TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL
Robert Paal
ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD
Referaat
Juhendaja :
Maie Ruus
Tartu 2015
Sisukor
1.Sissejuhatus 3
2. Rooma õigus 5
3.Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud 8
3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering 8
3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: 8
3.3. Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering: 9
3.4. Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering 9
3.5. Õigusest lähtuv periodiseering 9
3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering 9
3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering 10
3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering 10
4.Perioodide iseloomustused 11
4.1. Kuningriigi aeg 11
4.2. Vabariigi aeg 12
4.3. Keisririigi aeg 15
4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk 16
5.Kokkuvõte 18
6.Kasutatud materjalid 19
6.1. Kasutatud kirjandus 19
10.2. Kasutatud elektroonilised allikad 19
1. Sissejuhatus 3
2. Rooma õigus 5
3. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud 8
3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering 8
3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: 8
3.3. Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering: 9
3.4. Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering 9
3.5. Õigusest lähtuv periodiseering 9
3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering 9
3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering 10
3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering 10
4. Perioodide iseloomustused 11
4.1. Kuningriigi aeg 11
4.2. Vabariigi aeg 13
4.3. Keisririigi aeg 15
4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk 17
5. Kokkuvõte 18
6. Kasutatud materjalid 19
6.1. Kasutatud kirjandus 19
6.2. Kasutatud elektroonilised allikad 19

Sissejuhatus

Esimeste struktureeritumate kollegiaalsete hõimkondade tekkest alates on inimesed kui sotsiaalsed olendid otsinud ühiskonna parema toimimise eesmärgil ühtset reglementeeritud süsteemistikku, mida enda igapäevastes toimetustes järgida, - õigust. Õigus kui sotsiaalsete normide kogum on oma olemuselt konvensionaalne, st normikohase käitumise sisu on alati inimkoosluste endi poolt kokku lepitud. Õiguse rakendamine võimaldas riiklikul tasandil rahva ühendamise ning edasi arendamise.
Selliseid õigussüsteeme on ajalooliselt olnud kahtlemata mitmeid - mõned neist on andnud suurema tõuke tulevikku, teised aga väiksema. Üheks kõige mõjukamaks ajalooliseks õigussüsteemiks on alati peetud Rooma õigust, mis oli juhtivaks süsteemiks aastast 449 eKr aastani 529. Rooma õigust iseloomustades on õigustatud kasutada kuulsa Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase Jossif Pokrovski tsitaati , mille kohaselt see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma". Tegemist on seega tsiviilõiguse absoluutse klassikaga, mis on õigussüsteemina andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Eriti lepingu- ja omandiõigusesse puutuvad Rooma õigus printsiibid olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Sellel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse omandamise seisukohast eriline olulisus - seda nii õiguse ajaloo, õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest õiguse süsteemi seisukohast.
Eelnimetatud Rooma õiguse mõjutused tuleviku õigussüsteemidele eeskujuks olemist tuntakse ajalooliselt õiguse retseptsiooni kui ülevõtmise protsessina. Kirjeldatud protsessi näiteks võib tuua feodaalühiskonna sisimas alanud kodanlike suhete arenguga kaasa tulnud Rooma õiguse taaskehtestamise ühiskonnas või kodanlikud revolutsioonid, pärast mida võeti Rooma õigus taaskord kodanlike koodeksite aluseks nagu Preisi üldine maaõigus , Prantsuse tsiviilkoodeks , Itaalia tsiviilkoodeks ja Balti eraõigus . Eelnimetatus avaldub autori hinnangul Rooma õiguse omaaegne praktiline tähtsus ning näitab märkimisväärset tulevikule orienteeritud ning ajast ees olevat mõtlemist.
Käesoleva referaadi autor on käsitlenud antud töös eelkõige kirjeldatud Rooma õiguse ajaloo erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa toob lugeja parema arusaamise eesmärgil välja Rooma õiguse peamised üldiseloomulikud tunnusjooned ning tutvustab peamisi printsiipe ja põhimõtteid. Referaadi teine osa tegeleb aga töö peamise uurimisteemaga - erinevate periodiseeringutega. Selles osas on toodud erinevatel alustel ning erinevate autorite poolt kodifitseeritud periodiseeringud, mis on ühiskonnas pälvinud märkimisväärsemat tähelepanu. Kolmanda mahukama sisuosa moodustab sellele eelnevas osas loetletud ajalooliste perioodide iseloomustused ja tutvustused.
Käesoleva töö teemavaliku on tinginud autori isiklik huvi õiguse ajalooliste loometegurite ning nende mõjutuste vastu tänapäeval. Õigus on käsitletav kui ühiskonnas toimiv heterogeenne nähtus, mistõttu võib selle uurimise pinnalt püstitada hüpoteese tuleviku arengusuunade kohta.

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga " Corpus iuris civilis" (CIC) (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias.1
Rooma õiguse koguperiood ulatub 275 eKr—395/1453. Enne roomlaste ilmumist oli tihedalt asustatud Vahemere piirkonnas kõikide – riikide, hõimude, rahvaste – sõda kõikide vastu. Roomlased oskasid kasutada ära hellenistlikke saavutusi ja nende vallutused tõid kaasa õigusloome puhangu.2
Rooma suutis kaitsta oma kodanikke välisvaenlase vastu ning Rooma enda vallutusi allutatute poolt aktsepteeriti laialdaselt. Kehtestatud oli Rooma rahu (pax Romana ) ja sobilike tegurite koosmõjul riigi majandus õitses.3
Rooma ühiskond jagunes mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust ( Senat ) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori , kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta. Ametisse astudes avaldas ta oma edikti, kus ta avaldas need hagitüübid, mida ta kavatses rakendada.4
Õigusemõistmine toimus kohtuniku ees, poolte juuresolekul, nii et mõlemad pooled said oma seisukoha välja öelda kindlate hagitüüpide ulatuses. Tsiviilõigus arenes väga kiiresti ning lühikese aja jooksul lisandus palju lepingutüüpe ja muid tsiviilõiguse