Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud

P, Robert

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud (1)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigussüsteemide ajalugu

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL
Robert Paal
ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD
Referaat
Juhendaja :
Maie Ruus
Tartu 2015
Sisukor
1.Sissejuhatus 3
2. Rooma õigus 5
3.Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud 8
3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering 8
3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: 8
3.3. Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering: 9
3.4. Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering 9
3.5. Õigusest lähtuv periodiseering 9
3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering 9
3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering 10
3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering 10
4.Perioodide iseloomustused 11
4.1. Kuningriigi aeg 11
4.2. Vabariigi aeg 12
4.3. Keisririigi aeg 15
4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk 16
5.Kokkuvõte 18
6.Kasutatud materjalid 19
6.1. Kasutatud kirjandus 19
10.2. Kasutatud elektroonilised allikad 19
1. Sissejuhatus 3
2. Rooma õigus 5
3. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud 8
3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering 8
3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: 8
3.3. Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering: 9
3.4. Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering 9
3.5. Õigusest lähtuv periodiseering 9
3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering 9
3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering 10
3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering 10
4. Perioodide iseloomustused 11
4.1. Kuningriigi aeg 11
4.2. Vabariigi aeg 13
4.3. Keisririigi aeg 15
4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk 17
5. Kokkuvõte 18
6. Kasutatud materjalid 19
6.1. Kasutatud kirjandus 19
6.2. Kasutatud elektroonilised allikad 19

Sissejuhatus

Esimeste struktureeritumate kollegiaalsete hõimkondade tekkest alates on inimesed kui sotsiaalsed olendid otsinud ühiskonna parema toimimise eesmärgil ühtset reglementeeritud süsteemistikku, mida enda igapäevastes toimetustes järgida, - õigust. Õigus kui sotsiaalsete normide kogum on oma olemuselt konvensionaalne, st normikohase käitumise sisu on alati inimkoosluste endi poolt kokku lepitud. Õiguse rakendamine võimaldas riiklikul tasandil rahva ühendamise ning edasi arendamise.
Selliseid õigussüsteeme on ajalooliselt olnud kahtlemata mitmeid - mõned neist on andnud suurema tõuke tulevikku, teised aga väiksema. Üheks kõige mõjukamaks ajalooliseks õigussüsteemiks on alati peetud Rooma õigust, mis oli juhtivaks süsteemiks aastast 449 eKr aastani 529. Rooma õigust iseloomustades on õigustatud kasutada kuulsa Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase Jossif Pokrovski tsitaati , mille kohaselt see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma". Tegemist on seega tsiviilõiguse absoluutse klassikaga, mis on õigussüsteemina andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Eriti lepingu- ja omandiõigusesse puutuvad Rooma õigus printsiibid olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Sellel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse omandamise seisukohast eriline olulisus - seda nii õiguse ajaloo, õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest õiguse süsteemi seisukohast.
Eelnimetatud Rooma õiguse mõjutused tuleviku õigussüsteemidele eeskujuks olemist tuntakse ajalooliselt õiguse retseptsiooni kui ülevõtmise protsessina. Kirjeldatud protsessi näiteks võib tuua feodaalühiskonna sisimas alanud kodanlike suhete arenguga kaasa tulnud Rooma õiguse taaskehtestamise ühiskonnas või kodanlikud revolutsioonid, pärast mida võeti Rooma õigus taaskord kodanlike koodeksite aluseks nagu Preisi üldine maaõigus , Prantsuse tsiviilkoodeks , Itaalia tsiviilkoodeks ja Balti eraõigus . Eelnimetatus avaldub autori hinnangul Rooma õiguse omaaegne praktiline tähtsus ning näitab märkimisväärset tulevikule orienteeritud ning ajast ees olevat mõtlemist.
Käesoleva referaadi autor on käsitlenud antud töös eelkõige kirjeldatud Rooma õiguse ajaloo erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa toob lugeja parema arusaamise eesmärgil välja Rooma õiguse peamised üldiseloomulikud tunnusjooned ning tutvustab peamisi printsiipe ja põhimõtteid. Referaadi teine osa tegeleb aga töö peamise uurimisteemaga - erinevate periodiseeringutega. Selles osas on toodud erinevatel alustel ning erinevate autorite poolt kodifitseeritud periodiseeringud, mis on ühiskonnas pälvinud märkimisväärsemat tähelepanu. Kolmanda mahukama sisuosa moodustab sellele eelnevas osas loetletud ajalooliste perioodide iseloomustused ja tutvustused.
Käesoleva töö teemavaliku on tinginud autori isiklik huvi õiguse ajalooliste loometegurite ning nende mõjutuste vastu tänapäeval. Õigus on käsitletav kui ühiskonnas toimiv heterogeenne nähtus, mistõttu võib selle uurimise pinnalt püstitada hüpoteese tuleviku arengusuunade kohta.

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga " Corpus iuris civilis" (CIC) (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias.1
Rooma õiguse koguperiood ulatub 275 eKr—395/1453. Enne roomlaste ilmumist oli tihedalt asustatud Vahemere piirkonnas kõikide – riikide, hõimude, rahvaste – sõda kõikide vastu. Roomlased oskasid kasutada ära hellenistlikke saavutusi ja nende vallutused tõid kaasa õigusloome puhangu.2
Rooma suutis kaitsta oma kodanikke välisvaenlase vastu ning Rooma enda vallutusi allutatute poolt aktsepteeriti laialdaselt. Kehtestatud oli Rooma rahu (pax Romana ) ja sobilike tegurite koosmõjul riigi majandus õitses.3
Rooma ühiskond jagunes mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust ( Senat ) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori , kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta. Ametisse astudes avaldas ta oma edikti, kus ta avaldas need hagitüübid, mida ta kavatses rakendada.4
Õigusemõistmine toimus kohtuniku ees, poolte juuresolekul, nii et mõlemad pooled said oma seisukoha välja öelda kindlate hagitüüpide ulatuses. Tsiviilõigus arenes väga kiiresti ning lühikese aja jooksul lisandus palju lepingutüüpe ja muid tsiviilõiguse instituute – olulisemad instituudid olid siinkohal testament ja seltsing , lisaks eristati vormilisi ja vormivabasid lepinguid. Kriminaalõigus oli mõneti varjusurmas - valitses ettekujutus kannatanud poole isiklikust kättemaksust. Ainult riigireetmist ja raskeid usuvastaseid kuritegusid käsitleti ühiskonnavastastena. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes mõistsid süütamiste, rüüstamiste ja varaste suhtes õigust (reeglina oli karistuseks surmanuhtlus). Alles 2. saj eKr tekkis reetmise ja teiste riigivastaste kuritegude arutamiseks vandemeestest koosnev kohus. Karistused olid peegeldavad ning viidi täide kannatanu kogukonna poolt. Keisririigi ajal tekkis võimalus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Täidesaatev õigus algselt sisuliselt puudus ning võlgniku võis võtta vangi kindlaksmääratud aja järel, kui kogukond ei olnud võlga tasunud, tappa või müüa orjaks. Aastal 330 eKr otsustati, et müüa ega tappa ei tohi, kuid võib kinni pidada võla tasumiseni ning võeti kasutusele ka pankrotimenetlus.5
Rooma õigusajalugu perioodidesse jagamise aluseks on eelkõige tootmissuhete muutumine ja klassivõitlus. Nii domineeris orjanduslikus ühiskonnas tavaõigus, oli võõraste õigusetus ja õigusnormide tihe seos religioossete normidega. Peale vallutussõdu muutus Rooma maailmariigiks, domineeris orjatööl põhinev suurmaaomand, mis kutsus esile sagedasi orjade ülestõuse, mis omakorda tingis karme vastuabinõusid ja uute keerukate õigusinstituutide arengut. Arendati välja õigusprintsiibid piiramatu eraomandi, lepingute ja muu kohta. Impeeriumi perioodil toimus orjandusliku ühiskonna lagunemine . Alistatud rahvaste ülestõusud Rooma ülemvõimu vastu hävitasid pikapeale ka Rooma võimsuse. Nõrgenesid riigi majanduse alused ja toimus orjandusliku majandussüsteemi langus. Käsitöö ja kaubanduse areng, mis oli tingitud harjumuspärasest luksusliku eluviisi harrastamisest ja tarvest luksusesemete järele privilegeeritud seisundi hulgas, oli viinud Rooma eraõiguse selleks ajaks enneolematule õitsengule. 3. sajandist toimunud languseajal, riigi sisemiste kriiside suurenedes ja klassivõitluse kasvamisega, kaasnes diktatuuri pidev tugevnemine. Keisrivõim, toetudes relvastatud jõule, bürokraatiale ja kirikule, muutus järk-järgult formaalselt piiramatuks.6
Antiikne ühiskond, kuhu kuulub ka Rooma, oli orjanduslik ühiskond. Ei tohi unustada, et õigus on alati lahutamatult seotud tootmissuhetega, sest viimaste muutumisega muutuvad ka õigussuhted. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Orjandusliku ühiskonna põhijaotus (orjapidajad ja orjad ) väljendub siin selles, et orjadel polnud mingit õigust, nad polnud õigussubjektid, vaid asjad kui õiguse objektid.7
Rooma õiguse ülesandeks oli orjapidajate võimu kindlustamine ja orjapidajate eneste vaheliste suhete normaliseerimine . Rooma õiguse keskmeks olid eraomand , lepingud , perekonnasuhted , pärimine ja eriti orjandusliku korra kindlustamine ning jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks, mille tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine.8
Õiguse uudseks suunaks sai õiguse kodifitseerimine ja seeläbi õiguskorra arendamine. Suurim Rooma õiguse kodifikatsioon oli Corpus Iuris Civilis (CIC) (529 - 534), mis loodi keiser Justinianuse (483 - 565) valitsemise ajal. CIC koosnes järgmistest osadest: Insitutiones, Digesta , Codex ja Novella . Kodifikatsioonil oli suur mõju õigusele Euroopas; 1453 töötati see ümber käsiraamatuks Hexabiblos, mis jäi Kreekas kehtima kuni 1941 kaasaegse tsiviilkoodeksi vastuvõtmiseni.9

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud

Eelmises sisuosas mainis töö autor põgusalt kahte Rooma õigusajaloo periodiseerimise alust. Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav , vaid üksnes põgusalt kirjeldav. Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on.
Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H. Ylikangas ) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on.

Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering

Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda . Sellise lähtekoha rakendamisel võib jagada Rooma õiguse järgnevalt:

754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg;
510 eKr - 27 eKr - vabariigi aeg;
27 eKr - 565 - keisririik, mis jaguneb kaheks:

27 eKr. - 284.- printsipaat;
284 - 534/565 - dominaat .10

H. Ylikangasest lähtuv periodiseering:

Ajaloolane Heikki Ylikangas on enda periodiseeringu kohaselt jaotanud Rooma õiguse ajaloo kolmeks iseseisvaks ajaosaks:

-200 ekr muinas e Vana-Rooma periood;
200 ekr-235 klassikaline periood;
235-565 hilisklassikaline periood.11

Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering:

Kolmas levinum periodiseering baseerub kahel ühiskondlikul teguril: sotsiaalmajandusel ja kultuuril. Nende alusel on Rooma õiguse ajalugu jagunenud kolmeks:

Esiaeg e. talupoeglik ajastu - kuni 3 saj keskpaik eKr;
Suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg - kuni 3 saj keskpaik;
Hilisperiood - kuni Iustunianuseni.12

Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering

Ühiskondlikele protsessidele tugineb ka järgmine tuntud Rooma õiguse periodiseering. Siinkohal on baseerutud tootmissuhete ja klassivõitluse arengule.

Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood - 7-4 saj eKr;
Vabariigi periood;
Impeeriumi periood - 1-5 saj.13

Õigusest lähtuv periodiseering

Õiguse enda geneesist on lähtutud ka mõnel Rooma õiguse periodiseeringul. Siinkohal on silmas peetud õiguse evolutsiooni ühiskonnas ning aluseks on võetud just nende suuremad arenguetapid.

Arhailise õiguse periood - 754-200;
Universaalse e. Rahvaste õiguse periood - 146 eKr - 235 eKr;
Rooma-helleenilise õiguse periood - 305-565.14

Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering

Vabariiklik aeg ehk vabariigi asutamine (510 eKr) kuni Augustuseni (27/31 eKr), seega 5-1 saj eKr;
Klassikaline aeg - Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani - 235;
Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15

A. Söllnerist lähtuv periodiseering

Saksa õigusteadlane jagab Rooma õiguse ajaloo viieks perioodiks :

Eel-ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga ;
Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga;
Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga;
Järelklassikaline aeg - dominaadi ajastu;
Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents.16

Protsessivormidest lähtuv periodiseering

Viimaseks töös käsitletavaks levinud periodiseeringuks on protsessivormidest lähtuv liigitus, mille kohaselt jaguneb Rooma õiguse ajalugu kolmeks perioodiks:

Legisaktsiooniline protsess;
Formulaarprotsess;
Kognitiivne protsess.17

Perioodide iseloomustused

Erinevatele periodiseeringutele toetuvaid ajalooperioode võib iseloomustada mitmest erinevast küljest ja aspektist . Käesoleva töö piiratud mahust tingituna on autor otsustanud iseloomustada täpsemalt üksnes 3.1 peatükis loetletud Rooma riigikorrast lähtuva periodiseeringu perioode . Nimetatud periodiseering on muuseas kõige enam levinud ning leidnud laia toetust õigusteadlaste seas üle kogu maailma.

Kuningriigi aeg

Kuningriigi aeg Rooma õiguse ajaloos on periood aastast 754 eKr kuni 510 eKr. Rooma riik nagu inimesed seda teavad hakkas 753. aastal eKr tekkima Palatiumi kõrgustikule.18
Tol ajal jagunes Rooma rahvas patriitsideks ehk vanadeks põlisteks rooma kodanikeks, kes elatusid maksudest, plebeideks ehk lihtrahvaks ning klientideks ehk patriitsidele alluvaks lihtrahvaks. Patriitsid omasid kõiki kodanike õiguseid ning olid linna aristokraadid, kelle maade harimise eest muretsesid orjad. Plebeid moodustasid aga suurima massi ühiskonnas. Nad pidid tasuma maksusid ning olid kohustatud sõjaväeteenistuses olema. Kliendid rentisid plebeidelt maad ning omasid plebeidega sarnast kauplemisõigust, kuna maaharimise kõrval oli tähtsaks sissetulekuallikaks just kauplemine . Üldiseks ühiseks iseloomujooneks on sellel perioodil võitlus plebeide ja patriitside vahel.19
Roomas oli välja kujunenud täielik poliitiline organiseeritus. Rahvakoosolekuid peeti kahesuguseid. Esiteks olid mittevormilised rahvakoosolekud , mis ei omanud otseselt seadusandlikku jõudu ega tagajärge. Teiseks olid aga vormilised kodanike kokkutulekud, milledest võtsid osa patriitisid. Selliste kogunemiste peamiseks ülesandeks oli kuninga valimine ja reaalne seadusandlus . Seadust suuremat osatähtsust omanud tava vähendas aga oluliselt selliste koosolekute tagajärgede osakaalu . Samuti koostati sellistel rahvakoosolekutel testamente ning peeti kohut . Seaduse jõu omandamiseks pidid koosolekut vastuvõetud otsused minema läbi senati.20
Senat oli tol ajal kuninga nõukogu, mille koosseis määratigi kindlaks kuninga enda poolt. Senatisse kuulus umbes 300 liiget, mis kasvas edaspidi uute linnade juurde liitumisega. Kuningas pöördus alati nõu saamiseks senati poole.21
Kuningas oli Roomas eluks ajaks valitav riigi ainus võimuhoidja, kelle võim sõjapealikuna oli põhimõtteliselt piiramatu. Tema funktsioonide ja staatuste alla kuulusid ka ametid nagu kõrgem kohtunik ning vaimulik juht. Kuningal oli alati mitmeid abilisi võimu teostamisel. Nendeks olid näiteks erinevad riigiametnikud ja preestrid .22
Sellel ajal leidis aset ka Servius Tulliuse reorm. Legendi järgi teostas kuningas Servius Tullius kuuendal sajandil e.u.a. plebeide suhtes väga tähtsa reformi: neid lubati sõjaväkke teenima ja nad said mõningaid poliitilisi õigusi. Servius Tullius jagas nõndasamuti nagu Solon Ateenas kogu Rooma rahvastiku ( niihästi patriitsid kui plebeid) viide varanduslikku liiki. Neid liike nimetati klassideks. Kodanikke, kes ei kuulunud ühtegi neist viiest klassist , nimetati proletaarlasteks ("varanduseta"). Iga klass pidi andma kindlaksmääratud hulga sõdureid , kusjuures rikkamad andsid sõdureid rohkem. Selletõttu omasid rikkad sadakondade (tsentuuriate) viisi peetavail sõdurite koosolekuil alati rohkem hääli ja koosolekuil oli neil alati ülekaal, sest nad olid üksteisega kokku leppinud.23 Kuna inimese varanduslik seis võis muutuda, võeti 4-5 aasta järel ette uus klassidesse jaotamine ja varanduse hindamine.24
Servius Tulliusele järgnes Tarquinus Superbus, kelle näol oli tegemist türanniga, kes ei austanud roomlaste kombetalitusi ega senati autoriteeti. Ühiskonnas tõusis üldine vastuhakk ja Tullius aeti Roomast minema. Sellest juhtumisest peale jäi roomlastele vihatuks kuninga kui riigijuhi nimi ning võeti üheskoos vastu otsus, millekohaselt muutub kuningat tagasikutsuv inimene koheselt lindpriiks, keda võib esimese kättejuhtuva relvaga tappa. See periood märkis esmakordset soovi ühiskonnas minna üle vabariiklikule korrale.25

Vabariigi aeg

Kuninga ärasaatmisega ei saavutanud riik hetkega demokraatlikkust - see kujunes aegamööda. Muudatused hakkasid toimuma peale plebeide ülestõusmist ja ähvardust linnast lahkuda või ähvardust loobuda riigikaitsest. Peale seda said nad endale õigused, mis olid ainult patriitsidel. Nendeks olid näiteks õigus abielluda patriitsiga, millega kadus sakraalne takistus pidada riigiametit ning said ühe konsuli koha. Tähtsaim reform lihtrahva jaoks oli Rogationes Liciniac Sextiae,millega alandati maksusid, kustutati võlad, anti plebeidele maad ja anti õigus valida üks konsul enda hulgast. Sama reformiga said plebeid õiguse pääseda preetori ametisse ja aastal 350 eKr valiti üks tsensor plebeide seast. Plebeide rahavakoosolekud saavad üldise jõu ning 200 aastaga said nad endale pea samaväärsed õigused patriitsidega.26
Aega iseloomustab eelkõige põhimõte, et ühele isikule ei tohi anda liiga palju võimu ja mitte liiga kauaks . Sellest tulenevalt oli kuninga asemel kaks valitavat konsulit . Neid valiti aristokraatide seast. Vabariikliku korra seadmisel hakati lahutama vaimulikku võimu ilmalikust, mille täitjaks sai ülempreester .27
Vabariigi ajal suurenes samuti Rooma territoorium üle kolme maailmajao ning tekkisid uued kihid ehk seisused : nobilitas ehk suurmaaomanikud ja aadel, kes olid tuntud isikud ning pidasid suuremaid ameteid. Nobiltas jagunes kahte erakonda: 1) optiamates ehk aristokraatlik senati erakond ja 2) populares ehk demokraatlik erakond.28
Vabariigi ajal jagunes rahvas kahe kategooria järgi väga erinevalt. Eelkõige oli rahvas jaotatav juriidiliselt. Selle jagunemise kohaselt oli 1) täisõiguslikud Rooma kodanikud ja 2) väheste õigustega Rooma kodanikud. Lisaks juriidilisele jagunemisele, sai rahvast kategoriseerida ka maa- alaliselt . Selle kohaselt oli ühiskonnas 1) Rooma kodanikud, kelle moodustasid Rooma ja selle ümbruskonna elanikud, 2) ladinlased, 3) võõrad ja 4) orjad, kes olid esemetena käsitletavad ning allusid täielikult isandale. Kiirelt suurenenud maa-alade tõttu suurenes orjade arv märgatavalt. 29
Territoriaalselt jagunes Rooma riik 1) Vanaks Roomaks, milleks peeti linna koos ümbrusega, 2) liitriikideks, 3) üksikuteks linnadeks ja riikideks, mille elanikud olid Rooma kodaniku õigustega, 4) kolooniateks ja 5) provintsideks, mis olid vallutatud maad väljaspoolt Itaaliat .30
Rooma riigi kõrgmaid ametnikke nimetati magistraatideks ja ametkonda magistratuuriks. Magistraatide võimkond oli kahesugune : 1) potestas-kitsam ja erialane võim ja 2) üldine võim mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus.
Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega , 2) õigus kokku kutsuda mitteametlikku rahavakoosolekut , 3) õigus välja anda edikte ehk korraldusi ja 4) karistamise õigus. Magistraadiks saamiseks pidi olema rooma kodanik, mees-soost ja kohtulikult karistamata.31
Magistraadid olid:

Kaks konsulit - kuninga asemel, omasid kõiki riigi juhtimise funktsioone;
Preetor - kohtunik, kes tegeles kriminaal - ja hiljem tsiviilasjadega;
Tsensor - riigikontroll, kelle ülesandeks oli: kodanike nimestiku koostamine varanduse suuruse järgi, järelvalve kombelisuse üle, maksukorjajate üle, maksuvõtmise ametite väljarentimine, avalike ehituste väljapakkumine. Hiljem ka senaatorite nimetamise õigus;
Prokonsul - sõjaväeline juht provintsides;
Diktaator - erakordne magistraat, kes kutsuti ametisse siis kui riigi olemasolu oli ohus või välise vaenlase või sisemiste rahutuste tõttu. Diktaatori käes oli ülim võim riigis. Ta ameti kestvus oli 6 kuud ja lahkus siis, kui oli täitnud oma ülesande;
Rahvatribuun - ametnik , kes kaitses plebeide huve;
Kvestor - laekur, kelle kompetentsi kuulus riigilaeka hoidmine ja riigidokumentide haldamine ;
Magistraatide teenijad - sekretärid , teenijad, kuller , flöödipuhujad, ohvriloomade sisikondade uurijad jne.32

Sarnaselt kuningavõimu ajale, säilisid ka vabariigi perioodis senat ning rahvakoosolekud. Senati võim oli jätkuvalt suur ja ta oli vabariigiaegne poliitiline pea, kes kaalus igat tähtsamat küsimust, juhtis ilmaliku osa sise- ja välispoliitikat. Seega oli senat riigi poliitiline üldjuht, kelle käes olid küsimused sõjast, rahust, liidulepingutest ja autasudest. Senaatorite arv oli algselt 300 ning hiljem 600. Koosseisu täiendati iga 5 aasta järel, esialgu konsulite, hiljem tsensorite poolt. Rahvakoosolekute tähtsamad funktsioonid olid seadusandlus, magistraatide valimine ja kohtumõistmine .33
Vabariigi perioodi lõpuks oli tekkinud riik juba niivõrd suur, et ei suutnud end efektiivsel viisil enam juhtida. Kõik eksisteerivad magistratuurid olid Roomas ning rahvakoosolekud valiti Rooma elanikest. Prokonsulid hakkasid provintsides võimu vaikselt üle võtma ning väejuhid hakkasid tuntust koguma. Roomat hakkasid seega valitsema väejuhid nagu Julius Caesar , Pompeius ja Crassus. Aja möödudes leidis aset suur pöördepunkt riigi ajaloos, mil tol aegsed valitsejad võitlesid aastal 31 eKr Actiumi merelahingus ning Octavianus kui võitja jäi riiki valitsema üksi, rajades uue riigikorra ehk printsipiaadi.34

Keisririigi aeg

Keisririigi ajastul muutus Rooma riigi ametkond ja suurenes märgatavalt määral bürokraatia. Poliitilise võimu senine raskuskese kandus senatist edasi keisrikotta. Esialgselt kujunesid keisri õigusaktid endast olemasoleva õiguse täiendusi ning hiljem kasutasid keisrid juba üha rohkem oma võimu õiguse põhjalikuks uuendamiseks.35
Kohtuprotsess muutus keisrivõimu ajal võrdlemisi tagasihoidlikult ning järgemööda. Samal ajal paisus aga haldussüsteem ja ametkond väga kiiresti. Rahvaste alistamisega kaasnes kohaliku Roomale alluva haldussüsteemi rajamine. Koos sõduritega saabusid ka Rooma ametnikud. Eelnimetatud ametnik sai Roomas kehtinud palgasüsteemi alusel kindlalt fikseeritud palka ja teenis kuulekalt keisrit. Palga suurus sõltus ühiskonnas palgaklassist ning teenistuskäigust.36
Kiiresti muutusid juba 3. sajandi lõpuks keisrid Rooma riigi ainuvalitsejateks. Nende sõna oli seaduse jõuga ent keisririik muutus sõjaväe poolt kergesti manipuleeritavaks. Väeosadel oli õigus välja kuulutada oma keisreid. Selliselt ametisse sisseseadnu pidi võitlema teiste sarnaste ametisse nimetatud keisritega, mistõttu jäi nende valitsemisaeg võrdlemisi lühikeseks.37
Rooma õiguse arengu jaoks tähendas kirjeldatud ajajärk aga mandumist. Varase keisririigi ehk printsipiaadi perioodil ei olnud valitsemine oma olemuselt veel autokraatlik . Keisri tsiviil- ja sõjaväeline võim põhines tõsiasjal, et ta koondas enda kätte tähtsamate vabariigiaegsete magistraatide ametivõimu. Keisri valitsemistsooni kuulusid lisaks provintside ja rahanduse haldus, talle allusid sõjavägi ning ametnikud. Vormiliselt oli küll kõrgeim võim senatil kuid seegi allus keisrile. Hiljem anti provintsiaalidele kodaniku õigused ning ajapikku paranes provintside majandus. Aja möödudes lõid provintsid aga kodusõdade tulemusel impeeriumist lahku.38
Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal Traianuse valitsuse all laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele, kultuuri, religiooni, leiutiste, arhitektuuri, filosoofia, õiguse ja valitsemisvormide püsiva mõju impeeriumi alade tulevikule.39

Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk

Keisririik kui ühiskondlik riigikorraldus ei saanud aga igaveseks püsima jääda. Keisririigi periood on seega jagatud ajaliselt kaheks. Viimane sellest ajast on tuntud kui hilise keisririigi ehk dominaadi ajajärk. Diocletianuse ja Constantinuse ulatuslike reformidega rajati sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia, mille mõjukamaks kihiks said suurmaaomanikud. Linnad allutati ajapikku keisrile ning kujundati paljuastmeline ametnikkond , kes omandas suure osa riigi sissetulekust. 4. saj II. poolel süvenes aga impeeriumi kriis, puhkesid ületõusud ning lahkulöömistaotlused. Aastal 395 jagunes Rooma impeerium Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma püsis 1453. aastani, kuid Lääne-Rooma lakkas olemast aastal 476.40

Kokkuvõte

Juhindudes käesoleva referaadi sissejuhatavas osas mainitud ning sisuosas põhjalikult analüüsitud väitele, et inimeste ühendamine ühtsesse ja kokkuhoidvasse ühiskondlikku süsteemi annab märkimisväärse tõuke riiklikele elementidele nagu õigus, õiglus , seadusandlus ja poliitika, on autori hinnangul põhjendatud väita, et ilma Rooma õiguse sellise ajaloota poleks enamikes Euroopa riikides niivõrd hästi toimivat õigusüsteemi kui seda on praegu. Rooma õiguse põhjalik kodifitseerimine, klassifitseerimine ja sellele järgnenud retseptsioon on andnud inimestele võimaluse vaadata tagasi minevikku ning läbi üksikasjalise kontrolli lubanud üle võtta seni tundmatuid uudseid õigus- ja ühiskonnaprintsiipe, andes seeläbi ajendi taaselustada rudimentaalseid süsteeme.
Tuleb seega tunnistada roomlaste erakordset tulevikule suunatud mõtlemist. Rooma riigiga kaasnes arvutuid reforme hariduse, poliitika, õiguse ja ühiskonna sfääris, mida enne neid varem kohatud polnud. Nende maailmavaade on ainulaadne ent kindel – süsteem peab pidevalt arenema. Rooma riigis kehtinud printsiibid on laialt kasutusel ka tänapäeva modernsete riikide riigikorralduslikes haldusprotsessides, rääkimata õigussüsteemidest, kus mängib Roomas kehtinud õigus fundamentaalset rolli nii õiguse ajaloo, teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest õiguse süsteemi seisukohast.
Käesoleva referaadi teema, Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud, on juba enda loomuselt väga deskriptiivsete omadustega, välistades seetõttu erilise probleemipüstituse ja hüpoteesitõestamise. Küll asub töö autor aga seisukohale, et antud referaat koondab endas mitme erineva allika materjale, luues seeläbi uue ning kompaktsema teadmisteallika ning olles loodetavasti mugavaks õppematerjaliks järgmistele lugejatele, sest nagu Rooma kuulus õigusteadlane ja oraator Cicero kord ütles: „Kui sul on rahulik aed ja raamatukogu, on sul kõik mis eluks vaja.“

Kasutatud materjalid

Kasutatud kirjandus

E. Anners, 1995. Euroopa õiguse ajalugu. Lk 34-74. Tartu: Fontes Iuris

U. Mereste , 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y)

Kasutatud elektroonilised allikad

K. Alasoo, 2006. – Vana-Rooma. //kauralasoo.net/2006/10/17/60/ (24.04.2015)

M, Pärna . 2011. Õigusajaloo konspekt. //scribd.com/doc/47011449/oigusajaloo- eksam #scribd

Miksike. Servius Tulliuse reform. //www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/servius.htm

R. Sults , S.Põllumäe 2008. – Rooma õigus. //cmsmple.e-ope.ee/SKA/OIFil_ajalugu/?%D5IGUSAJALUGU::Rooma_%F5igus (24.04.2015)

Raulpage 2010. – Rooma õigus - ülevaade. //raulpage.org/koolitus/roomaoigus.html (24.04.2015)

Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2015. – Rooma keisririik. //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rooma_keisririik&oldid=4109041 (24.04.2015)

Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2015. – Rooma riik. //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rooma_riik&oldid=4152127 (24.04.2015)
1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 228
2 Vood , A. 2010. Ajaloo konspekt – keskaeg – 10. klass. //en.calameo.com/read/00169433521e8cdcc6ab6
3 Ibid
4 Ibid
5 Ibid
6 Raulpage 2010. – Rooma õigus - ülevaade. //raulpage.org/koolitus/roomaoigus.html
7 Ibid
8 Ibid
9 E. Anners, 1995. Euroopa õiguse ajalugu. Lk 34-74. Tartu: Fontes Iuris
10 M, Pärna. 2011. Õigusajaloo konspekt. //scribd.com/doc/47011449/oigusajaloo- eksam #scribd
11 Ibid
12 Ibid
13 Ibid
14 Ibid
15 Ibid
16 Ibid
17 Ibid
18 Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2015. – Rooma riik. //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rooma_riik&oldid=4152127
19 Ibid
20 Ibid
21 Ibid
22 M, Pärna. Op cit.
23 Miksike. Servius Tulliuse reform. //www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/servius.htm
24 M, Pärna. Op cit.
25 Ibid
26 Ibid
27 Ibid
28 Ibid
29 Ibid
30 Ibid
31 R.Sults, S.Põllumäe 2008. – Rooma õigus. //cmsmple.e-ope.ee/SKA/OIFil_ajalugu/?%D5IGUSAJALUGU::Rooma_%F5igus
32 Ibid
33 Ibid
34 M, Pärna. Op cit.
35 Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2015. – Rooma keisririik. //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rooma_keisririik&oldid=4109041
36 M, Pärna. Op cit.
37 Ibid
38 Ibid
39 Vikipeedia – Rooma keisririik. Op cit.
40 M, Pärna. Op cit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 136 allalaadimist

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #1

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #2

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #3

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #4

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #5

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #6

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #7

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #8

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #9

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #10

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #11

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #12

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #13

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #14

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #15

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #16

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #17

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #18

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #19

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #20

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

136 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Robert P Õppematerjali autor

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aine õigussüsteemide võrdlev ajalugu raames tehtud referaat teemal "Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud".

ÕVA õigussüsteemide võrdlev ajalugu rooma õigusajalugu rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud senat keisririik impeerium ametnik konsul

Sarnased õppematerjalid

docx

Rooma eraõiguse alused

Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus  Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)

Rooma eraõiguse alused

docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

Rooma eraõiguse alused

docx

Rooma Eraõiguse alused

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...

Õigus

doc

Õigusteaduskonna aine

Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). Üldistus annab uusi teadmis ühiskonna toimimise kohta. Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Uurimis meetodid: allikakriitika (kes, millal, miks, vastuolud), süntees (analoogiad, parim seletus), statistilised meetodid (kohtuskäijad) Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest, teha tutvust põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.

Ajalugu

docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.

Ajalugu

doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

eksisteerib kaks paralleelset õigussüsteemi traditsiooniline ja sotsialistlik. Üldjuhul liigitatakse nad siiski sotsialistliku õiguse perekonda kuuluvaks. Õigustraditsioon (legal tradition) Inimeste teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale: 1. rooma eraõiguse tugev mõju 2. kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned: 1. Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste

Õigus

odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

kyllila:

13:28 12-12-2017

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk