süsteemis Lahendus: 2) ja 4)
Ta kompas niikaua seal suitsus kuni lind ütles puuotsast, et ta kõlistaks kellukest mille ta sai härjapõlvlaselt. Ning peale selle helistamis suits kadus. Kalevipoeg sai edasi liikuda kuid mitte kaua. Koopas oli nii pime, et Kalevipoeg sai edasi liikuda aeglaselt kompamise teel. Kuid taaskord sai ta abi loomalt. Nimelt ütles hiir talle, et ta kellukest helistaks. Seda tehes pimedus kadus. Edasi tuli takistuseks võrk. Kui ta seda lõhkuda püüdis siis see muutus aina tugevamaks. Taaskord tuli appi kelluke. Seekord andis nõu konn. Kellukese helina peale võrk purunes. Takistusi tuli veel jõgi millest ei saanud üle ning tohutu parv sääski ja muid putukaid. Alati tuli kalevipojale abiks kelluke. Siis sai Kalevipoja tulekust teada Sarvik. Ta käskis teenritel Kalevipoja vastu astuda, seda nad ka tegid. Kalevipoeg võitles nendega ja ka võitis. Peale võitlust ta puhkas natuke ja jätkas teekonda
VPN Referaat VPN - Virtual Private Network VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti, et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27
................. 8 Ülesanne Digi TV programmi edastamisega tegelev firma eraldab 3 (kolm) DVB-T multipleksi tagamaks liiklusolukorra monitoorimist Eestis. Liiklusinfo edastus on realiseeritud nendest kohtadest, kus on olemas 3G levi. Videokujutist koondatakse digi TV firma keskusesse üle 3G võrgu ja seejärel levitatakse kasutades kaasaegset digi TV levivõrku. Üheaegselt edastatvaid liiklusmonitooringu punkte on kuni 20. Lähteandmed Antud ajahtkel levib praktiliselt kogu Eesti ka 3,5G võrk, seega projekteerime süsteemi 3G võrgu asemel 3,5G võrgule. Nõudmised: · Monitooritavas kohas peab levima 3,5G võrk · Kaamerad peavad olema 3,5G võrgu toega · Videopildi salvestamise võimalus Vajaminev: · Kuni 20 IP kaamerat · Server videopildi salvestamiseks · Koostöö 3,5G võrku pakkuva firmaga Planeerimine Selgitame välja kliendi vajadused/nõudmised liiklusmonitooringu kaamerate reaalajapildi
eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas mängus võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad. Kui pall puudutab mängus varrast, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero
Gopher Telnet IRC (Interactive Relay Chat) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Telnet IRC (Interactive Relay Chat) Napster WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk 1991. sai sellest World Wide Web Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Internet Explorer Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng
EHITISE 8225279298 ANDMED 1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus Pinna liik Arv Pindala Elamispind 3 43 m² Abiruumid 1 12 m² Mitteeluruumid 1 24 m² Kokku: 4 Kokku: 79 m²
Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. Printer Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks
1. Tähista oma Eesti baaskaardi lehel geodeetiline võrk Ühendan punased ristikesed. 2. Määra oma kahele punktile geodeetilised koordinaadid PL 5’=18,55 cm=185,5 mm; 185,5*50=9275 m IP 5’=9,55 cm=95,5 mm; 95,5*50=4775 m 9275 PL: 300“ – 9275 m x= ≈ 31 m 300 1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x
Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel. Müüritise tugevdamine ladumise ajal Põhiliseks tugevdamise võtteks on siin müüritise armeerimine võrkudega ladumise ajal. Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte ajavõrguna. Sellina võrk mahub normaalpaksusega vuuki(ca 10mm). Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad
telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard
Mänguväljak Võrkpalli mängitakse ristkülikukujulisel väljakul, mille mõõdud on 18 x 9 m. Väljak on jagatud joontega aladeks: keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3 m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust. Kokku on väljak jaotatud kuueks alaks, millest igaühel on oma number. Võrk Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii ülemises kui ka alumises servas on valge kant, ülemisel on see 7 cm, alumisel 5 cm. Ülemises servas on tross ja alumises nöör. Võrk koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 meetri pikkused vardad ehk antennid. Antennid koosnevad fiiberklaasist või sellele sarnanevast materjalist. Kui pall puutub neid, loetakse see veaks ja
arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC)
(gateway), mis siis omakorda saadab paketi edasi vajalikku sihtvõrku. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 0, on võrguaadress. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 1, on võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete puhul tuleb võrk ühendada internetiga ja siis on lubatud kasutada vaid neid IP aadresse mis kuuluvad privaatsete IP aadressite hulka (Tabel 1)., 3. Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi? a. My Network Places (Windows 95, Windows 98 ja Windown NT 4.0 puhul Network Neighborhood) pakub Windows XP operatsioonisüsteemis vaadet võrgule. Vaikimisi näidatakse selles
Linnad, hierarhilised organisatsioonid ja jäigad mõtlemismudelid pole olnud meie loomulaadile vastuvõetavad. Individualistliku meelelaadiga rahvastel pole olnud edu riikide, sõdade ja kirikute maailmas, millega sobitumise tulemuseks on laialt levinud stress alkoholismi ja enesetappudega. 90-ndate aastate infoühiskonna areng on võtnud suuna, mille aluseks on üldkasutatavad arvutivõrgud. Interneti kasutajate hulk on kasvanud ca 45 milj. piirile ja see on ikka alles alguspunkt. Võrk, mis aina enam tähtsust omab ja ilma milleta elu peagi enam ettekujutatav ei ole, loob senistest traditsioonilistest suhetest hoopis erineva keskkonna. Selline võrk ei ole allutatud mingile kesksele juhtimisele, selles on võimalik välistada manipuleerimine ja mingite poliitiliste, religioossete ja äriliste eesmärkide teenimine. Tegemist on esimese töötava vaba struktuuriga, millel puuduvad keskne juhtimine, domineerimisvõimalus ja ideede kontroll.
C D Joonisel toodud orienteeritud graaf on sidus (iga kaks tippu on ühendatud teega), kui aga vahetame tippe C ja D ühendava kaare suuna, siis saadud uus graaf enam pole sidus. Selgitada miks! Näide: Linnatänavad lähtudes sõidukite liikumisest, osa on ühesuunalised liiklusega, osa kahesuunalise. Võrk ehk kaalutud graaf Võrk ehk kaalutud graaf on graaf, mille igale kaarele on seatud vastavusse mittenegatiivne arv ehk kaare kaal. Võrk võib olla orienteeritud või mitteorienteeri- tud. Näide: kaal on sihtpunktide vaheline teepikkus. Kaalutud graafis võib kaal sõltuda suunast. Lühim tee: tee, mille kaarte kogukaal on vähim. Puu (Tree) Puu koosneb lõplikust tippude (sõlmede) hulgast, mis on tühi või mille üks tipp juur on välja eraldatud ja ülejäänud tipud moodustavad mittelõikuva alamhulga, millest igaüks on omakorda puu. Puu on sobiv hierarhiliste andmestruktuuride kirjelda- miseks (näiteks Dos kataloogid)
terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane laadimine, rajamine kallis, sobib suurte koguste veoks, kütus, meretransport eelised odav, vaba meretee, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, sadamate rajamine kallis, ei pääse kõikjale, sobib suurte koguste veoks, kütus, siseveetransport eelised odav, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, korrashoid kallis, siseveeteede võrk hõre, sobib suurte kogste veoks, süsi, õhutransport eelised kiire, paindlik, õhutee maksuta, pikad vahemaad,
rohkem. Siin koosneb otstes lõpptakisti(te)ga ühendatud juhtmepaarist.Olgu takisti ühes või mõlemas otsas,moodustub siinijuhtmete vaheline kogutakistus u 60 oomi.Puhkepinge on sellise lülituse korral kummaski juhtmetes üks ja sama--2,5 V. Pingevõnge siini juhtmetes on samuti ühesuurune,u 1V--ülempingejuhtmes puhkepingest ülespoole,alampingejuhtmes vastavalt allapoole. Aeglane siinivõrk Kiire siinivõrgu nõrk koht on see,et ta ei toimi ühejuhtmelisena *). Aeglane võrk,Low Speed CAN,säilitab töövõime ka ühe juhtme katkemise korral.Seepärast nimetatakse seda siinilahendust ka tõrkekindlaks CAN- siiniks.Kirjeldatud omaduse tõttu rakendatakse seda lahendust eeskätt kere-ja mugavusseadiste ühendamisel siinivõrguga: nt uste ja istmete liikuvuse tõttu on juhtmete katkemine seal tõenäolisem kui mujal. Aeglases siinivõrgus lõpptakisteid ei kasutata. Aeglase siinivõrgu andmeedastuskiirus ulatub kuni 125 kBit/s. Siiniühendused
Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid 7 on arvutid, kus paikneb info, millisele ni-mele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erine-va taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega, ka-sutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust võetakse, sõltub igal konkreetsel juhul liinide koormatusest: ükskord võib selleks kasutatavate arvutite jada koosneda näiteks viiest, teinekord aga hoopis 16 arvutist.
.........................................................................................................5 1Ajalugu............................................................................................................................6 2Mis on The Onion Router?..............................................................................................7 2.1TOR brauser..............................................................................................................9 2.2TOR võrk................................................................................................................10 2.2.1Entry guard......................................................................................................10 2.2.2Middle relee.....................................................................................................11 2.2.3Exit relee.........................................................................................................
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV
Ping 3 Ping 4 Pingi puhul saab määrata paketi suurust, nende arvu ja muid parameetreid. Saab teada kui pikk on paketi eluiga. Ping annab vastuse ka selle kohta kui kiiresti etteantud pakett kohale. Selle paketi suurus on ise valitav. Ping 5 Ping 6 Kui arvuti mille poole pöördutakse ei tööta, siis saadakse vastus timed out. Kui puudub ligipääs sellele arvutile, siis saab sama vastuse. Sama vastus tuleb ka siis kui võrk ei ole korralikult häälestatud. Ping 7 Ping käsklus on olemas kõigis enamkasutavates operatsioonisüsteemides. Erinevates süsteemides toimib see käsk ühte moodi (Windows, Linux). See käsk toimib ainult siis kui võrk on häälestatud ja lisatud on ka TCP/IP protokoll. Tracert Selle käsu abil saab kontrollida enda arvuti ja sihtpunkti vahelist teekonda. Kuvatakse kõik sõlmed mida läbitakse. Iga sõlme IP aadress kuvatakse ja antakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
